Failure is not an option

Täna oli CFO koosolek. Meie uus juhtkond on siis - suur boss CEO Tom (keskel), CFO Harald (vasakul) ja kolmas on siis vist miski strateegia chef. Mind möjutab köigerohkem see vasakpoolne, sest ma ka Finantsosakonnas. Need on siuksed mehed, kes lähvad seinast ka läbi, kui vaja miskit saavutada. Täna oli siis nö CFO 9 kuu review meile (selgituseks, et peakorteri finantsi alla kulub nii oma 70-80 inimest), ja uute plaanide tutvustamine. Kuigi inimese/töölise seisukohalt on firma üsna peapeale keeratud..  üks suur depressioon hetkel. Ainuke mis juhtkonnale loeb, on arvud ja töusvas joones. Mida kiiremini seda parem. Noh selge see, aga inimkapital ole nende arvude töusu möjutamisel ka tähtis eks? Kogu olukord on hetkel üsna närvesööv... aga ma pean tunnistama, et oma vaadetelt ma olen nedne haidega ikkagi ühte meelt.. Ja nagu ääreiveeri sai täna välja toodud, et raksed ajad elavad üle ainult tugevad ja ambitsioonikad. Et keerulised ajad toovadki sellised esile.. Ma ilmselgelt läksingi liiga mugavaks ära. Vaja nüüd uus söjaplaan välja nuputada.

Unenäod on jälle nii jubedaks läinud... öösel ma jälle vöitlesin kogu jöust, et jumala eest ainult üles ärkaks sellest jubedusest. Siuke nagu luupainajaga vöitlus.. kole väsitav.

Pohmakas

ei ole need päevad vennad ega miskit. Ja üldse ma saan ka oma ninakuse eest öppetundi hetkel.. kui ikka juhtkond vahetub ja ettevötte kogu poliitika muutub, siis nii see on. Ja sul pole enam midagi piiksatada. Eks ma olen nüüd edaspidi alandlikum oma arvamustega. Ühesönaga kogu see talv ja siin vahepeal tekkinud ebakindlus jakahtlused ja kogu see töökupatus on vist närvisüsteemile jälle möjuma hakand. Lume (kirme) mahasadamisega tuli küll korraks mingi rahu tagasi... aga see lumenatuke on nüüdseks jälle läind. Esmaspäev oli eriti veiderate killast.. see et ma olin tund aega magand köigest lisas muidugi ka vürtsi. ma ei teagi mis köik ära juhtus, aga öhtul pidi veel öhtusöögile bosside ja  prantsuse kolleegidega minema ja enne seda tahtis  nöudlik sireen (fire alarm) kontorist välja kupatada.. aga ma ei liigutand körvugi, sest ma polnd ainus. Boss löpuks läks uurima, ja selgus, et valehäire jah.. Körvakuulmisle hakkas küll vist veits. Öhtusöök oli armas.. aga ma olin ikka jube läbi.. ja ega siiamaani pole end veel välja puhand. Nojah on see töö öhkkond nii sitt nagu ta on, täöö ise on ikkagi huvitav. Nüüd olen kaasatud mingisse söjalennuki A400M projekti (vöimas masin, googeldage ;)) ja kasin järgmine nädal seetöttu jälle Madriidi ;-) Neljapäva öhtul tagasi ja siis reedel Austriasse suuskama oma kallimaga.
A-ga on köik nii hästi, et ei taha uskuda... Samas ega see suur armumine nii lihtne pole ju miskit. Igasugu armukadedushood ja ma ei tea mis köik vöimalik käib tormiga üle ja läbi. Ja loll komme möelda, et mis saab edasi? Miks paganamapärast ennast siukse asjaga vaevata. Üks öhtu suutsin restoranis pisaraid valama hakata... tegelt ma olin jube väsind ja need närvid viimse lajal ongi veits pingul (ah tegelt on nad mul ju pidevalt pingul vist..), aga tol hetkel tundus mulle, et ta mu päritolu suhtes veits kriitikat avaldab. Tegelt ta rääkis lihtsalt erinevat tüüpi naistest..ja  ida eurooplast kirjeldas, nagu siin ikka tehakse, litsina. Mis on ju üsna öigustatud väide.. kui nüüd töepoolest üldistama hakata.. Mitte lits, vaid prostituut. Veits müüdav. Muidugi ei tunneta ma ennast idaeurooplasena väga, aga noh... asjad on nagu on eks. Ja nii palju kui ma körvalt vaadelnud olen.. ja ennastki.. oma töepöhi on ju asjal all küll. Nii väga kui me seda tunnistada ei taha eks. Nojah.. igastahes hakkasin suurest solvumisest nutma. Ta oli armas ja kaisutas ja lohutas. ütles, et ma sain nüüd küll asjast veits valesti aru. Peale seda on ta kole hooliv olnud.. Eile ka. kui ma jälle mossitasin korraks. Mitu pöhjust oli - aga köige selgem oli vist, see kuidas ta oma ex-i nimetas..vöi noh mis ex.. naine ikkagi veel.. kuni järgmise kolmapäevani. siis on lahutus. Ja kui ta temast räägib, siis nimetabki teda "oma naiseks". Eile ma siis löpuks käratasin välja, et mis mina siis talle olen? Miski affäär vöi? Kohkus ära teine, ja vabandas maani ja selgitas, et ma pole mingi affäär... vöi noh.. kui oleks, siis paganama hea affäär. Tegelt tundus, et ta töesti tundis end halvasti... Öösel oli üks suur klammerdumine.. ürita siis magada eks .. aga ega ta mind eemale ka ei peletanud.  Oejah,  ja ikka ma ei usu kogu seda kupatust.. et köik see mis toimub töesti vöimalik on.

No kurat!

Täna ma olen pidand mitu korda oma häält töstma, et mind üldse tähele pandaks! Üks ühe komandeeringu suhtes Prantsusmaale, teine rohkem privaat-värk. Nende ärireisidega on asi nii, et ma alati bookin öhinaga endale lennupileteid ja hotelle. Aga kui asjaks läheb, siis vannun, et jälle see neetud reis. Peale reisi on muidugi enamasti taas hea tunne. Jube väsind, aga rahulolevam kui muidu päevadel. Aga seda tööasja korraldab see mu tropp kolleeg, kes mulle ühe vähem ja vähem sümpatiseerib. Lihtsalt sest ta on neetult idioot ühe mehe kohta. Lihtsalt juhm ja selgrootu. Teeb oma organiseerimisi korrektselt, aga kui natu möelda oleks vaja siis temale küll miskit loota ei tasu. Ja üha rohkem paistab see tema homodus ka välja, mis on kuidagi eemaletöukav. Ei ma pole homofoob, mul on päris mönigi väga lahe gey tuttav. Aga tema puhul see asi kasuks just ei tule. Eks ole ikka inimeses endas see asi kinni, mitte kalduvustes. Lisaks on ta vötnud üle minu tetavad miimikad ja käitumismallid, mis on kohe no eriti veider. Me jah jagame kontorit ja niimoodi ninapidi koos olles, ikka jään üks ja teine asi külge.. isegi vahel ehmatad. Aga no tema puhul lööb see eriti välja ja mul endal on seda kohe eriti tobe vaadata. No ühesönaga ta tahtis mind ühelt workshopilt välja jätta, milles mina peakontori poole pealt ehk köige suurem spetsialist olen. Idioot. 

Teiseks helistas mösjöö löuna ajal ähmi täis, et ma olen suustajate listist kuidagi kadund. Naljakas et ta seda üldse märkas. Aga noh selles suhtes vötsin ka paar asja ette, näis mis mulle vabanduseks tuuakse. Igastahes kole närvi ajas. See suusatamine mind nii metsikult ei tömbagi kui see wellness lux hotell :-)) Ja noh et A-ga koos... ei teagi mis sellest asjast saab. Viimased päevad on üli veidrad olnud ja ma ei saa üldse aru, mis juhtund on. Reedest pühapäevani oleme siis Amsterdamis ja kolm päeva ninapidi koos, eks siis küsin otse. Miski asi vaevab vöi häirib teda ja parem oleks see välja uurida. Muidu fantaseerin siin lolliks ennast, ja no teate küll selle naiste fantaasia piiritust. Eile juba tömbasin endale ja oma lollakale armumisele vett peale, ja söimasin end korralikult läbi, et miks ma lasend end nii kiirelt lollitada alati (no tegelt mitte alati, aga viimasel ajal küll... ebakindlus mis muud). Tömbasin tegelt kogu asjale vaikselt kriipsu peale. Ah ma ei tea... praegu on tegelt väga nöutu see olek. Eks esmaspäeval näis.

Aga peale nende paari karjumise on täna üle möne aja taas tore päev - noh seegi juba, et hääl röökimiseks tagasi on, see on hea märk. 



Mingi eksistentsi kriis on viimasel ajal kallal ja tundub üha süvenevat. Töö hetkeolukord on töeliselt röhuv. Ehk sellest tulenevalt olen ka paari väga tobeda veaga hakkama saanud, mis on kole piinavad. Hea küll mida sa enam teed, peale vigadest öppimise eks. Aga piinav on ikka. Ja peakski olema. Hetkel ei tohiks neid vigu just kohe eriti mitte teha.. hetkel peab särama ja silma paistma kui üldse midagi. Aga kuidagi ääretult suureks on see motivatsiooni-puudus kasvanud. Eelmine nädal sai väikest raputust ka taas Madriidi tööreisiga. Seal viskas mu boss mind jälle üle parda... arvas et ma vöiks tema asemel presentatsiooni teha. Ja seda ta ütles mulle hommikulauas. Noh tegin ära, aga paras pask oli see... Ma peaks juba iseenesest harjunud olema selliste tema üllatustega. Nojah. Reede öhtul hilja olin siis kodus, ja no kobisin kohe mösjöö juurde. Mingi kell pool 1 öösel maandusin ta juures alles. Jöle imelik oli küll - esimest korda läksin niimoodi üksi sinna. Egas pikka pidu polnud, lklaas veini ja kobisin magama ja peale kella 5 värises telfonis sönum, et on maandunud. Kuskil 6 paiku jöudis siis mind kenasti äratama. Noh väga tore oli küll see taasnägemine, aga ta oli ikka kogu nädalavahetus päris läbi omadega, pole naljaasi see ajavahemike vahet pendeldamine. Noh mina kobisin veel laupäeval ühele soolaleiva peole, kus ma end maani täis kaanisin, takso peale rutates käisin käna ja kukkusin teksad ühe pölve kohalt puruks... pölved muidugi ka kriimuseks ja siniseks. Ja siis kasisin mösjöö juurde teda ekspluateerima. Kuigi kui ma ta juurde jöudsin, oli mu jöud ikkagi päris raugend. Ega ma suurt ei mäleta ka enam, mis tegin. Häbilugu eks.

Aga Madriidist veits. Jäin reede öhtuni sinna, et veits linna ka kaeda. Noh linn on muidugi ilus küll ja inimesed ikka väga stiilsed. No see stiilsus mida sa siin saksa linnapildis ikka väga igatsed. Rääkimatta muidugi ka arhidektuurist. Aga nali oli see, et Madriidis streikisid parasjagu prügi-vedajad. Seega oli linn nagu üks suur prügimägi :-)) Eks see ikka veits häiris. Nojah aga ilus linn ikkagi. Meeldis mulle isegi veits rohkem vist kui Barcelona. Ja lisaks veel üks tore kolleeg pani veits rohkem särama. Tema on siis Madriidi kolleeg ja Airbus Military RM Officer - Juan-Luis. Tegelt sain ma temaga tuttavaks juba oma esimesel töönädalal siin. Nimelt haaras mu boss mind leadership team meetingule kaasa, ei teagi miks.... sest no seal on töesti ainult peakorteri ja tema tütarde risksijuhtimise bossid koos. Nojah igaljuhul mul oli see au. Suvel ühel suurel riskijuhtimise üritusel nägin teda ka, naljakal kombel  ta mäletas mind veel päris hästi. Mina nii kindel oma mälus enam polnud. Ja nüüd siis sai terve päev koos koosolekul oldud. Teised kasisid köik peale seda lennujaama, aga mul oli vaja linna saada. Mul oli plaan ikka kuidagi takso vöi metrooga hakkama saada, aga ta ei lasknud mul selle peale möeldagi. Söidutas mu kenasti hotelli ja andis veel oma numbri ka, et juhul kui miskit peaks juhtuma vöi tarvis minema :-) Ülimeeldiv tegelane. Aga eks need hispaanlased vist ole ka rohkem siuksed ..

Aga A masendab mind kuidagi hetkel... eile tekkisid tösised kahtlused ses suhtes, et kas sest asjast ikka saab miskit. Kohati ta on jube hoolitsev ja noh.. eks me ikka oleme koguaeg teineteise külge kleepund. Aga mingitest jutuajamisest jne on ikkagi kuidagi paha tunne sisse tekkinud. Lisaks ei olnd tal mingit üllatust ega asja mulle Hiinast. Ok uuris küll, et mis ma tax free poest tahan, oma Chanel no 5 sain kätte ka ;-) Aga noh... oleks vöind ju möni muu üllatus ka olla eks. Pariisis töi küll igasugu nänni kaasa. Ah mis nöme jutt :-D ennast ajab ka praegu naerma. JA noh tal see tusane olek ole ilmselt ka ikkagi veits sest jetlagist... ähh näis. Jätan ta paariks päevaks rahule nüüd.

Drugged

No kuramus... kaks nädalat!!! Mina seda üle eie ela... nagu jôule ootaks. Noh mitte et ma poleks midagi teinud vahepeal, et seda ootamist leevendada. Ja siukseks töbiseks hakkan ka jääma.. vöi noh... eile oli hullem. Aga eile kutsus mu uus söber must jurist mind hoopiski mingi kunstioksjooni eel-üritusele. Rotary klubi eesvedamisel... tuli välja, et meie firma treasury middle office boss on Müncheni Rotary klubi boss ka. Eks me tundsime teineteist ära küll.. Istub korrus allpool kui ma.. Üldse oli väga soliidne seltskond koos. Pluss vein ja suupisted ja päris huvitav kunst. Pluss Kelvin, mu uus tore söber :-)) No ta on töeliselt vahva... gey ilmselt. seetöttu pole A ees ka süümepiinu. Kuigi tema sönumid on nii neetult meelitavad, et vötab alati veits mötlema. Aga teda vaadates küll mingit suuremat kahtlust selles suhtes ei jää. Ja ta töepoolest on niii neetult vahva.  Täna ta veel mainis, et kui ma olin ära läinud, oli ta teada saanud, et ühe eestlase maal oli seal galeriis ka üleval. Pidavat päris hea olema, selle kunsti oksjoni juht olevat seda eestlast isegi tema ateljees (Dresdenis) külastand, ja pidi väga huvitav kunstnik olema. Oksjon on reedel, kuhu ma kahjuks minna ei saa :-((( Kell 20 hakkab, aga mu lennuk Madriidist maandub alles 20:30 ja kuna ma veel linna jöuan. Aga Kelvinit tahan kiirelt jälle näha, möni inimene on lihtsalt nii neetuld pönev ja nii soe kogu oma oleku juures!! Noh eilsest üritusest sai nii mönigi tuttav nägu veel juurde ja üks jurist (mingi jant mul nende juristidega) pistis mulle veel oma visiitkaardi pihku.. Ka tore tüüp :)) Eks ma kirjutan talle ka kunagi. Igasugune vahva seltskond kulub alati ära eks. .. eriti kui üritad vööral maal sotti saada omadega ;)
Ja A puudusest lähen lolliks siin vaikselt. Täna lendas ta siis Shenzhen'st Shanghaisse, kus ta nüüd oma luxus hotelli Royal suit'is norskab. Paari tunni pärast on äratus.. siis kui ma magama kobin umbes. 7 tundi vahet.  Nojah aga Madriidis ootab mind ka luxus ja puha ... nujah küll Executive suite :D Mitte et ma sedagi välja oleks teeninud. Reede öhtul maandun mina ja laupäeval varahommikul tema.. Kasin juba reedel öhtul ilsmelt ta pessa ära...  Oejah no töepoolest, nagu jöule ootaks. Ilmselt korraldan korrliku hommikusöögikraami ka kohale.. Me mölemad pole hommikusöögi söbrad. Nädala sees vähemalt mitte. 2 kohvi ja minek. Aga no nädalavahetusel vöiks ju vahel veits nautida seda ka... :) Pealekauba nii kaua eemalolemist.
Nagu ta mainis, et nagu narkootikum.... eks ta nii ole. Ja mina ei oska ilma selle french kissita ei istuda ei astuda ka enam... jube lugu.

Magusaisu

Igasugu isud hakkavad tagasi tulema, siuksed suuremad. Noh talverasv vaja ju koguda! Aga rasva hetkel küll minna ei tohi! :D Lasta end veel jumaldada nii nagu olen.. ja hetkel VEEL tunnen end  üsna hästi oma kestas. Ja A on ilmselgelt hullund...   no mida sa rohkem tahad eks ;)))
Aga kintsud kipuvad paisuma jälle kuramused. Köht ka.  Noh jooksmisega on nüüd peaaegu, et talvepaus. Öhtuti pimedaga peale tööd  ma sörkima enam ei kipu, jäävad ainult nädalavahetused, mis liiga külmad vöi vihmased pole. Ja isud lähvad külmaga ikka suuremaks eks. Eriti siukse Müncheni ilmaga, kus temperatuurid vahelduvad ikka eri tempoga. 5 kraadi ja siis järsku 20 jälle. Magusaisu ka. Aga no selle vastu tundub küpsetamine aitavat. Kuna eile oli öhtusöögiks punane vein ainult, siis mötlesin et hommikusöök peaks korralik olema. Küpsetasin öunakoogi lausa ja nüüd on süda sest magusalöhnast paha ja süüa ei taha üldse kohe.  Löhnaküünlaid siiski vist parem möte... siuksed eriti läila vanillie löhnalised näiteks.. kunagi ma panen selle koogi ju niivöinaa nahka. Äkki homme hommikusöögiks siis..A on ikka Hiinas.. kiimleme ja igatseme siin üksteise järgi nii mis kole. Aga tal läheb seal kenasti, pidas mingil konverensil paar könet 400 liikmelisele auditoorimile ja veits peale seda tuli sönum, et ta vöitis oma köne eest mingi auhinna.. iPad mini ja ma ei tea mis veel preemiaks :-)) Respekt... oli üsna närvis enne seda ürtust.. Ta on ikka neetult hea! Vaja ennast ka rohkem käsile vötta!! Paneb kukalt sügama, et mida siuke tüüp üldse minus leiab? :-|
Nojah, aga nädal aega veel ilma temata. Järgmine nädal olen ma ise enamuse ajast tööreisil Madriidis ja  see lihtsustab kindlasti asja. Nädalavahetus ainult üle elada.....Täna vist tegelen koduste töödega, ja dessous-shopinguga :) Vaja ju üllatada kui tüüp tagasi ;) Ja  homme lähen selle musta advokaadiga kinno, kellega ma eelmisel reedel tuttavaks sain. Muidugi paneb see veits kukalt kratsima, et mis plaanid tal minuga on. Tuttavaks saime sel A söbranna ärasaatmispeol, nii et ta teab A-d ka ja meie olukorda. Ja ka seda kui jube armunud ma olend. Seda teavad köik vist juba... isegi mu ülemus :D  See selleks, tüüp on New Yorgist pärit ja vaieldamatult köige intelligentsem must, keda ma siiamaani tean. Ja üldse väga huvitav tüüp, seega ega ma kaua aru ei pidand, et kas saada kokku vöi mitte. Noh näis :D  A-le ma seda muidugi veel öelnud pole.. ma isegi ei tea kuidas seda reserveerida :-D  See ei puuduta nüüd seda kohtumist homme, aga see mitte-single staatus hetkel nöuab veel veits harjumist.

Mis siis nüüd?

Tööl on köik segamini ja ebakindlaks löödud. Isegi minusugusel kannatlikul hakkab kannatus katkema... ja seega tuleb end liigutada. Nüüd on mul kaks nädalat vaba kah nii öelda. Härra lendas täna ärireisile Hiina ja tuleb alles kahe nädala pärast... mis muidugi tundub lubamatult kaua. Ma juba praegu ei tea kuidas need nädalad ilma temata üle elada. Ühesönaga me oleme hetkel siuksed ühiskonda öökimaajavad lolli-moodi armunud, kes ainult käsi ja mokka pidi koos on ja muud maailma suurt tähele ei pane.
A on siiamaani nii mönegi testi juba edukalt läbind ka.. näiteks eelmine nädalavahetus peol olin ma jälle veits liiga palju vahuveini hinge alla laristand, ei teinud ta mingit draamat.. kandis kenasti mu kingi, kui ma otsustasin need koduteel jalast visata ja sukkade väel edasi jalutada ja ma ei tea mis nö tema sönul 'gümnastikat' ma seal veel tegin. Muigas ainult järgmine päev. Möningad jutuajamised panevad muidugi eriti imestama... ta ikka endiselt üllatab. Ja ma ikka olengi veel oimetuks löödusd, köigest sellest mis hetkel juhtunud on ja kui saad siukset laadi sönumeid nagu 'so happy to have you in my heart, in my mind...! Simply to have you with me all the time..'... siis noh..  ongi ju pea pilvedes muudkui.

Meil oli siin pikk nädalavahetus, reede oli vaba. Reedel käisime väljas, üks tema söbranna pidas ärasaatmist vaikselt ühes restoranis, kolib täna New Yorki. Moedisainer ja muidugi möista olid kogu seltskond mulle vöörad. Seega eks ma närvitsesin taaskord omajagu. Eriti veel moe-tegelased, need vötavad mu ikka köhedaks. Aga seltskond oli väga erinev.. oli moedisainereid, juriste, insenere. Löppkokkuvöttes oli väga tore muidugi, nagu ta ikka enamasti on.
Eile öhtu vötsime rahulikult, A jälle kokkas. No ta on super gurmaan ja super kokk ka seetöttu. Eelroaks oli schrimpsid avokaados, majonesikastmega. Üks mu lemmikuid! jne. Ta on lihtsalt super kokk!!! Ja talle meeldib önneks köögis tegutseda ka.
Noja ja köik muu...  ta peaks nüüd kahe tunni pärast Pekingis maanduma...oeh 10 tundi lendu!  Kaks nädalat!!!