reede, 6. november 2009

Nädalavahetus!!!


Pariis oli muidugi tore. G jälle hellitas mind korralikult nagu ikka. Ta hakkab mind üldse liiga ära hellitama .... aga pigem nii kui vastupidi onju. Ei tahtnud üldse tagasi tulla. Aga nädalaalguseks oli vaja taas siin olla.

Ja no see nädal ongi üks paras jooksmine olnud. Mul lihased lausa haiged sellest ringi kepslemisest. Aga köik mis oli vaja teha sai tehtud ja lisaks on uues töökohas ka paar päeva juba ennast sisseelatud. Väga rahuldav esmamulje on igastahes. Oma ülemust nägin ma küll alles eile, aga igastahes on ta väga lahe ja üsna stressivaba. Tegelema hakkan intelligentsete dokumentidega, ehk siis 3D ja muidu dünaamiliste digi-pdf-dokumentidega. Pole ka mingi raketiteadus ja ma nokitsen ilmselt päris hea meelega selle kallal. Peale selle mainis chef ka, et igasugune kreatiivsus on ainult teretulnud (tegemist ju ikkagi üsna uue teemaga), ja see teeb ka töö kindlasti pönevamaks. Peale selle mulle meeldib töökeskond ka. Erinevalt viimastest töökohtadest, ei ole seekord tegemist open office tüüpi kontoriga. Mitte et mul selle open värgi vastu ka midagi oleks, aga niimoodi on ikkagi lihtsam kontsentreeruda. Mina muidugi jagan ruumi kahe teise tudengi-kutiga, aga tööajad meil on erinevad, nii et koos oleme ainult reedeti. Täna siis tutvusin nendega. Sellised vahvad tüübid, üks siuke surfari-liiki, teine korrektsem ja korralikum, ka väga meeldiv. Noh see on muidugi esmamulje.
Nädala jooksmiste körvale mahtus ka omajagu alkoholi. Nimelt kolmapäeval oli siin üks tudengipidu ja spontaanselt sai ühe söbrannaga otsustatud, et lähme paariks tunniks. No selle paari tunniga ma jöudsin omajagu öllet sisse kulistada jälle. Aga noh nii parajalt, et tuju oli röömus ja omal jalal sai ikkagi koju kobitud. Vot see koju jalutamine kujunes ka üsna löbusaks. Esiteks minu jalutamine on üsna kiirkönd tegelikult. Löön endale muusika körvu ja panen leekima. Järsku märkan, et keegi noormees jookseb mulle järgi, purupurjus, aga väga armas ja seletab, et mul pole vaja tema ees hirmu tunda. Ma muidugi lagistasin naerda ta hirmu-jutu peale. Ta siis selgitas, et ma olin temast nii kiiresti mööda kihutanud, et ta arvas, et ta hirmutas mind kuidagi :D Et Prantsusmaal, kust ta pärit on, ei tohi naistele hirmu valmistada, naised olevat väga au sees. On muidugi ka. Vot siis. Tegemist oli siis pool sakslase-prantslasega, kes on seal üles kasvand, aga otsustas nüüd siin tudeerima hakata. Esimese semestri poiss. Siuke uljaste blondide lokkidega ja väga armas. Ja väga noor :D Aga mul muidugi löi kohe G-igatsusest tulenevalt suur prantsluse-armastus välja ja ma lasin ta ennast koju saata armsasti. Muidugi ta elas pöhimötteliselt sealsamas ka, 5 minutit edasi jalutamist. Aga siis tal tekkis ikkagi trots ja poisu hakkas tahtma hoopiski minu juurde tulla... Lubas muidu mu ukse ees ööbida. Viskaski end juba kaksiratsi ukse ette. No kuna minul ka ei olnud tunnet, et peaks magama minema, pakkusin välja et läheks äkki tema juurde hoopiski. Tundus kiirem variant ka rahu saada. Poiss oli kohe nöus. Seega läksime siis tema juurde. Nii kui sinna jöudsime, kiskus tüüp end bokseriteni paljaks ja hüppas voodisse mind muidugi kogu mu mantli ja varustusega kaasa haarates. Andsin siis talle kenasti head ööd musi ja pagesin minema, mainides et homme vaja vara töusta. Igastahes jooksis kutt mulle bokserite väel välja järgi, no seda vöib vist ka ainult prantslaselt oodata. Aga ega ta kaua nii vastu ei pidanud, peaaegu talv käes ikkagi ju. No ja sain ka magama ära. Järgmine päev oli muidugi pohmakas, organism raibe ei taha enam alkot väga taluda. Aga ikkagi kasisin loengusse ja siis kiikasin veel ühelt karjääri-messilt läbi ja siis tööle, et oma ülemusega esmalt kokku ja oma tööülesannetest selgust saada. No nisuölle maik oli terve päev suus ja tunne oli muidugi ka siuke et haisen nagu töhk selle järgi. Vaprusevärinatest rääkimatta. Üritasin seega nati distantsi hoida, aga no kogu vestlus oli ikkagi väga rahustav ja motiveeriv samaaegselt. Päeva jooksul helistas veel üks vana tuttav ja ütles et tuleb öhtul külla veiniga. Noh mis mul sai ka selle vastu olla, millekski muuks ma niikuinii peale seda päeva poleks vöimeline olnud kui veiniks (magamine oleks muidugi parem, aga laisem variant olnud). Noh iseenesest tekitas see veini-idee teatavaid kahtlusi mehe eesmärkide suhtes, aga no kuna tal on elukaaslane ja laps kodus ootamas, siis ei arutlenud eriti kaua selle üle. Aga tuligi välja, et mehe eesmärk oli ikkagi, tsiteerin, „einfach hemmungslosen geilen Sex!“ Ma pidavat väärt olema küll, et oma naist petta. Ja kuna temaga üldjuhul saab ikka nalja ja ta on selline abivalmis inimene, siis ma ei hakkanud talle selgitama, et ta pole näiteks G kubemekarva ka väärt.
No mis iganes, pealetükkivaks ta ei läinud ja veinid said muidugi joodud, neid oli ta minu alkoholi lembusest teadlikuna ikkagi mitu kaasa vötnud. Nojaa öösel veel ärkasin ehmatusega üles ja mötlesin juba, et ai pagan jälle on pohmakas. Vötsin kiirelt aspirini ja hommikuks oli pea selge.
Nii aga nüüd ma lähen küll magama. Reede käes.....
Head ööd!

kolmapäev, 28. oktoober 2009

ahhh Paris!!!


Ma kobin täna öhtul jälle sinnamaile! Eks ole vist viimane vabam nädalavahetus, nii et kasutan olukorda ära. Järgmisest nädalast läheb niikuinii orjapöli lahti. Otsus tekkis löuna ajal. Spontaansus ikka üle köige. Pealegi on mu kallis G nii masenduses praegu, et kole. Ehk saab natukesekski teda oma mustadest mötetest eemale.
Orjapölvest nii palju, et tegelikult läks see juba eelmisest nädalast lahti, nimelt pakuti väga spontaanselt ühte tööotsakest ja vötsin kohe vastu muidugi. Töö pidi kestma kuus päeva, aga kuna me nii kiired olime, sai kogu värk 4,5 päevaga tehtud. Oli iseenesest üsna ajuvaba tegevus ka, nimelt pidi ühele rahvusvahele medikamentide uuringu firmale kogu ühe projekti ehk siis medikamendi raames tekkinud patsientide haiguslugude kaustad läbi tuhnima ja pöhimötteliselt lihtsalt kontrollima, et vastavad dokumendid oleks öigetes kaustades. Votsiis. Numbrid numbrid, lihtne aga kontsentratsioon pidi alati 100% kohal olema. Seega esimene päev oli isegi kurnav. Pole ju üle aasta aja tööl käinud ka. Igastahes käisin juba saadava raha eest hoolega shoppamas :) Kohe kohe ostan Eesti jöuluks lennupiletid ka ära.
Muust olukorrast nii, et elan oma elamisse hoolega sisse. Tuba muutub aina armsamaks ja külalislahkemaks :) Nüüd veel kirjutuslaud ära tuua ja peegel vaja muretseda. Elukaaslastest nii palju, et vanem mees paistab mind nagu eiravat, aga noorem on tore poiss. Meenutab oma olekult mulle pisut nagu mu enda vennaraasu, seega väga hubane.
Vot, aga nüüd minekut! Juhuu saab vähemalt välja magatud ka! Siin ei tule mul see veel kuidagi välja ja see teeb kohati üsna tigedaks. Viimased ööd on önnestunud isegi kohati sügavamasse unne jääda, aga veider on see, et siis ma higistan nagu jöle. Täna öösel pidin särki vahetama sest täiesti ligunenud olek oli. Veider värk. Organism vist vöitleb hoolega millegi vastu? Tuba mul on jahe kui mitte külm.

esmaspäev, 19. oktoober 2009

weekend

nädalavahetus läks tegelikult ikkagi veel pöörasemaks kätte ära. spontaanselt tuli üks söbranna külla ja spontaanselt sai pornopeole mindud. ja pidu öigustas oma nime tuleb mainida.
aga peale selle tuli täna veel üks tööpakkumine....sealtsamast kuhu ma vestlusele pool tundi hiljaks jäin :D iagathes selle töö vötan vastu, see ikkagi asjalikum. Samas Hiltoni idee hakkas ka juba meeldima. Nii et proovin algatuseks vist mölemaid :)

Ja päeva küsimus: miks peab olema purupurjus, et sind kena sporditudengi poolt kätel kolmandale korrusele tassitakse? Miks niisama seda kunagi ei juhtu ähh?

laupäev, 17. oktoober 2009

5 tärni elu


Ma ei saa aru miks ma varem oma tööotsingutel hotellindusele tähelepanu ei pööranud. Esmaspäeval tuli järsku selline idee ja saatsin kolmele luks-hotellile oma avaldused. Komele parimale. Järgmine päev oli köigilt neilt juba vestlusekutse. Ülejärgmine päev oli kahes neist vestlus ja üleülejärgmine päev oli töö Hiltonis olemas. Nüüd vaja ainult vajalikud dokustaadis kokku koguda ja töö vöib alata. Vaja bankettidel jälgida, et klientidel oleks veiniklaas täidetud. Ei mingit ajuragistamist. Ja miks ka mitte, ajuragistamise saab siis 100% kooli tarbeks jätta.
Mövenpicki jätan siis seega körvale, aga novembris on veel intervju ühes starwoodi hotellis ja ausalt öelda selle vötaks ka arvesse. See on lihtsalt niiii ilus!
Harjutused tulevaseks eluks :)
Aga pöhimötteliselt kasin nüüd magama, sest olek on pohmelline. Eile oli plaan minna ühe uue indi-pop tüüpi klubi avamisele, millele küll ei jöudnudki. Mina ei tea miks, ma ei mäleta. Aga mul on selle üle igastahes väga hea meel. Peale selle oli rööm magada kellegi tugevas kaisus. Ärge arvake midagistki, riided olid sokkideni seljas ja puha. Igastahes oli väga tore ja turvaline kuidagui ärgata :) Kaisutajat tuvastades selgus, et see on üks vene.-saksa kutt, kellega ma minu teada öhtu jooksul isegi ei rääkinud mitte. vat siis.

laupäev, 10. oktoober 2009

Katastroof

Oeee mis päev täna seljataga. Reede ka veel. Aga sellised ongi huvitavad eks. Algas sellega, et ma jäin esimesele töö intervjule pool tundi hiljaks. Ma lihtsalt eksisin ära oma linnas. Lihtsalt ajasin kohale minnes kaks paralleelset tänavat omavahel segi ja sellest juba piisas. Aru sain sellest muidugi alles hiljem. Oli jultumust ikkagi kohale minna ja mu jaoks ikkagi leiti oma 20 minutit aega. Usutletti siis pisut kiiremas korras ja mindi lahku. Ok selle koha vöib siiski körvale heita. Oleks nagu loll midagi eriti oodata, kuigi suhtlemine interviueerijatega just köige hullem polnudki. Aga no olgem ausad, selline esimene mulje!!!
Kobisin siis suures vihapilves koju, et riideid vahetada, sest seda hommikust aadressit otsides ma ikka lausa jooksin ringi…kontsakingades muidugi. Hea seegi, et seelikut selga ei toppinud. Nii et olin kogu oma ähmitäis olekule lisaks ka parajalt läbi higistunud.
Kiire kohv ja edasi rongi peale järgmisele intervjule. Suutsin veel eelnevalt rongijaamast ka kohvi kaasa haarata, sest olek oli ikkagi magamatta ja kohviisu oli kole suur... Aga selle ma suutsin muidugi rongis oma kaasistujate peale üle kallata. Köik nad olid kutid ja skandaalitsema ei hakkand, aga selle päeva „juhtumised“ hakkasid mulle juba närvile käima. Kole raske oli end taas normaalseks sundida. Järgmisele intervjule olin siis pool tundi varem juba kohal. Istusin lihtsalt päikse käes ja rahunesin. Ennast ilmutama läksin 10 minutit varem ja mis tuleb välja. Firma vastusötus ei teatud midagi sellest et kellegil minusugusel peaks sinna majja asja olema. Kusjuures päev varem ma just mötisklesin, et kas ei peaks järgi uurima, et kellega mul vestlus tuleb. Tavaliselt antakse see human resourcist ikkagi varem teada alati. Aga noh ei hakkanud vaevuma, arvasin et siukses hiigelettevöttes on nad selle oma reeglite järgi ilmselt juba kuidagi ära organiseerinud. Aga nagu näha kohale ilmudes tekkis paras kaos, sest vastuvötus ei oldud aimugi, et kus osakonnas see intervju ikkagi nüüd toimuma peaks. Mingitmoodi ikkagi jöuti asjale jälile ja ma sain oma intervjueerijatega kokku. Üks mees oli juba varem kohal, pistis mulle miskid tehnilised plaanid nina ette ja hakkas usutlema, et mida ma siis sealt välja loen. Ega ma seda mikroelektroonika teemat eriti ei armasta, aga tahes tahtmata on vaja selle jamaga aegajalt kokku puutuda. Nii et vastused läksid isegi vist üsna täppi.. Siis jöudsi suurem chef ka kohale ja jutt läks üldisemaks. Önneks töö puhul ongi vaja ainult teada nende elementide tähendust ja edasi pusida juba muuga, minu jaoks vastuvöetamaga. Noh ja nüüd jälle läheb paar nädalat vastuste ootamisega. Seega on lähinädalateks kolm varianti

a) panna hambad varna
b) teha mingit neegritööd (kui leian)
c) hakata paastuma (enesepuhastumise eesmärgil muidugi)

watever

Vähemalt leidsin endale elamise :) Nagu eelmises postituses oli mainitud, oli plaan peale eksamit peole minna. Läksime ka muidugi K-ga. Pidu oli crazy nagu ikka, kui me K-ga alkoholi kallale satume. Aga ei puudunud sel ka omad röömsamad tagajärjed. Peale pidu oli mul kaks elukoha varianti valida. Järgmine päev vaatasin kohad üle ja tegin valiku. üüri vöisin ka ise määrata :) Aga nali naljaks….elangi koos nüüd oma kahe eritreellasega (vennad) . Vot siis. Elu pakub ikka irooniat omajau. Aga see on parim korter mida ma kogu oma otsinugte ajal nägin. Värskelt renoveeritud, ruumikas, puhas ja minu toaga on balkon ühendatud ja vaade on aeda, mitte tänavale. Ülirahulik ka seega. Peaaegu kesklinnas. JA nagu ma täna kuulsin, oli ka sellele toale eelnevalt parajalt tahtjaid olnud. Vot siis, et ürita omal käel hakkama saada. Tutvused ikka loevad rohkem kui tahaks uskuda. Naiivitar. Peaks rohkem pidutsema äkki, leiaks ehk töö ka varsti.
Vaheapeal oli ka Pariis muidugi ja minu armas G. Kohtles mind tavapäraselt nagu kuninga kassi. Ja mina lihtsalt mönulesin ja taastusin. Tema on ka tegelikult kole masendunud praegu, kuna tahab tööd vahetada, aga praegusel ajal see ikka nii lihtne pole, hoolimatta sellest, et tema CV näeb üsna ahvatlev välja.
Aga tagasi tänasesse päeva. Peale seda teist intervjud eriti midagi väga hullu ei juhtunudki. Lasin endale uued vötmed teha ja vötme-mees kinkis mulle veel vötmehoidja kuna nägi et ma neid just uudistasin. Kriisi möju jälle jah. Vähemalt miskitki positiivset. Njaaah aga päeva löpuks sai üks paras ekslusiivne pidu ekslusiivse mehega, keda ma pole 6 aastat näinud, kokku lepitud……Kahe nädala pärast on advokaadihärra platsis. Ja keda ma tegelikult kaks korda üldse olengi näinud :D

Aga pealkiri sellest, et kunagi mu kallid koolivennad ristisid mind siin niimoodi. Tundub, et hakkan jälle vanu kombeid üles soojendama...

teisipäev, 22. september 2009

happy time!


eksam tehtud. jajah täitsa ära tehtud!!! ja mitte läbi pörutud. ise veel siiamaani ei usu. Ei keegi mu kallitest kaaskannatajatest, nagu Erick ja sombrero jne. ka ei uskunud. Minu magistri kraadi raskeim eksam! nüüd pole mul küll mingit kahtlust enam, et ma seda värki pole suuteline löpuni tegema :D Seda oli vaja!!! G ka kohe helistas ja röömustas ja käskis Pariisi kobida. Ja kuna mul hetkel ei ole ei tööd ei öiget elamist, siis ma homme lähengi, juhuu! homme veel kaks töö intervjud ja peale seda minek!!!
aga täna on pidu!!!!!!!!!!

reede, 18. september 2009

Otsinguil


Niisiis ma olen endiselt nii töö kui elukoha otsinguil. Siiamaani on lood nii, et oleks olnud nii mönigi elamise variant, aga mina ei tahtnud neid. Ja neid mida mina olen tahtnud, nendest on mulle köigist ära öeldud. Nädalavahetusel lähen veel nelja kohta vaatama. No näis kas mu senine meetod tasub end ära....kuna oktoobris algab kool, siis mu ülikoolilinnake on uutest tudengitest üleujutatud... nii et pole kindel kas oleks pidanud niimoodi pirtsutama hakkama. Samas mul on ka kogemus, kus olen esimese ettejuhtuva elamise vötnud ja see pole ka siiski hästi läinud. Elame näeme.
Tööga on nii, et ka neli intervju on ootamas. Kolm neist on pönevad, üks on hädapärast. Aga üleüldiselt, peab enast rohkem müüma hakkama, ajad nöuavad.
Ja eksam on teisipäeval. Kah tore teema, sest siiamaani pole selle eksami suulisest variandist keegi veel läbi saanud... Nii et pönev kas pole. Keegi peab ju löppude löpuks käe valgeks saama :D
Aga vahepeal käis G mul külas. Kuna ta on ka nii väsinud oma hetke olematust arenguvöimalustest, söitles ta natuke Belgias, Hollandis ja Saksas ringi. Väga ilusad päevad olid koos ja nüüd ma olen ikka veel nukker ja igatsen. Aga Pariisi söitu saan ka alles siis plaanima hakata kui köik muu juba paigas :(