Valik

Aigi Vahing meeldis mulle juba siis kui ta siin lihtsalt populaarne reklaami-ja -ühiskonna-tegelane oli. Nüüd ma küll aru ei saa, miks ta end kiilaks ajas, see nagu just märgitaks tema raamatus kirjeldatud enese karistamisest ja enese-sallimatust kuidagi. Samas otsib ta ju terve oma raamatu vältel kuidas ennast respektima ka armastama saada taas.  ja minu teada tuleb ta ka sellega , küll läbi suuurte raskuste, edukalt ka toime.
Meeletult palju tuttavlikke mötteid tuleb selles raamatus ette..
Aga üldjoontes kirjeldab see raamat ikkagi komplulssiivsust ja söltuvusi. Pole ka väga kauge teema. Eks geneetiliselt peaks mul juba teatav kood sisse kodeeritud olema. Aga önneks ikka pole. on ainult teatav ahnus aegajalt. ja aldisolemine igasugu uimastavatele harjumustele. ju siis ei oska end normaalsetel viisidel maandada. Vöi kaitseb mind lihtsalt see mu venna poolt nimetatud teatav psüholoogiline disorder. ma isegi ei mäleta kuidas selle definitsioon oli, aga teatav, isegi liigne, kontroll igasugu tunnete üle. ma tean et varem oli see minu puhul vähemalt suurem, mida aeg edasi, seda rohkem lasen ikka emotsioonidel valla. nii et hakka vöi meeleoluhäiretes kahtlema. aga see vist on inimese normaalne arengujärk lihtsalt ka. mis siin ikka eputada.
see selleks, nagu raamatus seisab "Et ihasid rahuldada püüdes iha ainult töuseb". nii ta ju on, .  nii kaugele kui see mingit rahuldust sulle enam niivöinaa ei paku. lihtsalt mingi bioloogiline vajadus. ja siis ongi asjal löpp. tuleb olla. eesmärk pole ju rentsel. puhas pragmaatika.

"Religioosne on see inimene, kes kardab  pörgusse minemist, spirituaalne on see kes on pörgust läbi käinud".

Game over

süda on paha... amsterdam callib ikka veel.. eile veinise peaga oleks peaaegu köik piletid ja bookimised äragi teinud suure pealekäimise peale. aga önneks jäi see asi pooleli ikka. mul on vaja esmaspäeval kraps olla. üleüldse kui köik naised ta järgi jooksevad, no mis ma siis hakkan sekkuma üldse eks..
kaunis chris kummitab. eks seepärast, et eelmine nädal juhtusin temaga koos koju minema.. ja oli kuidagi ülimeeldiv jälle näha teineteist. naeratus oli tal kuidagi leebem... mitte nii kiskjalik ja irooniline. kuigi see iroonia ju köige köitvam tema juures ongi. ei tea kas peakontori möju? köik naeratavad kuidagi laiemalt viimasel ajal... sel nädalal juhtusime tegelikult mitu korda hommikul sama bussi peale. aga eks mina eiran teda, tema mind.. veider. sest koos on alati tore ja naljakas.
hommikuti eriti. eile oli ta söbraga ja ei hakand üldse seltskonda trügima. hommik ju ikkagi pühamüristus. täna aga oli ta üksi, samas ootas bussi ka see mu eelmise nädalavahetuse kaaspidutseja. kuna ma temaga polnudki veel jutule saanud siiamaani, siis kargasin juurde. tüüp rääkis minuga inglise keeles.. huvitav kas me rääkisime siis tol ööl ka inglise keeles. tjah... nüüd on vähemalt selgem kontakt loodud. ja jah, tüübi arrogantsus vist tulebki teatavast ebakindlusest. chrisilt sain särava naeratuse. veider värk nende söpradega. kes juba on mingi teatava piirimaa ületanud ja vastupidanud, need jäävad ka. nendega on eriline side.  ja see piirimaa ületamine pole lihtne... kui sa oled pidevalt kuskil eri piirkonnas, samamoodi su söbrad. isegi vanemad ei suuda mu käikudel enam järge pidada.
Prantslanna Audreyga on ka see kadalipp läbitud. Ja nii mönegagi veel.
Aga valentinipäev ju läheneb.. uh kui vastik. ega ma pole seda päeva kunagi meeletult tähistanud .. oma G-ga ka. aga nüüd virutab reaalsus lihtsalt valusamalt vastu vahtimist. samas...sel päeval ma olen terve päev Prantsusmaal jälle! väge tihedalt plaaneeritud. nii et löpp hea köik hea ikkagi.

argpüks

vöi lihtsalt laisk. ma pidin laupäevase tutvusega täna kokku saama.. iiri pubis, olevat U2 kaverdajad livena. guiness. mäh..aga kui peale tööd koju ära sain, ei viitsind enam kuhugile poole liikuda ja no natu ikkagi löin pödema ka. ütlesin ära. pole ikkagi veel päris terve ka. pea huugab ja igasugu muud söörmed ka. puhsatumise protsess? jessver kui palju ma seda juba läbi teinud olen. aitab äkki.
ja homme tahaks veel normaalselt tööd teha.
ikkagi see talvine passivsus vist..

kuigi ma tahan selle uue Thomasega jubedamal kombel kokku saada!!!  Aga äkki see nii ära hirmutaski ka, et ma seda nii väga tahan.  ja ma ei teagi miks ma tahan.. ma ei mäleta tast pea midagi, ma ei mäleta miks ma ta tähelepanu üldse mingist hetkest nii agaralt püüdma hakkasin. aga ju siis oli ikka mingi pöhjus. mäletan ainult seda, et ta oli selline tugev :) googeldasin veits ja ta nimega seondub ka ironman-i vöistlus... no siis ta on töesti tugev jah :) mainis et pühapäeval läheb boulderdama.. ei saandki aru, kas see oli ettepanek vöi mis..ma ausaltöeldes ei teadnud algul mida see tähendabki üldse. tähendab seda seinapidi ronimist.. ilma köiteta. no mida iganes. ta nimi reedab juba ära, et ta on siitkandist ja siin teevad ju köik mingitsorti mägisporti. miks mina veel ei tee?
ja järgmine nädal on ta kuskil komandeeringus.
nägi ära, et ma olen saunafänn..aga arvas, et vöibolla ei peaks nö esimest korda saunas kohtuma.. samas ei jätnud mainimatta, et Therme Erdingusse läheks ta ikkagi iga kell. See on siuke populaarseimaid spasid ja saunaparadiise siin Müncheni ümbruses. Kujutate ette esimest deiti saunas..hihi. Ja siinses saunas, kus ujumispiirkondades sa vöid jah bikiine kanda, aga sauna piirkonnas oled paljalt... tea kas käterättigi ümber lubatakse. imelikud. aga nali naljaks, kui esimene date siuke oleks? :DD mul oleks vist piisavalt julmust see ära teha küll.
korraks mötlesin, et pagen nädalavahetuseks Berliini ära. aga mul on näpud nii pöhjas et midagi jubedat. aga seda veel möned päevad ainult.
ülejärgmine nädal siis kuhugile :)

ja endiselt lummund Gotyest..  you can get addicted to a certain kind of sadness.. like resignation to the end. ja kui populaarne see hetkel on..laulab töelistest asjadest eks seepärast.. pöhjavööndise inimesed. hommikul ütles raadio-onu sakslasliku diskreetsusega, et lausa hea meel et mees oma tüdrukust lahku läks, muidu poleks nii head lugu sündinudki.. paradoks missugune taaskord.

somebody that I used to know

nali naljaks, aga mina kuulsin alles paar päeva tagasi seda laulu esimest korda. ja nüüd olen täiesti lummund. nagu paljud ilmselt..  isegi selle haiglasest videost..
täna oli vahva päev. hommikul kinnise ninaga ja näraka olekuga polnud just tore ärgata. aga kojujäämine ei tulnud ka köne alla. seega otsustasin kogu oma tuimuses, et tuleb tore päev. nii kui bussipeatusesse sain, kukkus üks pikk prantslane musitama (noh tervitus-pösemusid ühesönaga) ja uurima itsitades, et kuidas laupäevane elektropidu oli. jessver ma tean, et ma olin selle tüübiga kunagi vist mingil varajasemal peol pögusalt tutvunud..vist... aga et ta seekord ka kohal oli? igastahes oli väga meeleolukas temaga vestelda. ja siis jöudsi G ka ja sai temaga ka mulisetud. teda nägin töö juures kantiines ka. selgituseks, et firma on küll sama, aga kuna see on nii hiigelsuure ulatusega, siis tema tavaliselt einesteb teises kantiines. aga tuli välja, et tal oli terve hommikupoolik minu vastas konverentsiruumis koosolek olnud.
löunatamas käisin aga hoopis ameeriklase Mikegi korrus altpoolt. muhe mees, on mulle päris sümpaatseks saanud. nägi täna oma roosas särgis ka väga hea välja. ma vastupidiselt olin nagu laudanaine, viimaste puhaste riietega. mis seals ikka.
aga pesu sai täna pestud.

Tere tore

Töö juures, pöhimötteliselt juba esimesel, päeval said ikka ümbruskonna büroodes liiklejad enam vähem selgeks. näod nii umbes vähemalt. oma osakonnast muidugi nimepidi tuttavaks. aga kuna firma on suur, ja osakondi on hunnik, siis selge see, et ei hakka seal igale vastutulijale end kättpidi tutvustama. samas teretatakse muidugi ikka. üks pikk tüüp jäi kohe silma, ei teagi miks. ilmselt seepärast et on pikk ja alati mustas ülikonnas. aga kena mitte just eriti. ja arrogantne. siis mingil hetkel regstreerisin ära, et prantslane...sest rääkis prantsuskeeles enamasti kui teda kuskil rääkimas kuulsin. mötlesin küll veel, et jessver kui ebatüüpiline prantslane. ja see arrogants ajas pisut turri. seal korrusel on suured mehed koos ja need naeratavad alati väga laialt ja viisakalt. ühesönaga ei pannud tüüpi enam tähele. kandsin maha. aga mis täna välja tuli... see on sama tüüp kellega ma laupäeva öösel hommikuni pidutsesin.........muud vabandust mu kanapeale polegi, et pidus oli ta casual riietuses.. teksa ja t-särgiga... :)) aga no ikkagi... . ja töesti ma viisin alles täna need kaks isikut kuidagi oma ajusagarate vahel kokku. ja ta on vist pool prantslane-sakslane siis. istub minust paar kontorit edasi. haah ja kui nüüd mötlema hakata, ei meeldinud ta esmapilgul mulle juba. ja eks seal peo käigus ka ju suurem vaimustus ei tekkinud. v.a. väike moment mis pühkis paraku jalust. ja mis on nagu kummitama jäänud.. umbes sama eredalt kui see paar ööd tagasi laviini alla jäämine. no näis kuidas see nali edasi läheb nüüd.
"Ich finde dein verschmitztes Lächeln einfach total süß..."  ikka tore kuulda eks :)  Üleeilsest ööst siis on nüüd see tüüp, kellele ma heast peast hakkasin julmalt naeratama muudkui, ka fb söbralistis. ühesönaga kindlas kohas. no vaatab kuidas edasi.
tahab kokku saada, no eks ma ka. mis mul kaotada.
neetud palavik töuseb... möni ime.

Crazy Hat Party

Nädal läbi nagu niuhti. Kuigi nädala alguses tundus, et ka tööväline aeg tuleb ôige busy. Välja kukkus pisut rahulikumalt. Samas lükkas eilne pidu asja ikkagi tasakaalu tagasi. Kuigi juba päeval tekkis tunne, et saadan G-le sönumi, et murdsin jalaluu ja ei saa tulla. G nimelt korraldas enda juures miskit  mütsipidu. Ta ise on suur mütsifänn ja tal on neid hulgim igasuguseid. Mina mütsifänn pole ja mul pole pöhimötteliselt ühtki. Seega tegin söbranna idee alsusel ajalehest miski asja pähe. "Le Monde" , Sarko otsaees. PS! kuna G pidu, siis vöis juba arvata, et kui mitte köik siis väga suur enamus on prantslased. Ja esmaspäevast oli kotis veel vastavakeelne ajaleht käepärast. Ühesönaga mötlesin oma sotsiofoobseid mötteid veel viimse minutini. Aga siis leppisin endaga kokku, et olen pisut ja siis tulen tulema. Koju jôudsin täna hommikul kell 8. Väljas oli valge. Mütsi-pidu oli ühesönaga vägev. Nägin taas tuttavaid nägusid, kellega sai pögusalt juba eelmisel G peol tutvutud, keda ma nüüd töö ruumideski aegajaltki näen, aga tutvus veel kuidagi liigselt öhkörn olnud. Kunagi peale keskkööd liiguti edasi diskole. .. mis tegelikult kukkus eriti imelikult välja. Nimelt tahtsid enamus minna ühte kohta, aga sakslane (kaks sakslast oli siiski ka seekord kohal) kellega mina hetkel just elavalt vestlesin teisek ohta. Löppes asi niimoodi, et kogu kamp läks sinna ühte kohta ja saklane siis teise mind kaasa kidnappides. Kuna mul oli hetkel ilmselt värske öhu mürgitus, ei saand ma asjale suurt niikuinii pihta kui alles klubis passides. Ja kuna mul pöimötteliselt ei olnud miskit eelistust, siis vötsin ka asja üsna laadnalt. Kuigi sakslase tembeldasin küll kohe luusriks, sest ta ei teinud mulle piletit välja. No jessver miks olekski pidanud 10 eurtsi välja käima äsjatutvunu peale. Aga tol hetkel ma ei jagand matsu ära ja hakkasin teda eirama. No pidu oli ka siuke tehno (vist) üritus kus inimesed lihtsalt tantsisid kuidas jaksasid. ei mingit eputamist. mingil hetkel hakkasin aktiivselt kellelegi silma tegema, ei teagi miks vöi kuidasmoodi ta mulle niimoodi silma jäi. tegi vastu. ära minnes pistis lipaka numbriga tasku. seal oli veel ühtkoma teist suhtlemist. hm ühe naiskaga oli ka imelik seik, olin seal dj lava ees ja sellel pisut tagapool seisis keegi naiska, kes siis mulle aktiivselt silma tegema hakkas. tegin korraks vastu ka niisama naljaviluks, siis ta viipas mind kuhugile sinna taha-ruumidesse, aga no siis ma kontsentreerisin oma tähelepanu muuseas mujale ära. löpus, ehk siis hommikul, kui pidulistel hakkas ramm ilmselt raugema, leidsime saksa kutiga ikkagi ka taas teineteist ja olime söbrad. korraks isegi päris lähedased. aga no siis ma kasisin koju. jalad tahtsid otsast ära karat. Pole teab misasjast öö läbi kontsadel olnud ja varbad polnd ka olukorraga suurt harjunud. Koju söites jäin veel metroos korraks magama ja söitsin oma peatusest kenasti mööda. Niisis ots ümber ja tagasi. Meeletult külma sain sel ööl ... see on ikka veel meelel. Ja jalad valutavad ka endiselt, varbad muidugi eriti.. Ehk siis homme on taas reipam olla. Peab ju.

AAAAAAA

mul on nii uhke tunne. Eestike on üks väheseid, kes ei jäänud 13ndal ja reedel ühestki A-st ilma. .. Saksa muidugi ka mitte... Aga et miks ma sellele mötlen. Olin just Prantsusmaal ja nemad muidugi on shokis...arusaadav ka! nemad jäid ühest ilma.. ma küll ei saagi aru, et miks...aga noh, peagu enamusel tömmati latti alla. Eestil mitte!


"Amsterdam is calling"... J käib peale nagu uni. Kuigi tema fb tiitli peale "If a girl don't like me she must like women" mötlesin küll, et kui ta veelkord mis iganes ettepanekuga lagedale tuleb, vasta et "ei tänan, mulle meeldivad naised". Aga ei, kus sa sellega..tuju oli liiga hea nähvamiseks. Ütlesin lihtsalt, et olen samal ajal Marseilles.. mis on peaaegu et öige ka.
On ikka attitude...eks seal ehk ole väike töetera sees, aga et seda niimoodi laiali laotada..  Ühesönaga schluss sellega.  Lähen hoopis söbrannaga märtsi algul sinna! Kes tahab tulgu kaasa.
Dhruv käib ka jälle närvidele.. Hommikul leidsin telfonist sönumi "Do you remember how many people you have killed ?". Ok, et mult siukseid asju küsitakse, olen muidugi ise süüdi. Nimelt ennem tema Euroopa reisi suvel (möned nädalad peale Norra hirmsat insidenti) saatsin talle "welcome to Europa " tervituse ....
Aga öeldakse, et lase lahti ja asi roomab ise  su juurde. Aga kui ma juba lahti olen lasknud, mul pole enam vähimatki huvi selle vidina vastu. Mis kuradima ideoloogia see nüüd siis on..  Mingi narritamine?

Niipea kui uue G idee ka prügikasti viskasin, vöi öigemini see iseenesest haihtus, annab teine endast jalamaid märku.. nonsess...mis läind see läind.
Vanast G-st...ma ei tea kas sellega on vsjo... ei mötle sellele...aga mu alateadvus vist teeb seda minu eest.. mida paganamat ma sellega ette saan vötta äh?