Ärevus!

tulin raamatukokku, et rahus miskit nokitseda, aga ei ole seda rahu, kui internett läheduses. Sain just teada, et Eesti tüdruk, kellega Münchenis köige esimesena lävima hakkasin, on prostituud ja höikab seda nüüd lausa eetris. Rohkem on küll teemaks erootikaklubi üleslöömine Münchenis (öigemini plaan seda teha), aga jutuks tuleb ka see, et ta ise ka poolteist aastat sel leival olnud. Vot siis. Meile rääkisid, tema ja ta kutt (ja ühtlasi ka tema "diiler" siis), et kosmeetikakoolile plaan jalad alla saada :)) Kutt on ka kosmeetikuks koolitaja haridusega..... vist. vot vot.
aga see pole üldse see mis mind ärevausse ajab! On hoopis miskit pönevamata öhus. Niivörd pönev, et ei tihka rääkidagi. Ei teagi kas sest tuleb miskit. JA niivörd pönev et ma ei tea kas tihkangi.....
Ülehomme olen Pariisis. See juba piisavat elevile ajav. Aga see ka pole töeline pöhjus.
Paari nädala pärast vöibolla Londonis, vöibolla Edinburgis. Ei tea ...vöibolla pole kuskil. Olen siin, vahin lakke ja tänan Jumalat...arukuse eest näiteks....
Praeg ma ei tea veel midagi............

Pohmas

Hakkan oma pea nädal aega kestnust pohmakast üle saama. Terve nädal oli vastik olla. füüsiliselt, veel rohkem emotsionaalselt. Eile veel kukkusin töö juures wc-potti kallistama. Läksin varakult koju arvates et ainuke lahendus oleks üks korralik peatäis lihtsalt magada. Aga kodus oli uni läind. Vötsin siis konspekti ette ja hakkasin nutma. Öösel nägin unes, et läksin ühe söbrannaga jooksma ja see salakaval töbras suunas mu kuhugile rägastikku ja löppkokkuvöttes mesilasepessa, kus siis mesilasparv mind kohe oma vöimusse haaras. Ja ma ei saand neist üldse lahti enam!!!! Vastutasuks pritsisin söbrantsi näo hapet täis, seal oli veel hunnik tegelasi, kellele ma ühel vöi teisel moel miskipärast kätte maksin. Püandiks oli see et ma lasin oma vanemad maha. Pooleldi unepealt, enne äratasin ikka korraks üles. See peategelaskuju ei näinud küll välja nagu mina, oli selline blondim ja ilusam ja sihvakam. Vanemad nägid ka mönevörra teistsugusemad välja, sama lugu söbrannadega. Samas ma ju teadsin et see olen mina ja need mu vanemad jne.
No igal juhul helistasin täna löpuks sinna baari, et igaks juhuks uurida, et kas nad sealt miskit mantlit vedelemas pole leidnud. Baarimees ütles, et jah ripub siin jah üks must ja pölvini ja väikse ketiga ja taskus on kindad ja mobla ka ja et tulgu ma otsigu ära siis, ta paneb selle taharuumi mind ootama………………………………………………
Aga arvake ära mida tegin mina kolmapäeval. Ostsin endale uue jaki ja mobla ja sallid kindad, sest siin tahtis ka mingi lumi järsku maha tulema hakata.
Nojah önneks siiski mantel on selline kevad-sügisene ja kulub niikuinii ära ja eks mobla oli ka vana juba. Aga noh tundub et hetkelise mälukaotusega jätsin pool (vähemalt) oma ajutegevusest ka sinna baari maha.

Laupäeva rõõmud

äh miski palavikuhakatis puges sisse ja üritab vist oma tööd teha töbras. njah eks oma süü ilmselt, selle asemel et nädalavahetus end välja magatada oli vaja ringi tillerdada. kui nüüd laupäevale tagasi möelda, siis see oli algusest saati ju siuke nöme. ärkasin äikesekärgatuse peale. vähemalt öise tormi olin röömsalt maha maganud. noh aga kuna nönda varakult juba üleval, mötlesin et lähen siis raamatukokku. rongipeatuses nähes maast välja kistud ja omajagu edasi lohisenud rongijaamaputkat, jöudis selgusele, et oli vist tugevamatsorti tuul läbi tuisanud. rongiliikluses olid ka häired ja nii ma vantsisin sama targalt jälle koju. aga umbes tunni aja pärast rebis päike ennast siiski taevalaotusse särama. noh kuna jooksma minek tundus ahvatlevam kui need Maxwelli vörrandid ja löputud integralid, kuigi tuul oli endiselt veel suur, otsustasin ikka et proovin järgi end nati liigutada. system of a down körvusse kisama ja minek. no ja nii ma siis püüdsin sealt väljalt tuult. ära oleks lämbund tagasiteel selle tuuleseinast läbi murdmise kätte. plaan oli küll ennast tee serva viskuda ja oodata kuni keegi mind koju lohistab, aga eestlase visa hing (ilmselt) sundis ikka viimsed jöuvarusid proovile panema. nojah ja öhtusest käigust juba kirjutasin.
aga täna on praktika viimane päev.

Vastus

jah vahepeal sai ka selle mu peavalu teemaga asjad selgeks. Juba nädala aega tagasi tegelikult anti vastus teada, aga see jäi kogu muu sopa körval kuidagi tahaplaanile.
Aga tundubki nii, et varsti tuleb taas koimine ette vötta. Vähemalt minu ülikool andis nöusoleku aastaks ajaks Pariisis öppimiseks :) Näis kuidas nüüd asjad edasi sujuvad, aga ilmselt septembris pörutan siis kaheks semestrriks sinna ühte Prantsusmaa parimasse eliitülikooli tarkust ja keelt omandama :) Pole veel jöudnud selle üle röömustadagi suurt, aga paari nädala pärast lähen kiikan niikuinii G-le külla taas, eks siis koos röömustame :)

Kuidas vöita tähelepanu

Variante muidugi on miljon, aga üks oleks siis selline, et minge peole mingisse urkasse, kus pole riidehoidu ega midagi (eelnevalt ennast muidugi "meeldivalt vindiseks " tinistand, mis aga vöimendub värske öhu kokkupuutel oma dopelt "meeldivalt vindisemaks"). Nojah ühesönaga minge peole purupurjus ja laske oma mantel ja kogu muu keha soojendav krempel ära varastada, haarake endale siis "garderoobis" mingi teine suvaline kehakate kaasa (külm ju ikkagi). ja siis minge pühapäeva hommikul selle, oma 7 numbrit suurema (kellegi mehe jakk ühesönaga) hölstiga koju, värin see, nägu valge nagu lubi, silmad paistes eelmise öö kaotatud asjade taganutmisest (dokumendid (uus ID, load jne), mis küll hiljem selgudes oli önneks kindlamasse kohta ära paigutatud, nii et ainult mobla läks tegelt).noh ja siis veel näpuvahel kuskilt naabriaiast varastatud nartsissid (mitte küll enda näpatud, aga kellelgi hakkas vist hale).

meditatsioon

Tundub, et buddhism sobib mulle. Saavutasin üleeila selle körgeima meditatsiooni astme, ehk siis olek, kus sa ei mötle. Pea on tühi, mitte pisematki möttetera ringi uitamas. Poolteist tundi lausa. Mu körghetk langes küll paraku kokku eksamiajaga, aga noh mis sest.
Muidu on olek üleväsinud. Hetkel üks 6 päevane praktika käsil. Et ta nii lühike on, on ta ka üsna intensiivne, mis on muidugi tore. Ja ma olen seal ainuke naissoost isik. Vaatamist suurt pole, aga silmaröömuks on hoopis praktika juhendaja. Ja kuna pea on ikka hell veel igasugu magamatusest ja muust jamast ja mötted (kui neid juhtub möni olema) liiguvadki just täpselt omasoodi. No näiteks eile ma kujutasin juhendajat küll terve praktika vältel (ühesönaga terve päev) paljana nagu porgand ette. Ja igasugu huvitavad süszeed käisid peast läbi, et mismoodi ma ta niimoodi ihualasti saaksingi. Ja see nagu häiris kontsentreerumast pisut. No ehk täna läheb paremini... Jooskengi kohe sinna.

maasikane

reede öhtu tuleb mul, sest kingiti just karbitäis maasikad :) ju ma olin jälle nii moosise näoga.
päev algas muidu nömedalt. ajasin ennast enne naabrikukke üles, et vara tööle jöuda ja seal millegagi enne bossi tulekut hakkama saada, aga siis tuli välja et trammi-trolli-metroo ja muu siukse kraami juhid jälle streigivad (seakari) ja enne kella 8-t ei liikund seal ükski transport. leidsin siis kuskilt posti otsast linnakaardi ja uurisin umbes, mis suunas minema peaks ja hakkasin seiklema. sest no ootamine on see köige viimane asi mis tol hetkel teha tahtsin. aga muidugi kujunes see jälle niisama linna peal ringi ekslemiseks ja löpuks kaotasin ennast täiesti ja muidugi igasugustest metropeatustest veel eriti kaugele.
nojah see selleks. tööle ma ikkagi kunagi jöudsin. seal sai ülemuse käest vabaks ka küsitud ja nüüd kulub poolteist nädalat kooli tarbeks puhtalt. kodutee kulges nati röömsamalt juba, sest no kes see siis reede öhtul enam mossitab eks. istusin rongis ühe soliidse musta mehe körvale. korraks käis küll peast läbi, et ma vist tean teda, aga ei jäänd kaua selle üle juurdlema. süvenesin muusse. linnas trammis juhtusin jälle temaga enam vähem vastamisi. ühesönaga sattusime üksteisega tött vaatlema. kissitas nati silmi ja küsis "Steinmetz?" hehe Steinmetz on üks me instituudi toredaim professor, kelle juures ma ka bakalaureuse töö kirjutasin ja vot seal kirjutas ka tema oma löputöö. ja siis jah meenus, et vist nati oleme juhtund suhtlema. selline kenamat ja stiilsemat sorti neegripoiss. aga aktsendi järgi ilmselt Kamerunist. ja just nimelt see tema aktsent ajab mind nati turri. kölab täpselt ühe teise kameruunlase moodi, kellega sai kunagi koos elatud ja kellega asjad üsna jamaks keerasid. nii et ta päeva pealt me ühikast önneks välja tösteti. igal juhul juhtusin teda ka paar nädalat tagasi siin nägema ja külmavärinad vöi vastikusvärinad tulid ikka nahale.
nojah aga vestelsin siis nati kutiga maast-ilmast, mis keegi vahepeal teinud on ja nii. ja siis mainisin, et ok, ma nüüd astun raamatukogu suunas, et nagu eksam varsti tulemas ja nii. heh tema jäi korraks mötlikuks ja ütles siis, et ok, ta peab ikka önne proovima (heheee), et mis ma peale raamatukogu teen? läheks teeks väikse kokteili. olin just enne mötelnud, et paganama värk, reede käes ja mul pole miskit teha...aga tahaks nagu. kole kaua juba ju selline eeskujulik oldud. mötlesin veel, et kui keegi peaks ettepaneku millekski tegema, siis olen kohe nöus ka :) noh ja tuligi ettepanek. täitsa ahvatlev isegi. aga mida teen mina? ütlen et ei mul pole aega, eksam varsti ja mul see liiklemine ka kole söltuv igasugu rongidest-bussidest jne. vot tak. lollakas. mitte et ma kahetseks, seda küll mitte, aga veider ikka, et niimoodi pikemalt mötlematta enesele ristivastu räägin. öppida ma ju niikuinii täna suurt ei viitsi enam. ja siis mehed kurdavad, et ei saa naistest aru. naisetel endilgi sellega suured mured. ei tegelt ei üldista. aga minul küll on :)

aga kolmapäevasest eksamist... eh see kujuneski täpselt nii rajuks kui arvata vöis. ja seda eksamit polegi vist vöimalik esimese korraga ära teha, see lihtsalt oli siuke naljaka ülesehitusega eksam :) vaja ennem ära nähe, mis meetodeid nad seal kasutavad. noh tulemusi saab igastahes oma kuu aega vähemalt veel oodata. siin vötab ikka köikk nii kuramuse kaua aega. aga päev ise hakkas ju toredalt, sain nimelt söbrapäeva pakikese cinnamoni plikalt :)) suur suur Kalevi shokolaad ja siuke üliarmas söbraraamat. mida enamat ootaks eksamieelsetest tundidest eks. igaljuhul suurimad tänud veelkord ja kallid-pallid!!! töeliselt armas üllatus oli!!! peale eksaamit (meel must) sirvisin nati raamatut ja ei vötnud eriti kaua kui lökerdasin naerda juba. nii et no kingitus sobis ikka üliperfektsekt päeva!
aitähhhhh!!!!