teisipäev, 16. märts 2010

eh

Kuulsin oma imelikku nime just ühest siinsest raadiost. Minu noor kurb fotograaf, kellega ma ikka veel pole suutnud kokku saada (viimane lubadus oli eile, aga peale eksamit ja tööd ei kippund jällegi kuhugile) mainis moka otsast et on regulaarselt eetris... kuulasin siin. ja näed sa, poiss saatis tervitused teele :)
Imelikust nimest veel nii palju, et töö juures on üks naine, kes muutkui kirub mu nime, et see ei jää meelde üldse....ja et veider nimi on...kölavat kuidagi tösiselt ja üldse mitte nime moodi. mulle ka see nimi ei meeldi. muidugi ei vaeva eriti pead sellega  enam, aga väiksena ma olin ikka nukker küll. et Malviina vöi midagi muud ei pandud.


Nonii ja saate löpulug. sellel on/oli ju oma tähendus :SSSS   ei mingi ninnunännut  ... vana hea soad  :)

malcolm lincoln

ah tahtsin lihtsalt öelda, et tänu Oti ja Märdi paroodiale ja facebooki kommentaridele tsekkasin ka selle Eesti Laulu saate ära. Paroodia oli igastahes tasemel, selge see. lisaks arvestades kui vähe neil aega selleks oli!!!
Ja vöidulaul ka väga öigustatud. Muudkui kuulan ja vaatan seda. Ma usun, et vaatamine seejuures ongi ka üsna oluline. See miski hulluse-moment paneb vähemalt mind seda muudkui uuesti ja uuesti vaatama-kuulama. Nimigi on juba lahe valitud bändile. Pole ammu eurovisioonist eriti huvitunud, aga sel aastal tuleb vist ikkagi suurem kaasaelamine.

muidu tegelen oma eksamimaratonil rühkimisega. järgmisel esmaspäeval veel üks, peale mida ma pöhimötteliselt otse lennujaamaa siban ja nädalaks ajaks mägedesse! selle jutu peale, et mul äkki pole aega suuskama jöuda, taheti mind peaaegu maha jätta. votsiis ... peale surutud puhkus :D  aga mis mul saakski selle vastu olla. kogu muu kamp läheb juba laupäeval kohale ja igavene organiseerimine käib juba, alates muidugi menüü kokkupanemisest (prantslased noh). peaks neile fondüüde ja raclettide körvale siit äkki hapukapsast ka kaasa vötma. nii vahelduseks. vahva on veel see, et kuna pölispariislastele on ikka kvaliteet väga oluline, tundub köik väga ilus-kaunis olevat. alates valitud kohast, mis vististi ongi Euroopa körgeim. vot siis. elukohtki on vist 2300 meetrit körgusel. näis kas ma sealt edasi julgengi minna (:

reede, 5. märts 2010

nali naljaks

Liiga palju äraütlemisi viimasel ajal!!! Juba iga päev! mis värk?!?!?!.... nagu mingi eriline kiusatus mulle proovikiviks kaela visatud. Täna ei suutnud vastu panna. Lubasin ära. Ja lähen ... nii ölleks... vöi paariks...
böööö

reede, 26. veebruar 2010

Hetkemeeleolud

Nonii mul läks sellest roosast süda pahaks juba! Seega järgmine katsetud.
Aga tujudest siis.

Elevil: Homme Pariisi minek!!! Neli täispikka päeva G-ga aja surnuks löömist. Ei jöua ära oodata.
Nukker: ei ole üldse vist nukker
Vallatu: hm ...pigem on käsil puukide lahtipraakimine, kes nörkushetke  end külge haakisid... see ka päris naljaks tegevus.
Ootel: kuna ma oma vahepeale ümmarguseks söödud keha jälle vormi saan. Täna tegin viimase suure pasta-hunniku, luban!
(Üli)Röömus: Oma kontole laekunud palganumbri pärast, mis oligi koha vörra suurem kui arvasin!nanananaaa (olen jah vastik materialist). Esimese hooga mötlesin kohe shoppamisele (Pariisis näiteks :)) , aga kuna kaal on hetkel numbrivörra suurem kui muidu, siis ei kipu veel. 
Tige: Enda peale, et pole nädalaga öppimise suhtes nii palju jöudnud kui oleks tahtnud. Teiste peale: no hetkel vist ainult pisut isiku peale, kes peagi oma möneks ajaks teise riiki kolimise pärast toa välja üürib, aga palus juba minult peavarju, sest arvas et ei saa oma seminaritööga väljakolimispäevaks valmis... aga tegelane paneb hetkel iga päev pidu ja aega tundub piisavalt olevat. Ma olen pisut örnahingeline ja natu ehk liiga valiv oma privaatsfääri suhtes. Ja siuke käitumine on ju natu tobe. Eriti kui endal käivad juba mönda aega neelud.
Pönevil: Plaanis olevate reiside pärast. Märtsi löpus olen vist ikka "sunnitud"suuskama minema. Trobikond prantslastega ja ikka prantsuse alpidesse :) Väärt puhkus ja keelekursus jälle. Juunis Sitsiiliasse pulma! Ja vöibolla mais siis G-ga nädalakeseks NY kaasa. Läheb korterit jahtima. Ja ega St. Tropez ka väisamatta jää. Ülejäänd poolaasta on üks suur küsimärk. Oleneb ...
Pettunud: Ikka enda peale, et pole enda esitlemistki veel korralikult puhtas saksa keeles ja loogilises järjekorras ära öppinud. Kuigi tööintervjud oli paras trenn, ei ole viitsinud ikkagi selelle piisavalt tähelepanu pöörata. Näib aga aina rohkem vaja minevat hetkel. Ja et ma keelte suhtes üleüldiselt nii laisk olen olnud. Ja et ma oma aja planeerimisega endiselt üldse hakkama ei saa. PS! Isa töi mulle raamatu kaasa "Effektiivse inimese 7 harjumust" :)) Paps tunneb asja.
Kade: Köigi peale, kes Rammsteini kontserdil on käinud. See on üks väheseid bände, kelle kontserdile ma kipuks. Seekord sai aga jälle maha magatud. 
Väsinud: See nädal oli siis töö suhtes pisut tegusam. Talvest (kuigi viimased päevad on jah kevadised olnud, aga tahaks juba veelgi soojemat ja valgemat!!!)

etc.

laupäev, 20. veebruar 2010

New York, New York

Ui ma tegin vist endale haiget täna jooksmisega. Pole ju pea kolm kuud käinud, aga hoogu läksin väga... et teeks ühe ringi veel ja kiikaks selle raja ka üle ja kuulaks veel selle Rammsteini loo ka ära... kokku sai ehk mingi tund kakskümmend. aeg ju normaalne aga see et väljas on veel ikkagi jaheda vöitu ja tuul tömbas mu ka korralikult läbi mängis oma rolli. nüüd ma istun siin pea haige ja sall kaelas. eks homseks ole köik jälle ok ilmselt aga praegu on küll paras pohmaka tunne...no teate siuke et kole väsimus on kallal, aga magada ka ei saa. jooberdama ka selle töttu ei kippunud minema. selles suhtes jälle positiivne muidugi. ja kuigi ma varusin endale koju öllet, et siis peale suurt stressi end nati maandada, ei töuse käsi ka üksi jooma kuidagi. päris läbinisti alkohoolik polegi vist.... veel.
Ok see polnd ju üldse millest ma kirjutada tahtsin. New York selles suhtes, et nüüd on siis asi kindel. G kolibki juulis sinna. Paar nädalat tagasi ta veel vingus pakutava palganumbri pärast ja mainis, et kui firma pole nöus palga suhtes järeleandmist tegema, siis ta lepingule ka alla ei kirjuta. Tubli poiss, teab oma väärtust. Mina olen sellistes asjades veel loll nagu saabas ja laseks end igat pidi ära aksutada, aga no pole ma ju teab mis töödanud ka.
Nojah aga vahepeal oli ju nii palju muud, et me peaaegu ei suhelnudski ja ma ei teadnud üldse kuidas asjad sellel maastikul edenevad . Eks ta tegelikult vältis ka seda teemat omajagu... Novot ma isegi ei tea kas olla kurb vöi röömus. Tema üks unistus ju saab teoks ja selle pärast ma olen rohkem kui röömus ja uhke ja köik mis vöimalik. Aga teab mis meist siis saab? vöi noh...damn me kui ma ei leia moodust talle sinna järele minemiseks :)

Roosamanna


Mul on praegu selline roosa meelestatus, seepärast ka siuke roosa-shokk. Tuleneb vist sellest, et üks välja puhatud öö vahelduseks selja taga. Eilsest väsimusest töenduseks see, et ma jäin läpakale shutdowni tehes magama. Vahepealsest väike kokkuvöte.
No sellest viimati mainitud eksamist nii palju, et nagu vöis aru saada sai korralikult närve selle peale raisatud. Ettekande pärast eelköige seepärast, et seda pidi esitama instituudi doktorantidele ja prof.dele. Ja eksam, sest mul on vastava professori ees suur respekt ja suulises eksamis näeb ju kohe ära, kas asi on selge vöi mitte. Närvikulu ja magamatta ööde eest sain tunutd läbikukutajalt tasuks kahe, ehk siis Eesti möistes nelja. Ei usu siiamaani, see vist oli vapruse eest, sest antud eksamit tihkas ainult kolm tudengit teha. Enesekaitseks vöin veel öelda, et sellel erialal ja selles koolis vöideldakse mitte eriti hinnete pärast vaid selle eest, kas saab üldse läbi.
Eile oli ka eksam, mis oli omajagu lihtsam, aga see läks suure töenäosusega metsa. Liiga palju lasin ennast segada ja noh see neetud ajaplaneerimine. Eksamijant muidugi jätkub aprillini.
Niisiiis mul käis vahepeal külas "mees".... üks minu elu tähtsamaid ja möjuvöimsamaid mehi. Kelle järgi ma olen ennast haigeks oodanud ja mille töttu ma ka igasugu ootamiste suhtes liigagi kärsitu olen. hmm.... aga kui nüüd järgi mötelda, kipun ma sama viga tegema ... mille pärast ma vöin oma köige kallimast peagi ilma jääda. Eile juba jäeti mind teoreetiliselt maha. Aga selle juures mängis liigne impulsiivsus ilmselt suuremat rolli. Hommikul äratas mind telefoniköne vabandustega. Ja sain oma Pariisi piletid ära ostetud, mis eile pooleli jäi. Nii et järgmine nädalalöpp sinna!
Niisiis käis isa mul külas. Vöi korrektsem oleks öelda, et ta käis siin oma uut innovaatilist kaupa ühel maailmamastaapsel sisekujundus messil "Ambiente" näitamas. Koos Eesti tippdisaineritega. Ta pole küll miski disainer vaid mööblitootja, aga ju siis ta uus väljanne on piisavalt geniaalne, et nii palju tähelepanu on vöitnud. No ühesönaga kasutas ta mind ka korralikult selle raames ära, loomulikult elas ta see nädal aega minu juures ja lisaks pidin ka messil pidevalt kohal olema, sest isa mul räägib ainult vene keelt lisaks. Ta partner muidugi räägib ka inglist, aga no sellegi poolest. Ajastus oli muidugi kole halb, aga no pönev oli sellest hoolimatta. Kogu see seltskond seal ja Eesti nö "ruum" oli väga lahedalt kujundatud. Komplimente tuli igalt poolt, pluss ajakirjandus pluss kutsed uutele messidele. Kuigi löpupäevadel mul hakkas öhupuudus juba kallale hiilima ja pisiasjad häirima. Isa on mul selline eesti-mees noh, eeldab et söök on laual ja nöud pestud ja särgid triigitud. Päh enne seda raskemat eksamit pidi ta ise nende asjade eest hoolitsema, see sai kohe selgeks tehtud. Ja see ka, et triiklauaga mässaku ise. Ei mässand ja käiski triikimata särkidega. Aga no kuna koos olid niikuinii sellised kunsti-inimesed rohkem, siis polnudki hullu. Üks öhtu sai ka siin ühes mönusas typisch saksa kohas söömas-ölut-joomas ka käidud ja möned öhtud ma ikkagi keetsin-küpsetasin ise mingi jura kokku. Ega isa ikkagi iga päev mul siin ei käi eks. Aga jah see oli vist pikeim aeg, mis me koos oleme olnud. Lapsepölve ju ei mäleta ja edasi oleme suhelnud nagu juhtub. Aga ma olen isa-tütar ja nii mönigi asi sai selgeks, et misk ma just siuke olen :) Kuigi jah viimastel päevadel ma juba vaikselt ootasin, et kuna ma jälle oma vaba ruumi saan, oli ikka meeleult kurb olla, kui ta järsku oligi läinud. Kuigi nöme on otsida sedasorti vabandusi, ei saanud selle pärast ka viimase eksami jaoks end lainele kuidagi.
Nojah kogu selle krempli kestel tegin veel paar hullust, mida ma vöibolla varem poleks isegi purjuspeaga teha julgenud...vöi noh oleks ehk, aga siis pärast meeletult moodi kahetsenud :-D Aga no niisama pönevusest tahtsin ühe inimese reaktsiooni ja käitumist vaadelda. Sain kinnituse, mida oligi vaja. Nüüd vöiks naljale löpu teha :) Pealekauba tundub, et minuga testitakse ka samamoodi.
Täna oli päike üle pika aja ka väljas ja kevadet öhus, nii et sai jooskams ka käidud. Vaja ju nädalaga end natu paremasse vormi jälle saada. Praegune igapäevane snickersi-sixpack vaja vist menüüst välja juurida jälle jne.

Nunii mu kaunis noor fotograaf kutsub pidutsema. Ma olevat parim joomakaaslane...... juhu. Kes teab, äkki lähen ja meelelahutan teda ja end pisut...pole ju poolteist aastat näinud ka teineteist.

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Fatal Error

Midagi ilusat tahan!!! Viimaste nädalate minimaalne uneaeg ja tänane paras närvishokk oma preseka pärast. Aha et mis siis... ma olen number üks halvas ajaplaneerimises, nii jäin muidugi oma ettekande slaidide ettevalmistamisega ka  viimsele minutile. Rolli mängis nati ka see, et reedel mu supervisor ütles, et etekanne peab LaTexis tehtud olema. ujeee mönus lisaaeg. Öö vastu pühapäeva läkski siis selle peale. See on küll tore programm löputöö kirjutamiseks ja igasugu valemite ilustamiseks, aga see vötab aega, eriti kui pole sellega veel tegemist teinud varem. Ja noh üsna triki on see värk ikkagi ka. Mängiski mulle siukse pulli, et täna hommikul viimseid muudatusi tehes, paar tundi enne ettekandmist, suutsin ma teha mingi lükke, mille tagajärjeks fatal error ja kogu mu kupatus kuhugile haihtus. Muidugi on alati lahendused kui on aega rahulikult asja üle vaadata ja on kokkupuudet olnud vastava programmiga. Aga ma olin nö algaja , täiesti magamatta, ülinärvis juba presenteerimise ees (ma olen varem juba kirjutanud küll kui nigel ma sel teemal olen), pealegi ma olingi just need viimased tunnid plaaninud, et ettekannet läbi harjutada möned korrad. nuvot. perkele siis need plaanid. Mingil viisil said slaidid ikka taastatud, mingil viisil sai ka ettekanne tehtud, kuigi professori karm pilk rääksi enda eest. Reedel on veel temaga eksam, eks siis näha ole. hvak!
Üks ilus versioon siin ... tekitas küll Müncheni aegade Chrisi igatsuse peale. ahh head ööd.