Kas ma iial soovisin, et ma igal hetkel St. Tropezis puhkan? Bridgitte Bardott naabrina? No vist mitte
Kas ma iial unistasin, et meil on mägihütt, mida kôik ôiged suusatajad kadestavad! Kah vist ei
Mida ma veel pole unistanud? Asjad mida siia kirja ei pane.
See on litsalt imeilus kuidas asjad .....kulgevad...
Veevalajale pidavat üks jôle hea aasta tulema. Mul ongi siiamaani selline joovastav tunne. 12ndast jaanuarist on palju vôite enese üle saadud.
Nüüd siis 45 ka käes. Väga ilus number mu meelest :) Pojaga on kôik nii tore. Täna hambaarsti juures lasi isegi hambaid poleerida jne.. Mulle tehti muidugi täiskomplex puhastus. Ujumiskursused olid ka täna jne.. Päevad on tegemist täis.
Eile sai väike lôunasöök (mis venis kella 7ni ôhtul välja) korraldatud paarile mehe lähisugulasele ja no ämm-äi muidugi kah. Mehe vanatädi mees on vanatädist (kes saab kuu aja pärast 90), 23 aastat noorem. No vinge vana-tädi. Tôi Sankt Petersburgist endale mehe koju, leidis talle töö jne.. Siiamaani koos. Wassili (vanatädi abikaasa) vaatas mind eile pikalt ja ütles, et kuule sa oled ju tugevalt alla vôtnud. Must kleit ja mustad sukad, eks see oli see trikk. Aga môned kilod on tôesti nagu niuhti kadunud. 63 terendab juba kaalul aegaajalt. Kui asjad hakkasid lohvakaks muutuma, siis ostsin huvipärast kaalu. Aga noh 5 aastat umbes on 68-69 oldud. Et nii suur vahe ka just pole. Noh selline sünnipäeva kompliment siis.
Kingitusi suurt ei saanud, aga uue orhidee ja kimbu ilusaid kevadlilli. Väga ilus kimp. Ja siis vanatädilt suusajaki...noh mis ajast siis? Ilmselt 45-50 aastat tagasi. No nagu mu vanuski. Hôbedane ja suurte hôbe-mustade lilledega. Ma muidugi vaevu suutsin oma ammuli-suud varjta. Aga kui hiljem abikaasale demonstreerisin, siis ta oli väga vaimustuses. Siuksed asjad lähvad taas vaikselt moodi! Rariteet! Nii et noh...ilus sünnipäev oli.
Aga mis siis tarkuseteraks täna saaks?
Stay humble! Stay hungry! Stay becoming!
You don't get what you want, you get what you tolerate
Compound your wisdom...not your interest.
Üritan siin nüüd natuke jälle kirjutada ja paneks alati miski päeva-nädala-aastate tarkusetera alguseks. Loomulikult peab ka intresse koguma, kui inflatsioon neid just ära ei söö, aga jah tarkuse ja teadmiste vastu ei saa miskit.
Olen pônevil mis järgmised nädalad toovad. Mis ma sel aastal kingituseks saan. Kas tôesti see üks kunagi ôhku visatud soov läheb täide???
Ootan pônevusega ja olen tubli :)
You dont need the motivation, you need the decision!
No ei tea kas hakkabki nüüd nii olema, et üks postitus igasse aastaaega? Tundub, et pole midagi väga öelda, kuigi tegelikult ju on. Korter sai valmis. Imeilus! Polnud osata sellisest iial unistadagi... Palju puitu, ilus tisleri mööbel. Ilus trepp. Novot see trepp on tore asi...3 kilo vist on juba läinud. Kamin.. Mônus on siin. Mehega on nagu uus algus :)
Kuigi muidugi nendest apsudest ja möödapanemistest ja vigadepranadustest ehituse juures vôiks raamatu kirjutada. Tôepoolest... Kui eriala spetsialistid koos töötavad, et nad ei suuda kuidagi oma töid koordineerida ühe tulemuse nimel vôi siis kaasa môelda. Uskumattu. Ja kôik on head omaala spetsialistid. Mind mees enamvähem säästis nendest teemadest, aga kôik mis ta suve jooksul läbi elas, oli ikka päris tsirkus.
Suusatame hoolega. Kui näen kuidas 4 aastane poja mul eest kimab, ei ole muud kui üks suur süda armastust täis. See on lihtsalt nii armas. Ja ta tunneb ennast nii mehisena suusasaabastes. Muidugi kôik kiidavad ja braavotavad, kohalikest turistideni välja. Vahva. Isegi Austria biathloni chef-treener mainis, et pole kedagi nii hästi sôitmas näinud. No ta ise ka ("kobe") vanaisa juba ja teab kuidas lastega ümber käia. Teda vôib ehk isegi natuke nagu sôbraks nimetada. Ilus on mägedes. Mina olen vaikselt ka oma hirmudest lahti saamas ja oskan jälle suusatamisest rôômu tunda. Isegi väga.
Sel nädalavahetusel paraku pole mägedes, sest siin Eesti naised korraldasid säravat pidu miskis "fänsis" Müncheni baaris. Teemaks olid ..litrid..et uus aasta oleks särav :) Väga armas selle poolt kes korraldas. Ja kôik need Eesti naised kes seal olid, ongi väga säravad. Aga mina seal enam ennast väga koduselt ei tundnud.. Kitsas baar, ,miskid fänsid wannabe inimesed, vali muusika. Juttu sai oma naistega ajada enamvähem ainult kôrvalistujaga vôi üle laua. Kuigi tore oli neid kôiki üle pika aja muidugi näha taas! Aga siis mingid mehed, kes üritavad...midagi. Ei huvita kuidagi siuke näiline sära ja trilltrall enam üldse. Meil mägedes seda küllalt. Ja seal on inimesed suusasaabastes ja keegi ei sära suurt rohkem kui teine, kuigi ilmselt neil kôigil on vôimalusi rohkem kui neil, kes seal baaris sitsivad :) Sai ära käidud, aga lähiajal enam ei kipu. Pigem jauran seal mägedes poja ja mehega.
Poja suhtes üritan üldse aru saada ja toetada, et miks ta kohati nii vôi naa käitub.
Enda suhtes oli see nädal suur läbimurre. Ehk kirjutan sellest hiljem, aga mingi paks vastik barjäär sai murtud ja ...imed hakkasid juhtuma.
