teisipäev, 28. august 2007

Viimane nädalavahetus..............


Ja ongi aeg siin otsi kokku tömbama hakata. Otsisin juba kohvri välja ja vaikselt, aga pöhjalikult hakkan nüüd sorteerima, mis taas minema visata ja mis kaasa pakkida. Nüüd siis ees 2 nädalat St. Tropezis, 2 kuni rohkem nädalat Pariisis ja siis tagasi Saksamaile magistratuuri. Paraku aga mitte siia Bayerimaale :( Siin mulle meeldis... aga ehk on niimoodi paremgi. Mis sest öppimisest siinmail ikka välja tuleks. Ja sealne kant on ka Pariisile mönevörra lähemal! Uue kiirrongiga laua 3,5 tundi. Noh saab hakkama loodetavasti.

Aga viimsest nädalavaehtusest siis. Sellesse mahtus nii luksust, ilu, shampaniat, naeru, pönevushetki, tülpimust, vihapisaraid, kirge, üllatusmomente, meelerahu... ühesönaga palju ja rohkemgi veel! Täpelt nagu need 6 viimset kuud siin mööda on saadetud. Eneses jälle nöksa rohkem selgusele jöutud, eelnevalt muidugi pidevalt ja taaskord ennast ja oma pöhimötteid kaotades. Jah kas just omi pöhimötteid...nimetagem neid pigem ühiskonna poolt ajapikku ette kitjutatud töekspidamisteks. Jah, ilus aeg oli!
Aga viimasest nädalavahetusest siin nii palju, et reedel sai Chris ära saadetud ja see tegi taas nukraks. Lonkisin siis saba sorgus Mirjami juurde, kes mu muidugi taas üles puhvis ja siis suundusime siinse ühe teise eesti tüdruku juurde Pöltsamaa veini jooma, mis mu kallid külalised kaasa olid toonud (lisaks köigele muule!). Eneken oli meile mönusalt näksimist ette valmistanud ja isegi shokolaadi-fondüü oli menüüs :) Nii me siis veinitasime ja nagistasime niisama mönda aega seal ödusalt. Ja siis peole! Kuigi köik haigutasid hambad laiali nii mis kole, aga noh olime ju ülelöödud köik ja puha. Nii et läksime ja taaskord Müncheni köige kuumemasse (staari)klubisse :) Noh mina Saksa prominente paraku eriti ei tea peale Oliver Kahni ja Dieter Bohleni ja Angela Merkeli. Neid seal vist polnd. Aga pidu osutus Playboy peoks :))Samas promos ka Ballantin oma tooteid sel öhtul hoolega. Sisse saime taas probleemideta ja lisaks torgati Ballantin's viski ka tervituseks näpu vahele. Mulle lausa kaks...ju siis nägin nönda janune välja vöi lihtsalt silm löi poole haigutuse pealt nönda särama sellise vastuvötu peale. Uni muidugi kadus kiirelt... Rahvast oli metsikult ja sama metsikult oli ka kaameraid ja paparazzosid iga nurga peal. Ja oh seda ilu...silm lausa puhkas kuhu iganes ka ei vaadanud. Nii palju ilusaid inimesi koos vist olengi kuskil St.Tropezi diskoteesis ainult näind. Aga noh tuleb siiski ka tödeda, et hindamiskriteeriumid jäävad mul piiratuks...pole just eriline diskoteegi väisaja (noh kui viimsed ajad välja jätta).
Aga kuna meil mingi hetk ikka jöud rauges ja sel hetkel ma ka tödesin, et kui ma nüüd imekiirelt jooksma pistan, siis jöuan isegi viimase rongi peale. Ja paningi oma kontsakingadega leekima. Mingil hetkel jöudis önneks pärale ka tödemus, et ehk ilma kontsadeta on lihtsam. Kingad näpu vahele ja edasi.... läbi veel inimesi (enamasti turiste) täis öise Müncheni kesklinna...seelik seljas ja viski veres. Ja vahemaa polnudki nii lühike miskit. Aga siht oli silme ees ja jöudsin isegi poolteist minutit enne rongi pärale! Tunne oli täitsa uhke kohe oma nönda hea sportliku vormi töttu :)

Laupäev oli vaikne, rahulik ja päikeseline. Imeilus! Kosutav.
Aga pühapäeval peksin ennast varavalgel raamatukogusse. Nokitsesin siis seal päris kaua ja vahepeal käisin Mirjamiga ploomikooki rohke vahukoorega näksimas ja kohvi joomas. Ah no ja kuna ta jälle soperdas aja ja kokkusaamiskoha suhtes ja ma seetöttu rohkem kui pool tundi maa-all metroo saatel pidin veetma (siukse päikeselise ilmaga) siis ma läksin jälle marru ja poetasin paar vihapisarat. Närvid natu mänglevad viimasel ajal...
Aga lööskav päike rahustas muidugi kiirelt maha köik need pingul olevad närvirakud ja muu.
Peale seda vahtisin veel pisut raamatkogus oma läpakaga tött ja siis kobisin ühe teise söbraga öhtustama. Peale seda veel tema kaunisse aeda shampat kulistama. Kauaks neid kauneid suveöhtuid ikka enam antakse eks. Oh sa pagan missugune shampania kogum tal kodus ilutses!!! Oleks ma seda varem teadnud!
Njah aga esmaspäev oli raske...
Lisaks isegi raksele olemisele, kupatati mulle ka üks uus praktikant kaela. Tema vötab nüüd minu tegemised röömuga (vöi siis mitte) üle ja mina pidin teda asjadega vöimalikult kurssi viima...oehhh... Ma pole sugugi kindel, kas ta üldse misit aru sai, mis ma talle selgitada üritasin.

Teen nüüd pakkimisega algust!

laupäev, 25. august 2007

film

kukkusin täna selle asemel, et oma praktika aruannet kirjutada, filmi the wedding date kaema. kuigi mind sellist sorti taustafilmid üsna külmaks jätavad, tekitas seekordne pisut teistmoodi emotsioone. ilmselt siiski seepärast, et mu oma elust nii mõnegi inimese ja olukorraga tugevalt paralleele tömmata saab.
Esmalt äratas tähelepanu sealne üks peategelasi, kes üliväga ühe mu uue tuttavaga sarnaneb...no uhiuuega lausa, sest tuttavaks saime eelmine laupäeva pidutsemiste käigus. Alates peolt lahkumise hetkest on ta mind südikalt kõnedega piiranud. Aga kuna ma nädala sees peale tööd ikka parajalt tuhmi olekuga olen olnud, siis pole ka kippunud kokku saama. Kokku tahaks just saada eesmärgiga, et välja selgitada, kas nii elukogenud ja vist isegi tarkade silmadega mees tõesti ongi nii loll, kui ta jutust välja kajab....või ta lihtsalt mängib lolli? Ja muidugi tõik, et vaadata on tema puhul nii mõndagi:) no see selleks. Igastahes haarasingi filmi ajendusel kohe telefoni ja kuna ta helistamisele ei reageerinud, saatsin sõnumi, et no saaks siis kokku! Aga kuna ta helistas oma tunnikese või rohkemgi hiljem alles tagasi, ja film oli läbi ja mu motivatsioon ka sellega kaasnevalt sumedasse suveõhtu päikseloojangusse kadunud, siis ütlesin talle ka tänase suhtes taaskord ära. ähh saa neist naistest aru eks. ega nad ise ka suurt endist aru saa.

mis aga kõige rohkem ähmi viis, olid selle filmi lõpus välja tulnud segased suhted....
ojaaa kui palju sarnast soppa on minu elus viimasel ajal juhtunud... Nii mõnigi diloog filmist oli lausa identne mõne viimase aja jutuajamisega.
kahetsen...
Ilmselt mingi tugev kaitserefleks kuskilt kaasakasvanud a la proovi mulle haiget teha, virutan sulle palju valusamini vastu. stupid revenge... Ja haiget sai tehtud kõvasti. seda nii teistele ja lôppkokkuvôttes vist kõige rohkem iseenesele... tunnetega ei mängita. plika saa sellest kord juba aru! aga mängulusti on viimasel ajal olnud küllaga. enam mitte... õppetund on käes.

aga nüüd hakkan aruannet vorpima!

teisipäev, 21. august 2007



Pole jaksu kirjutada. Liiga palju on juhtunud vahepeal......... Seega panen märksõnad kirja. Eks samm sammult võtan teemad ette
Kõik suhted segi paisanud (lõpu)grillipidu
Haavatud tunded, haavatud uhkus, pohmell
Jalutuskäik vihmas, mõtete-tunnete selgeks rääkimine...
Kallite sõbrannade päästev külaskäik
Kohalik Biergarden
München, pisut turismi vihmas
Koonduslaager, Miski kohalik rahvapidu, päkapikud Lederhosenites, Maß
Natu nigel hommik, ärasaatmine :(

Viimane õhtu Dhruvi ja tema sõpradega
Nukra meele uputamine Jeromiga pidustsemisse klubis Kalinka
Kossova
Viimane kõne Dhruvilt enne lendu...

esmaspäev, 13. august 2007

Mis värk?


Täna oleks jälle omadega kokku kukkunud. Eile juba läks raamatukogus silme eest mustaks...küll ainult korraks, aga ebameeldiv seegi.
Kuna mul selline löögastav mittemidagi tegemise laupäev seljataga oli, siis olin pühapäeva hommikul plaksti kell 8 üleval ja otsustasin raamatukokku minna, et siis oma aruannet latex-isse vorpima hakat. S.t. aruanne vajab veel tegelikutl paberile panemist ja LaTeX tundma öpimist :) Nii et tegemist jätkub (viitsimist mitte). No igastahes kasisin öilsate mötetega raamatukokku. Esimene asi, mis ma siia Müncheni kolides tegin, oligi vist ülikooli raamatukogu liikmekaart. Tollaal polnud mul, tublil pisikesel tüdrukul, veel örna aimugi, mis elu siin lahti läheb. Aga see raamatukogu meeldib mulle iseeneset, siuke suur ja vöimas, ülisuuuuuuure trepiga...nagu loss vöi palee vöi miskit säärast.
Nojah ühesönaga kohe, kui sai maha istutud, hakati helistama. Esmalt helistas Dhruv ideega kuhugile sööma minna. Siis helistas Mirjam töölt (töötab restoranis toimkonna järelevaatajana ja vahetevahel teenindab kliente ka) ja kamandas enda juurde hommikust sööma. Muidugi kobisin siis tema juurde, kus ta mulle rikkaliku hommikusöögi ette laduski :) Enne saatsin veel Dhruvile sönumi, küsimusega, et kutset temaga sööma minna peaks siis tölgendama kui temapoolset kutset kedagi endale süüa tegema?
Aga hommikusöök oli mönus. Ja peale einestamist ilmus veel köögitoimkonna poolt tervitusena hunnik maasiakaid meile lauale :) Nämmmm!! Minu esimesed maasiakd selle suve jooksul :-O Seal passimine venis siis 2 tunni pikkuseks. Siis aga tekkis mul hirm oma läpaka pärast, sest olin selle kuhugile sinna lauale vedelema jätnud lihtsalt. Kobisin siis tagasi raamatukokku.
Kuna päike oli väljas ja ilm taas mönus, siis olid ka inimesed muidugi röösamad ja röömsamad. Vaatasid silma sisse ja naeratasid muudkui. Mul vist oli ka selline paras magus maasika nägu ees ja naeratasin muuidugi röömsalt köigile vastu ka. Nii kaua kui üks selline saksa-tüüpiline-pop-olemisega-kutt (s.t. italiaanod ees, juuksed turris ja roosa särk seljas) mulle järele lonkis ja kohvile kutsus. Ma siis kukkusin naerda lagistama (siuksed päris äkkettepanekud on ikka vöörad, eriti sakslaste poolt). See peale noormees kohkus ära ja uuris niisama, et kas olen kohalik ja kus ta mingit x-tänavat leida vöiks.
Passisin siis pisut raamatukogus ja siis andis Marcelo endast taas märku ja kutsus kohvile. Kuna 2 tundi, ehk siis rohkem kui piisavalt, oli raamatukogus vahitud, ja kohvi isu oli ka, otsustasin pigem temaga kuhugile kohvitama minna. Andsin märku, kust ta mind leida vöib ja kobisin siis kokkulepitud ajaks välja. Kuna ta jäi oma 5-10minutit hiljaks tiirutasin niisama raamatukogu ees edasi-tagasi. Palju inimesi jalutas mööda, ikka röömsad ja päikeselised sellised ja siis mingi hetk üks mees vaatas mulle silma sisse ja ütles toonil et "ilus ilm täna" sellise fraasi nagu "mulle meeldib su tagumik" ja jalutas edasi. möh. ma ei realiseerind asja niimoodi kohe paugupealt äragi. Ja seda kuulda veel sakslase, ei mingi türklase vöi araablase vöi muu musta mehe, suust. Nojah igasuguseid tegelasi...eriti siin kandis ilmselt.
Kohvi joodud kutsus M veel miskit uut Brasiilia filmi tema juurde vaatama...jajah pönev ikka eks, aga eelistasin sammud kodupoole seada. Rulluisud alla ja kihutama. Oleks ühe vanamehe peaaegu alla ajand, aga läks önneks ikka. Ja oligi nädalavahetus läbi.
Aga nendest nörkushoogudest ei saa aru. Magand olen hästi viimasel ajal, söönud kah enam vähem korralikult ja lausa tervislikult (PS! Saiakes-shokolaadi automaat on niisama sealsete hörgutiste imetlemisega piirdunud). Nii et ma ei tea...täna igaljuhul läks olek vahepeal päris värinaks kätte ära ja peas kohiseb nagu pöörane. Ajaks siis asja vahelduva ilma kaela näiteks, mida muud :) Aga algselt ma suutsin tölgenduseks süsivesinike puudumise tuua ja ostsin endale hunniku shokolaadi, pähkleid ja viinamarju ja kugistan neid nüüd hoolega ;)

laupäev, 11. august 2007

Ei viitsi


Ja lasiklengi nii kuis suudan! Ei mäletagi, mil viimane kord selline ülirahulik laupäeva öhtu oli!? Mõnus!!! Samas igav ju ka! Paar kolleegi helistasid, et välja minna , sai ära öeldud. Vabanduseks ikka see, et vihma sajab ja 7ni sai niikuinii mässatud.
Dhruv ja teised laaberdised grillivad täna. Algavadgi need ärasaatmispeod vaikselt. Aga vihmaga!!! Neile oli ka üsna lihtne ära öelda, kuna nad teavad mu vihmapelgust üsna hästi...samas ega see grillimine neil päris lageda vihma all ju ei toimu. Aga see selleks. Mirjamiga ka ei kippunud kokku saama, kuigi ta oli öhevuses eelmise öö/hommiku jätku jutustama. Ja müüd siis helistas Marcelo ka, et saaks kokku, teeks midagi. Aga talle sai ka ausalt öeldud, et ei viitsi lihtsalt. Nii aga kui nüüd veel keegi helistama peaks, siis vaatab hakkan asja juba kaaluma.........

bailando brasiliana


Pidu ikka pidu. Taas teemaks ladina-ameerika. cubalibre ja tequila. Mirjam pani jälle mu garderoobi ja meigi paika. kui eelmine kord völus minust sellise inglikese laadse välja siis seekrod oli teemaks pigem vamp :) Sellie tugevam meik ja seega tugevam klouni tunne ka. Aga eks see pidu peo otsa üks suur naljategemine ongi eks. Arvas et ma olen selles suhtes hea modellisk, et vöib mis iganes selga toppida ja mis iganes meigi pähe manada. Ma küll arvasin teisiti sinnamaani, meigi suhtes vähemalt, aga no las harjutab siis kätt. Mis mul saakski selle vastu olla :)
Öö oli täis sündmusi, nalja ja latiino mehi, no nagu ikka eks siukses kohas. Mu brasiilllane ka järjepidevalt oli nädalalöpu poole helistanud ja kuna mainisin et EHK lähme sinna samasse baari reedel, siis oli kutt ka nagu 5 kopkat kohal. Isegi hoolimatta sellest, et köik ta muud söbrad otsustasid kuskil mujal pidutseda. Tuli siis üksi. Eriti uljas :) Sain löpuks ta nime ka teada, Marcelo. On ka siinmail, kuna teeb praktikat ja taaskord peaaegu samas firmas kus minagi...ka mässab öhujöududega ja töötab isegi vist sama projekti kallal, aga pisut teise nurga pealt. Seetöttu ta eelmine kordki rohkem meelde jäi.
Noh ja nagu ikka öö kadus kiirelt käest ja kell oligi 7 juba. Haarasin siis varahommikuse saiakese kaasa ja koju magama. Praegu on tunne päria värske ja röösa kohe. Natuke morjendab küll meelt, et siiamaile jöudsi sügis nüüd kohale. Aeg mil igal poole mujal, isegi Inglismaal!!! on suvi. Hall ja vihmane ja mina ju olen vihma suhtes eriti tundlik. Aga tuleb vist ikka ennast vihma kätte tantsisklema sundida, sest külmkapp on tühi ja homne päev ju vaja veel üle elada. Vöi teeks äkki veepäeva homme? Arutan veel asja...

neljapäev, 9. august 2007

Uni


Ma ei saa aru mis lahti, aga viimased päevad kipub mingi kõike haarav uni muudkui võimust võtma. Täna kobisin kell 12 töö juurest koju, kuna hetkel mul on töötamiseks oma läpakat vaja ja läpakas üldjuhul vajab ka miski energiaallikat et effektiivsemalt töötada...aga näed mina võtsin aku asemel mobiili akulaadia kaasa. Tubli tüdruk. Kobisisn siis varakult koju, sõin kõhu täis, vahtisin natuke niisama lakke ja juba uni võimust võttiski. Plaanitud tunnikese asemel magasin umbes 5 tundi ühte jutti...selline pisike pealelõuna uinaks siis. Noh peale seda sõin jälle kõhu täis ja kasisin siis mingil hetkel jooksma ka. Ja nüüd on jälle uni! Sama jama oli esmasäeval ka.

Aga just helistas veel keegi brasiillane laupäeva ööst. Hämmastav, et olin sellise kuuba-librese peaga kellegile suutnud oma õige! numbri anda. Esimene kord selline "õnnestumine". Nojah mida iganes, aga Mirjam tahab homme jälle peole minna...ta nüüd selle hoo sisse saanud, aga mina hakkan väsima. Ei viitsi enam. Igatsen hoopis kallima kaissu. kuidagi eriti tugevalt viimsel ajal. Täna ostsin ka (ühe otsa) pileti Pariisi ja nüüd loen päevi! Saab läbi see trillala-trallala siin. Aga tore aeg oli :) Kulus ka ära vahelduseks.