kolmapäev, 18. november 2026

Tehtud

See teema on minu jaoks nüüd igaveseks läbi ja lôpetatud. Ehk siis CFA. Täna sai taas pea kuus tundi eksami kallal higistatud, nii et ajud kärssasid. Peale sellist eksamit ei tea oma nime ka enam öelda, rääkimatta mis soost sa oled ja kust sa tuled. nii läbi ja vôhmal. 

Akadeemiline ôppimine kestis muidugi juba suvest alates korralikult. Ja viimased nädalad oli kodune olukord natu süte otsas. Kui tahad iga vôimalik hetk veel ôppida, aga on pere... siis läheb kohati keeruliseks. Vastikute väljaütlemisteni välja. Pluss magamatus. 

Magamatus on paraku saanud kroonilisemaks probleemiks. Sellega vaja tegeleda taas. 

Aga see peatükk on nüüd minu jaoks igastahes lôplikult läbi selles programmis. Ôpetas see mulle palju -  tarkust ja distsipliini, enesearmastust ja arusaamist, mis mulle on oluline, aja koordineerimist (kui süsteem on paigas, toimib paljugi. Head süsteemi on vaja), prioreetide seadmist jne. jne.

Et siis aitäh CFA instituut suurte ôppetundide eest!

Tahaks peenelt öelda. et kallan nüüd endale klaasikese punast veini ja naudin ôhtut. Aga oh ei, ôlu on juba nina ees :-)) Ôlle kuninganna, nagu norrakad mind tituleerisid. 

Et jah...terviseks! Ja aitähh kallis abikaasa, et sa mind veel maha pole jätnud :-D



pühapäev, 25. oktoober 2026

Oktoober

 Paar asja vaja ikkagi kiirelt kirja panna.


- Oktoberfest üle elatud. Väga kenasti

- Palju värsket ôhku nii matkates lastega (paari teise perega) kui ka Austrias mägedes

- Esimene lumi

- Kukeseened 2000 meetri kôrguselt

- Uued suusasaapad. Race värk Pluss muidugi suusad ja saapad pojale. 

- Rahvastepidu lasteaias, kus ma muidugi Eestit esindasin 

- Paar huvitavat uut tutvumist ja just Austrias ja suusa-teemadel. Ôigemini suusasaabaste. 

- Pojaga on selline tormiline suhe. Mingi piimahamba-teismeline lööb välja. Aga...tal on juba pruut olemas. Pool Sitsilianna. Teeb juba plaane kus nad elavad jne.. 

- Täna ütles 5 aastane poja, et Jumal tänatud, et ma sind oma emmeks välja valisin. Vot nii. 

- Aed on otsapidi edasi tehtud. Lipuvarras juba isegi Eesti lipuga üleval olnud. Minu sauna ehitatakse ja meisterdatakse. Tuleb korralik ja äge värk. Arve muidugi kah väga korralik. 


Valmis uueks nädalaks. 

pühapäev, 27. september 2026

The view is better from the top

Postitasin selle ütlemise vist mingi seitse aastat tagasi Austria mägedes, kust on pilk üle Löuna-Tirolile, ehk siis Itaalia mägedele.

Noh nii vist on. Aga sellest hakkan alles praegu aru saama tegelikult. 

Eile oli mees Rahvapeol Panasonicu inimestega. Lihtsalt sôber töötab seal ja mu mees müüb igal aastal talle selle laua. Mina ei kippunud minema, mulle piisab ühest korrast, ja see on viimasel Oktoberfesti päeval ja ilusal terrassil.

Kui nad koju jôudsid (see söber muidugi kaasas), siis sôber D oli nii ôhinal, et ojee trehvasid BMW ja Audi sheffe korraga. Juhuu

Ma arvan, et mingi paar aastat tagasi oleks mulle selline asi korda läinud..Network is your net worth eks. Aga selline cheerleader mentaliteet hakkab ka haihtuma ônneks.

Täna küsisin mehe käest, et oli siis nii? Ta ütles, et ma ei tea ...teda tutvustati jah sellele BMW bossile. Mis oli minu mees vastanud. Teretere, aga minu esimene auto oli Mercedes :-))) Mitte arrogantselt, see BMW boss ka naeris ilmselt korralikult :-)) 

Vot nii on lood siin pool sood 

laupäev, 26. september 2026

Musklid

 Nüüd vaja hakata päris muskleid üles upitama. 


Asjade edasilükkamise ehk siis procastination (kas eesti keeles üldse normaalset sôna selleks on?), sellest hakkan vabanema. See jant oli ikka tugevalt sees.


Respond vs reaction....sellega hakkan ka samm-sammult harjuma, aga see on kôige raskem. Mustrid on nii tugevalt sees. 

Tänulikkuse muskel tugevneb iga päevaga.


Magu vaja korda saada, need antibiootikumid panid korraliku paugu. Siiamaani ei püsi vist midagi väga sees. Söön porbiotikume. Aga isegi sel nädal olin üks päev lihtsalt palavikuga ja kôhukrampidega siruli maas. Palavikku pole nii kaua olnud, et ei teadnudki enam kui vastik see on. Ja siis järgmine päev, kui kôik enamvähem normaalne on ja energia tagasi, ei suuda ära tänada oma tugeva keha ja organismi eest. Ja kui hea on olla terve. 

Nonii, kogu selle jandi tagajärg on vähemalt see, et kaalul terendab juba 62 koma midagi. Seega kaal mida mul pole olnud kümme aastat enam. Nüüd on aeg sellest kinni hakata ja ka veidi muskleid üles treenima, sest ega lotendav 62 ka miskit väärt pole. Kui praegu seda vôimalust ära ei kasuta, siis kuna veel eks. 

Töömehed siblivad juba ringi. Saan endale ekslusiivse sauna! Infrapuna vidinaga, sest mehele ka ju miskit ikkagi tarvis. Ta pole suur saunamees. Pluss muidugi kena aiake. 

Nii et hästi läheb ja nii palju on mille eest tänulik olla. Ka need nö sôbrad, kes on siin lapse tegemiste käigus tekkinud. Kuigi nendega tahaks samm sammult pigem distantsi hoida ja pigem edasi vaadata. 

Suurele rahvapeaole on plaan esmaspäeval poisiga minna ja pühapäeval, ehk siis viimasel päeval mehe ja pônevate sôpradega. Vip kohad olemas, nagu igal aastal.

laupäev, 12. september 2026

Saneerimistööd

See, et me kodu ja aeda ja kôike absoluutselt uueks ehitame, see on vist jôudnud ka kehani. Olude tôttu olen pea nädal antibiootikumide peal ja see teeb oma töö. Homme veel ja siis alustan oma mikro-makro-bio- organismi ülesehitusega taas. Ilmselt millekski oli see kôik vajalik. 

Sel nädalal sain läbi sotsiaalmeedia kaks tööpakkumist. Üks Saksa mingis magnaadis ja teine Eesti ühes suures grupis ja veel vôimsa koha peale. Kuna ma hetkel veel palgatööle ei kipu, olid môlemad pakkumised ikkagi suur kompliment ja pani môtlema. See Eesti pakkumine kohe eriti. 

Praegu olen 2000 meetri kôrgusel, varahommik, päike paistab, ja kaen lihtsalt ônnelikke lehmi. 



pühapäev, 30. august 2026

Parvepoisid

Ma distsiplineerin end ja sean süsteeme kodupidamise ja kôige suhtes. Asjad hakkavad juba päris hästi paika saama, aga blogimisega on endiselt asi veel jant. Kuna nii palju koguaeg toimub, siis mingi nädalase ülevaate vôiks ikkagi kirja panna. Lugesin oma mingeid 15 aasta taguseid postitusi ja suu jäi ammuli. Kui nii palju koguaeg toimub, pole mälule vaja enam lootust anda. Nii lihtsalt on. 

Jube hea nädal selja taga. Distsipliin. A&O. Kui pead kinni endale antud lubadustest, see on see kôige parem-uhkem-hea tunne. Mina ise on hetkel teema ja muidugi mu pere. 

Laupäeval oli jälle pidu ja pillerkaar. Siin meie linnakeses pakutakse sellist parvesôidu toredat meelelahutust, mis tuleneb traditsioonist. Parvega sai toona ehitusmaterialid, ôlut ja igasugu muud vajalikud asjad nii Münchenisse kui ka kuni Austriani välja transporteeritud. Aga nüüd muidugi parve selleksenam vaja pole, on kiiremad ja paremad meetmed kôigeks. Aga parvesôit pole välja surnud, traditsiooni jätkatakse. Aga pigem lôbusas môôdus :-) Nagu öeldud - pidu ja pillerkaar. Söök, elav muusika ja muidugi jook on kôik olemas. Tsirka 50 inimest pluss bänd mahuvad parvele. Hommikul kella 9st umbes läheb pidu lahti. Kui ma oskaks seda kuidagi kirjeldada nii elavalt neile kes seda kunagi teinud pole, oleks tore,  aga ma pole suuremat asi kirjanik. See on lihtsalt nii vahva asi. Inimesed rôômsad ja lôbusad. Ja nii see sünergia läheb. Kohti sellisele sôidule väga lihtsalt ei saa, sest paljud firmad ja ühendused ja ka privaat-pidustused reserveerivad üldjuhul kôik kiirelt ära. Meie saime kutse ühe Parvepoiste omanikult, kes iga kahe aasta tagant parvesôidu ainult oma tuttavatele-sôpradele-kundedele organiseerib. Maksab poole vähem, ja on poole lôbusam kui muidu. See Isari jôgi on esiteks lihtsalt ilus, mida mööda sôidetakse. 6-7 tundi kestab kogu lôbu Münchenisse. Vahepeal saab jôkke hüpata kes thab end värskendada. Neid inimesi on pigem vähem, aga alati ikkagi on. Mina end selleks ette ei valmistanud. Aga noh....minuga ikka juhtub. Seepärast mu mees vist mind enda elutee kaaslaseks valis, sest igavaks ei lähe meil kunagi. Vaatasin lihtsalt, kuidas paar naist end mônusalt vees jahutasid ja tajhtsin ikkagi kah. Aga mingeid ujumisriideid mul kaasas polnud. Mees ütles, et vahet pole, vôid pesu peal ka minna. Tal oli isegi käterätik kaasa vôetud igaks juhuks. No minu plaani see ei ulatunud, aga lôppkokkuvôte oli, et koorisin end riidest lahti ja hüppasin ka jôkke. Pesu väel siis. Ônneks oli ilus Aubade pesu seljas -sits ja sats - ujumisriietest asi kaugel. Pesu kannan ma alati ilusat. Et see polnud isegi nö igaks-juhuks-ettevalmistus. Seega polnud midagi häbeneda väga. Ehk paar lodevat pekikest, aga 64 kilo juures pole seda ka vist mitte väga palju.  Siin Baieri naised on küll vinged ja tugevad jne.. Aga nii kaugele ei lähe vist isegi nendest keegi väga tihti. Aga no Lôuna-Eesti näitsik tuleb ja koorib end pesu peale ja teeb ära eks. 

Ühesônaga ...äge sôit oli. 


Kel huvi on 

https://www.youtube.com/watch?v=C-UCob0JuGI

https://www.youtube.com/shorts/ftxL5_lxX7s

Ägedasse kohta olen elama sattunud. Mulle on sümpaatne, kui traditsioonidest lugu peetakse ja kinni hoitakse. Ja kôige huvitavam, et see tänapäeval rahaks ja lôbuks suudetakse muuta. Aga traditsiooni hônguliseks. 


kolmapäev, 12. august 2026

Päikesevarjutus

 Mul on olnud natukene pöördeline nädal 


10. August 26 - pinged ja rahu ja siis pauk.

11. August 26 - poja ja tema sôbranna ja ta emaga ilus rannapäev. Arusaam, et kui hästi mul läheb ja kui hästi on kôik veel mu kehaga. 

12. August 26 - järgmine pauk esimese paugu otsa. Päikse varjutus. Planeedid reas...teab miuksed kôik. 

Keegi kogu sellest minu paugust ilmselgelt vôidab (mitte just ajas ja energias), keegi kaotab finansiliselt  (mina). Ônneks ei miskit traagilist, lihtsalt vastik shokk.

Ehk vôidan minagi sellest miskit... Päris kindlasti ôppetunni. 


Mees ônneks oskab nö kriisi-olukordadega toime tulla. Mainis lihtsalt moka otsast, et "no näed, Ford Mercu vastu ei saa". Äge mees on mul. 


Ja poeg... nähes, et ema on natuke "kurb" ja "endastväljas" .. ütles, et "Emme, pole midagi hullu. Me viskame vana asja ära ja alustame uue palju paremaga".  Kallistas mind terve päev.  

Täitsa lôpp kui targad need väiksed inimesed on.