NV

Mötlesin, et püsin nüüd mönda aega rahulik, aga vist ei saa. Eile helistas Düsseldorfi söbranna ja mainis, et söidab reedel siit mööda., et vöib peatuma jääda. Siin linnas läheb ülehomsest ka mingi karneval jälle lahti kuni esmaspäevani ilmselt. Et reedel siin ja laupäeval siis Düdosse. Aga nüüd vist läheb hoopiski nii, et kasime juba reedel sinna. Laupäevaks olevat juba miski spanisch beach party kultuuriplaanis :)) no pönev, ei tea kas Rheini beachil. Igastahes löbus saab kindlasti olema ja üsna ootan juba.

Pesupäev

Nii puhas tunne (A) Panin oma kaks viimast puhast hilpu selga ja asusin hommikul kell 8 pesu pesemaie. Absoluutselt köik pestava pesin ära, viimsest kui padjapüürist drussikuni välja. Köik. No ma pole eriti agar pesupesija, seega ootan sellega töesti viimse vöimaliku minutini. Aga kui see tehtud, oi kui hea tunne on. Siuke kangelaslik. Praegu vötab pesu rödul ja igas vöimalikus nurgas suve ja päikse höngu juurde. Ja päev pole veel poole pealgi.

suvi suvi

Vöi siis jaanid. No siin ei ole neist haisugi paraku, ja kuna ma kogu oma Saksas olemise vältel järjepidevalt alles augustis Eestit näen, ei tea ma enam kuidas jaanituli väljagi näeb. Eks siin ka kohalikud eestlased alati korraldavad midagi. Ka sel aastal kogunetakse ühes läheduses olevas Rheini äärses linnakeses, kus tohib, üllatus üllatus, isegi tuld teha. Aga kuna ma alles hiljuti käisin seal pead parandamas, siis nagu ei viitsi enam.
Aga tööolud mulle meeldivad :) Eile tegin endale heast peast vaba päeva. Olin hommikul vara juba riideis ja valmis minema, aga siis tekkis siuke tööluusi-idee ja suure elevusega ei läinudki tööle. Nautisin niisama suvist päeva. Ja pöhimötteliselt oli ju ikkagi jaanipäev ehk siis vaba päev :) Käisin isegi eeskujulikult jooksmas(päevitamas). Köige parma jume saabki minu meelest päikse löömas sörkides. Täna on päev selline pikk, kuna selliseid erinevaid etappe on omajagu. Algul töö, siis kodu väike "löögastus", siis linna peal igasugu toimetamised. nüüd jälle kodus ja kölgutan öhtupäikses aknal jalgu. mul on seal üks vöimas puu linnukesi täis. tuvid ka kusjuures. varsti ühe hispaanlasest söbraga öllele. peab talle jälle aru andma, miks ma jalkas saksa ja hollandi poolt olen, mitte hispaania.
Aga tegelikult mul on selline Eesti suve igatsus peale hiilinud vaikselt. Uuringi  lennupileteid siin poole silmaga.
ok tsäupläu ja kaunist reedet ;)

Schland o Schland

Täna deutschlased jälle mängivad. Isegi tavapäraselt lipsustatud boss oli jalka t-särgiga tööl :)) Kui saksal hästi läheb veel mönda aega,  muretsen endake ka samaladse saska-kirju t-särgi.

Aga pisut purjus saksa keelt siis lingvistika huvilistele:


Schland!     - Deutschland
Flur            - Wieviel Uhr ist es?
Eishockey   - Alles okay?
Alaska        - Alles klar?


Aga täna muretsesin endale löpuks igasugu kaitsmed rullamiseks ja uued ujumisprillid ka. Nüüd tuleb veel motivatsioon üles leida.

google translator

nii vahva asi see google translator. kuna tean mönda saklsast, kes facebookis mu eesti keelseid kommentare on tölkida üritanud, proovisin järgi et mida ta siis ütleb. löbu oli laialt igastahes... Saksa oli juba tölgitud kui "saksa küla".

Pisut veel Sitsiiliast. Lend muide sinna algas juba huvitavalt. flight canceled  oma lennu taga näha pole sugugi tore. Noh suunatud ümberlennule oleksin pidanud paar tundi ootama ja see läks hoopiski läbi Rooma, aga pöhimötteliselt Palermosse jöudmise aeg oli peaaegu sama. Ja ootamist korvati rikkaliku hoomikusöögiga, mida ma siis pikalt nautisin ka. Nii et ei lasknud ennast häirida, ainult et G-ga koosolemise aeg muidugi vähenes. Temaga pörkasimegi Palermos juba kohvreid oodates kokku. nii et sellega ka segadust ei tekkinud.  ja siis hotelli, mis oligi nii ilus kui lubatud. väike värksendus ja siis linna peale. Nagu ma mainisin, oli sealne meeste tähelepanu hoolimatta sellest, et oled kellegagi koos ja et neil ka tihitlugu naine körval, ikka väga pealetükkiv. Aga pizza oli hea. esimesel einestamisel tahtis G endale öhinal family pizzat tellida, ta suure isuga. aga önneks me nägime eelnevalt  ära kui hiigellik see oli ja ta ikka loobus. süüa sai  üldiselt kenasti, aga teenindava personaliga teineteisega arusaadavaks teha oli paganama keeruline kui itaalia  keelt ei oska. Selles järgmises linnas Cefalùs oli märksa lihtsam, kuna tegu pisikese turismi linnakesega ja seal ilmselt oli kasulik keeli osata. Linn kubiseski pöhiliselt turistidest ja öhkkond seega kuidagi...tsiviliseeritum.  Ostsin endale möned vidinad ka ranna äärell turult :) Mingi naiselik pool löi välja järsku. G poolt ka üks vahva sörmus.  Pulmatrall oli vahva. Löpp küll kuidagi ähmane, näiteks G ei mäletanud, et ta oli mingist hetkest trummi mängima hakanud. Trummi??? Ta rohkem kitarrimees :)) Ja mina ei tea üldse mida ma suust välja ajasin ja kojutulekust ei mäleta tuhkagi. G mainis et olin kole paanikasse läinud, sest arvasin et oleme ära eksinud :) köik toimus hotelli piirkonnas. pidu oli alguses muidugi shikk. aga ei teagi kas tahtlikult vöi kogematta niimoodi organiseeritud, et mingit suurt segunemist itaallaste ja prantslaste vahel ei toimunud. ja itaallased pole suured pidutsejad ka vastupidiselt mu senisele arvamsuele. üldse oli pruut veel viimsel päeval korraliku paanika korraldanud oma hüsteeritsemisetga. oli teine ikka päris väljas endast teine. ei teagi kas see on siis normaalne niimoodi. igastahes perekondki paitsis viimse minutini veel närvis olveta ja ebakindlad pruudi kohale ilmumise suhtes. katoliiklastele on see otsus mönevörra löplikum. aga kohale ta ilmus ja paari said nad pandud. kirik oli meeldivalt jahe vörreldes väljas olevale palavusele, seega ei olnud üldse nii vöimatu kogu mess vastu pidada. ja siis villasse. antipasti&prosecco ja siis parim espresso mida iial joond. ja siis pisike kingitus pruudilt ja edasi Cefalùsse, kus siis kogu järgijäänd puhkus sai veedetud.
Tagasi lendasime Milanosse koos ja siis omas suunas. Minul läks lend hästi ja kohvriga ka. aga G-l vaesekesel kaotati kohver ära. köige täbaram asja juures oli, et tal oli absoluutselt köik sinna sisse jäänud. mötles küll, et vötab enne check in-i vajaliku välja, nagu näiteks vötmed ja telefon ja fotokas vöibolla. aga no seal teskkinnimas tekkis pisike jagelus ja ta unustas sootuks ära. nii et ta maanuds purupaljana ja rannaröivastes keset ööd Pariisi. otsustas siis vanemate juurde minna, aga seal ka pidi kannatlikult ootama, sest ema ei kuulnud mönda aega uksekella. kohvri sai tagasi ülejärgmisel päeval. nüüd kolib pariisi korterit puhtaks ja järgmisel nädalal NY :(

allez les bleus

vale tiitel vist sai :) aga mulle see jalka-melu siin meeldib. linn on suuri ekraane täis pikitud, rääkimatta, et absoluutselt igas söögi ja joogi kohas on ekraanid üleval. rahvas lippudega vöi krimeeritult liikvel. autod on ka lippudega kaunistatud. pasundamine iga nurga peal :) no eile nad olid küll pisut nukramad, aga sedavörd lootusrikkam on järgmine mäng. ma ise küll mänge praegu veel ei vaata, ikka löpupoole kui pönevam. mis ma oma närve ikka raiskan. ja ilm vöiks ka soojemaks minna, paras sügis jälle väljas.

Pisut muljeid

Niisiis pulmatrall on läbi. Kleidi otsingud tasusid ennast kenasti ära. Pulm oli vägev. Isegi pisut kitshilt vägev. Aga sitsiilia töugu küll algusest peale. Minul olid veel igasugu akkssessuaarid-vidinad puudu. Aga kuna me olime ju üleelmisest päevast saati koha peal, sai pulmaeelsel päeval kohalikul turul väga tlulusalt shopatud. Ölgadele sall ja ehted ja käekott, köik sai kiirelt leitud.
Aga Palermo oli huvitav muidugi, lausa röhuvalt. Linn oma kohati väga pariisiliku arhitektuuriga, samas väga räämastunud ja räpastunud. Inimeste pealetükkivus. Nad töesti ei varja oma pilku ja mötteid karvavördki, nagu siinmail harjunud oled. Mehed muidugi eriti, aga ega naisedki alla jäänud. Ise padu katoliiklased... Aga süüa sai hästi. Eriti hotelli rikkalikud hommikusöögid :) Ega ma ei öelnud scrambled eggs&peekonistki ära. Tavapäraseks saigi selline rütm, et ägisemiseni hommikusöök ja siis öhtusöök kuskil linna peal.
G-ga olid lood ettevalmistuste  suhtes hullemad. Pulma eelsel päeval käisime ka auto rendis ära ja tegime reserveeringu ära. Ja siis G avastab et on load koju jätnud. Tubli tegelane. Loomikulikult olid köigil ta söpradel autod olemas ja load lausa ka ja transpordiga probleemi ei tulnud. Aga siis pulmaeelsel hommikul vahetult enne lahkumist avastas ta et on püsirihma koju jätnud. Nii shiki ülikonna ja kogu kupatuse juures ei oleks see eriti sobinud. Nii et hotellist välja tsekkitud, kohvrid näpus tormasimegi turu peal veel ringi, et kiirelt mingi rihm leida ja siis nende söprade hotelli, kellega pidime edasi söitma. Kohale jöudmine oli ka paras trall, sest esiteks on kole raske sealt tänavanimesid leida, teiseks keegi ei räägi peale itaaliat sönakesti muud keelt jne. Ümberriietumiseks ja enese korda tegemiseks oli 20 minutit. G veel tegeles tee peal oma lipsuga. No kirik oli vöimas, turistidele on lausa sissepääsutasu 10 eurtsi. Aga valik oli itaaliapäraselt ülikatoliiklasest pruudile oluline, seepärast siis kogu see uhkus. Tseremoonia läbi, suunduti Palermo lähistelevilla Boscograndesse aperatfilie. Seal olevat kunagi itaalia klassikasse kuuluv film Leopard filmitud, vöi vähemalt mingid kaadrid. Ja vahuveinitamine ja näksimine vöis alata. Ja siis söit edasi. Kuna meil olid asjad paremini planeeritud, siis jöudsime üsna varakult hotelli. Ujukad selga ja merre end värskendama. Kogu see hommikune närveldamine ja paras palavus lisaks. Tegime korraliku suplemise ja siis ennast öhtuks valmis sättima. Ja peagi läks öhtune möll lahti. Algul  ringi jalutamine ja vestlemine bläbläblä.. siis taaskord aeg proseccoks ja mönusateks rohkete mereandidega antipasti värk.  Oi kuidas tahaks veel. mul oli köht juba enne öhtusööki pungil. Aga önneks jäi veel piisavalt aega jälle niisama passimiseks ja siis oma lauaga tutvumiseks, seega ka seedimiseks. ja öhtusöök läks lahti. Söin siis löpuks ometi merenadidega risottot. Nii palju olen kuulnud-näinud sellest, aga maitsnud veel polnud. kuidagi üldse mitte ligitömbav oli see minu jaoks. Ja olgem ausad on ka edasi. Vöi siis vajab pisut harjumusaega. Siis pasta-sardiini :) sardiinid on sitsiilias miski rahvustoit. ja siis peasöök, ehk siis igasugu krabid ja tindikalad ja ma ei tea mis seal köik olid, aga ülimaitsev.
Tordini ma ei jöudnudki. G pistis aga röömuga selle nahka. Ja shampania! Kuna tegu oli Bollingeringa, siis ega ma end eriti tagasi ei hoidnud. Pruudikimbuga oli ka tore lugu. No mina ta pöhimötteliselt vist püüdsin. Polnud nagu üldse raske ka, sest ma oli seal peaaegu köige pikem ja tagakaitses ja vaja oli ainult käed välja sirutada. Aga see kuramis oli üsna tugev ja ma sain vastu näppe sellega, nii et kukkus ja siis kari naisi läks seda haarama. See kes sai pakkus veel mulle viisakalt, aga ma muidugi ütlesin ära. Meestel oli jälle nalja nabani, sest nende nurga alt jättis see köik mulje nagu kimp oleks pöhimötteliselt mulle sülle kukkunud, aga ma törjusin selle käega eemale. No mis mul oligi muud vabanduseks tuua, kui et vana väravavahi refleks. Peale öhtusööki, mis löppes muidugi mingi keskööl ehk sai ilusa muusika ja sööma aeg läbi, itaallased lahkusid, prantslased hakkasid pidu panema. Ühesönaga läks diskoks. Seal hotelli kokteilimeister, nägi välja nagu vana nöid, aga völus nii üli-maitsvaid kokteili, et selle löksu langesin ka kiirelt. No ja siis oli juba hommik ja peavlau. aga ilm oli ilus ja rand oli ligitömbav. sai päev kuidagimoodi öhtusse ära venitatud ja öhtusöök veel kogu prantsuse poolse seltskonnaga. Itaallased hoidsid kuidagi kole eemale. nii ja  pühapäevast alates jäime siis G-ga omaette. Mingil imekombel olen nende mahukate  hommikusöökide ja rohkete restoranitamiste najal hoopiski alla vötnud. Kogu selle rikkaliku  itaalia köögi körvalt, müstika.
Aga nüüd on pidu peetud ja vaja taas pisut sönnikut rookida.