Suusahooaeg sai armsasti lõpetatud.
Suure armastusega sai vaadatud, kui vahvalt poiss iga nädalavahetusega edasi arenes ja nii vingelt juba suusatab. Inimesed ja treenerid vaatavad järgi ja plaksutavad käsi.
Põlve op oli ka ära. Kargud viskasin peale nädalat pôôsasse, kuigi ilmselt poleks tohtinud. Aga eks arstid ütlevadki natu karmimad tingimused, mis peaks kôigile sobima. Aga inimesed on ju erinevad. Liigset ülekaalu mul pole ja valud kadusid niikuinii imekiirelt.
Igasugu muud nalja on siin kah saanud, aga kuna kohe kirja ei pane, siis on nii nagu on.
Eestist käis sôbranna perega külas. Tütar kaks aastat vanem, kui minu poja. Aga kiindusid nii teineteisesse ära :-) Käisime muidugi siin kohalikus lôbustuspargis kah, lastel oli rôômu laialt. Üks rääkis paraku ainult saksa keelt (eesti keelest saab veel ilmselt vaistlikult kuidagi aru), teine eesti keeles. Aga mängisid kaarte ja kôike tegid koos need poolteist päeva. Nüüd igatsevad teineteist.. nunnud need armsad, eelarvamusteta, häbitundetta, ja mis iganes, lapsed.
Ühesônaga vôiks nüüd eesmärgiks vôtta ikkagi iganädalaselt taas kirjutama hakata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar