oh nii veidrad ajad on olnud need viimased kuud. Suvi on olnud ääretult meeletu. Peale eelmise suve seiklusi mötlesin küll, et enam metsikumaks ei saa ju minna. No aga see suvi on olnud kohe ekstra vigureid täis. On igasugu asju, millest üldse kirjutada ei tahagi. Ei miskit hullu, aga veits nagu ebavajalik stress. Aga eks see ole ilmselt millegi öpetamiseks mulle kaela sadand. Nonoh eks ma siis üritan öppida nii palju kui annab.
Norras sai käidud. Muinasjutumaa. Venna lapse ristimine oli ja mina sain plaksti ristiemaks. No kogu ristimise protsess oli päris naljakas. Tavaline pühapäevane jumalateenistus, mille käigus siis kolm titte ka ära ristiti. Köik muidugi norra keeles, kirikuöpetaja oli noor imeilus tütarlaps. Nojah aga enne seletas ta köik lahti mida teha. No mina kui ristiema olin see pea-kangelane, pidin poiskest terve see aeg kanseldama´, mingil hetkel lapse nime ütlema ja mingil hetkel nöusoleku andma já siis seda titte veel selle ristimise vee kohal hoidma jne. Poiss oli tubli ja rahulik. Köik läks kenasti, pärast tulid inimesed veel juurde önnitlema jne. Väga armas iseenesest. Venna üle mul on ka hea meel, ta on mul tubli. Titt oli muidugi ka üli-äge. Noh muidugi nii väike veel, ei saand maast ja ilmast miskit veel aru. Aga no nunnu.
Julian kutsub mind endiselt Mrs. Hickeyks ja wifey'ks. Tutvustab teistele ka mind nii :)) No ja mina siis kutsun teda lihtsalt husband'iks. Eile sai üle mitme setme nädala tema ja söpradega pidutsetud. Oli eelnevalt ka iga reede ikka ettepaneku teind, et tuleb läbi ja parandab mu roosa ratta Ära ja siis lähme kuhugile edasi (see rattateema oli kunagi jutuks olnud). Aga hoidsin nagu eemale, sest no viimane temaga pidutsemine löppes ikka täiesti segaselt ...järgmisel päeval kuskil teab kus, aga linnast ikka päris väljas. Sai nimelt mingite juhututtavate suvilasse kihutatud. No iseenesest oli naljakas, aga ka paras sürr. Mingi tüüp kitarriga ilmus ka kohale. Siis sai veel ratastega järve äärde kihutatud. Ujuma minejaid oli 4 aga rattaid oli kaks. Nii et mehed väntasid, ja tibid sitsisid pakiraamil. Vaesed mehed, väljas oli oma 30 kraadi. Lisaks kaine polnud ka ilmselt mitte keegi. Ja ujutud sai muidugi näkki. No ma ei tea.... Ja me polnud sugugi täitsa ainukesed seal jäve ääres.´Tagumik oli pärast sinine, sellest pakiraamist. Majaomanik, no kohe täitsa kaunis mees, viis mind metsa jalutama. Ah sellesse ööpäeva jagus ikka kole paljut ja hullust. ... Koju jöudsin teab kuna. Mingi nädalavahetus enne seda sai ka Julianiga mitu päeva järjest väljas käidud, koju sain ülejärgmisel päeval. Kaks ööd järgemööda sitsisingi tema juures, magasin tema voodis jne. (tal suur voodi :)) Kas ei viitsind enam taxoga jännata, no ta elab kesklinnas ka. Palju lihtsam. Egas miskit ei juhtund. Ei oskagi kuidagi seda meie suhet miskisse vormi panna ausalt öelda. Ta teab mösjööd ka ja meie triangleid. Ja samas tal oli ka keegi plika, aga sellega vist tegi löpu nüüd. Liiga noor :) Aga no see mees teab mind läbi ja löhki ja on mind igasugustes vormides ja situatsioonides näinud, riietega ja riietetta. Mina teda ka. Mingeid lähenemis katseid pole teinud, no ses suhtes on tal väärtushinnangud paigas. Aga kuskil väljas käies on ikka nendelt India lillemüüjatelt roose kingiks ostnud. Krakovis ka tegi seda. Lisaks juhtusin ükspäev uudishimust tsekkama, et kas ta whattsappi ka kasutab, suhtleme fb messangeri kaudu muidu. No ja kasutab küll ja profiilpildiks on meie kaks kaelakuti.Väga önnestunud pilt muidugi....aga noh kulm kerkis omajagu selle avastuse peale. Nojah ja eile magasin jälle tema juures, sest oli lähedamal :)) Aga asi hakkas kuidagi veidraks kippuma eile küll.. Lisaks mainisin, et ehk lähen novembris kuhugile soojale maale närvi puhkama. Ütles selle peale, et tuleb kaasa. No ta on töesti inimene, kellega reisiks küll. Tegelt oli see üsna spontaanne, et ma tema ja ta kambaga liitusin, sest tegelt läksin mingile streetfestile, kuhu üks prantslasest söber kutsus. Tüüp oli kuidagi eelnevalt aru saand, et ma räägin prantsuse keelt (mida ma just eriti hästi enam ei tee) ja seetöttu kutsus kampa, sest köik teised olid prantslased. Leppisime siis kokku, et ok nemad rääkigu prantsuse keeles kui tahavad, aga ma vastan saksa keeles lihtsalt. Ja tegelt asi isegi toimis. Ja töstis taas motivatsiooni keel ette vötta. Et seda mis on, sedagi mitte Ära unustada. Aga kaua nendega seal jääda ei viitsind, ja samas tulid juba kutsed Julianilt. Mis isegi olid tegelt pigem käsulaadsed ja stiilis "Stop blanking me". No ja läksingi siis.
Ja no selle meie pulmateema kömu jätkub endiselt...möni teadis rääkida, et jah nägi meid eelmine aasta ja olime juba siis koos. No ääretult huvitav :))))
Nojah ja mösjööga on jälle väga veider olukord. Tegelt oli köik väga ilusti kenasti...igasugu asju sai koos tehtud ja väljas käidud jne. Ühe korra isegi oli Julian kambas. Aga eelmine nädal oli talle paras shokiteraapia. Köigele muule, tööstressile jne. sai ta ka teada, et ta ex-naine sai emaks. See olevat tegelt üks nende lahutuse pöhjuseks olnud, et naine ei tahtnud lapsi. Ja nüüd siis siuke uudis. Nojah ja ma ei oska ka kohe midagi ses suhtes peale hakata, kui lihtsalt seedimisaega talle anda. No kerge selle mehega pole, ja siis saad körvalt palju rohkem tähelepanu.... no näis mis nendest asjadest saab. Neil on komme ise paika loksuda eks...
Javier ei anna ka asu. Mees on ikka kuradima sihikindel. Pluss mingid muud lähenemised. No tähelepanu puuduse üle töepoolest kurta ei saa..
