Nôiarohud

 Nii nüüd on see aeg käes, lasteaed! Viirused. Iga laps tatistab ja köhib. No oktoobrist alates vähemalt. 

Siiamaani on saadud asi kontrolli alla, aga laupäevast saati on pojal non-stop köha. No siuke läkiköha, et tundub, et ta köhib oma kopsud välja. Eile oli aeg kôrva-kurgu-nina arsti juures, see oli juba pikemalt ette planeeritud, sest peale seda mu kôrva jama 2016ndal aastal tohin ma Saksa arstide sônul oma kôrvi ainult artide jures puhastada lasta. Nojah. Las siis puhastavad. Ja las see haigekassa maksab. Aga viimased korrad on poja ka kaasas olnud, et lás harjub arstidega. No see selleks, kôrvad puhtad jne. poja ei lasknud ikkagi arsti üldse ligidalegi. Üleeilsest saati on tal olnud aga metsik köha. Arst ütles kohe, ilma isegi vaatamatta, et see ei kôla just väga kenasti. Kirjutas välja antibiotsid kolmeks päevaks, aga mainis ka, et kui kolme päeva jooksul paremaks ei lähe, siis alles antibiootikumid. Et hetkel on kôigil lasteaia lastel see jama. Läksin apteeki, et need igaks juhuks muretseda....aga ongi vsjo. Neid hetkel enam ei ole kusagilt saada, sest igal pool on laod tühjad. Ok. Pole hullu. Ma oma pea nelja aastasele niivôinaa ei taha antibiootikume sisse toimetada. 

Öö oli raske...olid küll môned tunnid magamist, aga siis läks jälle see hobuseköha lahti. 

Nii. Hommikul kohe mu sibula-mee siirup. Aga köha ei jää järgi...  ilmselgelt. See halvab aju ära, kui su laps ainult köhib! Nii ...internet.. kodused vahendid. Sain retsepti miski laagritsapuu ja sibula segu kohta. Pluss niikuinii jalavann sinepipulbriga, aur kummeliga  jne. Merevee ninaspey. Kôik veel selline looduslik. Kôik tehtud. Kuidagi youtubis leidsin veel lahendusi, tüümian niikuinii. Ja kui mees kodus oli, läksin jahile. Apteegist saadav laagritsapuu...Seal vaadati mind küll niijanaa, aga naine läks tagatuppa ja uuris. Siis ütles, et saaks mulle mingi 100 g seda nö laagritsapuuvärki lôigata küll. Olin nôus. Kestis veel oma 10-15 minutit ja sain kraami kätte. See oli teine apteek, kus ma eelmisel päeval olin. Andsin oma retsepti antibiotsi kohta ka kohe igaks juhuks edasi. Uuris ja leidiski laost viimase paki seda "kuldaväärt kraami". Ja veel kurvastas, et see on väiksem kui retseptis...aga siis luges ja pörnitses, et kui suure lapse kohta, kehakaal jne. ja mitu päeva. Ja siis ikka leidis, et see täpselt sobiks kolem-päevaseks kuuriks. Viimane pakk. Nüüd on mul see olemas, aga loodetavasti kasutama ei pea. Loodetavasti jääb külmkappi. Aga näed siis. 

Poiss oli ônneks maganud vahepeal isaga. Magamine on oluline. Ja siis tegin temaga ikka korraliku jalutuskäigu värskes ôhus, sest see ju ka oluline. 

Ja siis läks muidugi kohe kokkamine lahti. See laagritsapuu sibula siirup. Siis korralik aedviljasupp. Jne. Ja siis jalavann tüümiani-ôliga ja jälle aurutamine koduse kummeliteega. Mida ôhtu poole, seda vähemaks see läkaköha jäi. Nüüd poja magab. Vaatame. Aaa riivitud küüslauku ma ka pidevalt virvendasin ta nina ees. Tänapäeva viirused on nagu nad on. Aga kui ta juba pool tundi ilma köhimatta oli ja lôpuks tegelikult pea terve ôhtu. Siis ehk midagi oli sest virrvarrist kasu. 

Homme samas vaimus edasi. 

Aga see vist on generatsioonist tingitud ka, et pole nagu nende keemia-relvadega väga harjunud.... ja prooviks nii ka edasi... Jah ühe korra mu elus tôesti aitasid antibiootikumid hädast välja, aga see oli tôesti ääretult viimane lahendus. Miski 10 aastat tagasi. Olin juba nädal vôi paar kôiki omi lahendusi proovinud. Ei aidanud. Ja siis paar tabletti. Oligi korras. Aga peale seda pole ka enam vaja läinud.

Orhidee

Täna olin oma esimesel matusel Saksamaal. See vinge naabrinaine kes oma 88 eluaastani, küür seljas ja jalg enam väga ei kandnud, kandis pantrinahkset kasukat alati üll. Alati terava ja humoorika ütlemisega. Meie poja oli talle väike prints. Matused olid ilusad, kell 13 päeval, päike siras, väike ilus katoliiklik surnuaed ja see ärasaatmine toimus kôik väljas. Väga meeldiv ...ee pastor? (Pfarrer vôi Pastor oleks saksa keeles, aga eesti sellist sônavara nagu ei teagi väga) oli ka väga meeldiv. Väike seltskond. Ämm äi olid ka, kui tema pikaajalised nö üürileandjad... see minu meelest oli eriti meeldiv, et nemad tahtsid ka kindlasti kohal olla. Kuigi miks peaks eks? Üks naabrimees veel ja siis kümmekond sugulast. Pärast kena lôunasöök ilusas restoranis. 

Mulle see daam väga meeldis. Poja kutsuski teda ka vanaemaks...egas tema tea kui palju ja kes need kôik vanaemad on eks. Poja sünnipäeva teadis ta kohe, sest kui me haiglast koju saime, oli suur kimp roose ukse ees ootamas. Minu sünnipäeva avastas ta üldse teistmoodi. Me kui töötavad inimesed, olime päevasel ajal üldsjuhul mitte kodus. Aga siis oli tulnud pakk kuskilt Eestist. Ilmselt oli uurinud nime ja marke seal peal jne.. Ja viis kuidagi asja kokku omadega. Ja siis igaks juhuks oli mu mehelt ka trepikojas veel täpselt järgi uurinud. Sünnipäevaks oli mulle Moet shampanja ja Orhidee ukse taga.. Kui esimesel aastal see orhidee ôitses pool aastat umbes ja siis oli paus. Ja siis jälle ja paus. Siis sel aastal on see orhidee ôitsenud pea aastaringselt. Veebruaris läks lahti, oktoobri keskel olid viimased ôied. Ja nädal peale seda  hakkasid taas uued pungad tekkima ja üks uus haru kah!!! Ma olen seda lille oma kuningannaks kutsunud, sest tal on nii erilised värvid. Aga muud pole nagu teinud, kui kastnud. Mulda pole vahetanud vôi ümber istutanud, rääkimatta mingist väetisest. Aga ma ikka imetlen teda, ja räägin ikka kui ilus ta on :) Segane eks. See daam oli üldse lillede madaam. Tal oli väike aiake, täis igasugu pisikesi ja suuremaid lillepotikesi, rääkimatta kodust. Isegi vannituba oli rohelust täis. 

See matus oli ilus ja südamlik, korraks tuli isegi klump kurku.. Viimane matus oli onul...siis ma ei suutnud end üldse talitseda. Pisaratega siis. Ilmselgelt on vahe, kas on onu  kes peaaegu su isa eest olnud, vôi siis äge naabrinaine. 

No ja siis..ôhtul tuleb sônum ilusalt Chrisilt. Vôi ma ei teagi kuidas ma teda toona blogis nimetasin. Et ühine sôber Dhruv abiellub, Bolliwood, särgid-värgid...et äkki on vanu pilte. Mina pole mingit kutset saanud ja ilmselt ei saa kah. Aga piltidest vôib hea kollaazi kokku saada. Chris muidugi mainis, et ma vôin ka tema "plus one" olla. Ehk siis kaaslane eks. Aga vot see oleks show. Olid ajad. Peaks ise lugema, mis sel 2006-2007 ajal toimus kôik ... Aga selleks ju blogi ongi eks.