Masohist

nojah minna 35 kraadiga jooksma... teeb südame kindlasti tugevamaks. Eile aga oli pärast päris kehva enesetunne..ainult ölu aitas. Ok ma olin maganud ka ainult 3 tundi.. ja terve päev koosolekut.. finanance inimestega. Pidin ka ettekande tegema, sest mu boss oli haige. selliste asjadega tuleb parem harjuda. kui pole mingit eel infot ka..  Täna otsustasin home officit teha seega. Ilm oli taas 37 kraadi ja siukestest päevadest tuleb vötta mis vötta annab eks. Järgmine nädal on väjas jälle mingi sügis. Tänane jooks oli juba märksa parem. Ja ma olen toon pruunim.
Ja mul on nii äge Playboy voodipesu :D

Kas keegi teab kuidas sinikast lahti saada?? Nüüd kui löpuks on siinmail ka suvi käes ja vaja eriti säärt välgutada, on mul üks säär täiesti sinine. Eelmisest nädalavahetusest. Sealt sain ka öppetunni, mis tulevad alati kasuks eks. Kaks Massi on küllalt. Piire vaja tunde eks. Ma ei tea kuidas ma sinika sain, aga järgmine hommik oli ta seal... no töesti terve säär seda täis. Ja juba nädal aega. Ma muidugi olen siukse printsessi nahagi viimsel ajal ka, et väike müks, vöi keegi kövemini pigistab, kohe sinised plekid taga.. Siuke rets näen praegu välja.... pandiit..

Äh

nojah... praegu sain sönumi.. ja selle pildi siin körval. ja Chrisilt. See on see purskaev kust köik alguse sai......

Veits nöutu olek... vägagi.. olin juba endas taas otsusele jöudnud, et hoian eemale...

On tôbras!!!!!!!

Ähhhhhhhhh

No mis elu see siuke on??? Nii kui ma veits elevile lähen, tômmatakse mulle vesi kolinal peale!!!!!!!!!


Ja kes see "tark" julges selle väitega, et "kel ei vea armastuses, veab ônnemängus" lagedale tulla??????????? Mingi loto firma ilmselgelt.


Pagan kui löödud ma jälle olen...No lausa hale

Ôudukas

Täna ärkasin üle pika aja higimull otsa ees, ja ääretult tänulik, et see kôik ainult uni oli. Nägin unes, et ema käsutas mind kartulit panema.. Algul môtlesin, et ahh sellele väiksele aiamaa jupile maja kôrval. mis seals ikka, teeme ära. Aga siis tuli välja, et ta oli me kunagist kartuli/peedi/pôldu silmas pidanud... mis on mingi 3-4 km kaugusel ja päris kobakas. Seal on ikka oma kuusteist vagu vähemalt..pikka. Ilm oli ka sitt.. No siuke paanika tekkis.
Lapsepôlve traumad...

Mis nädal! USA, Washington, business class, 5 tärni ja Washingtoni parimaid restorane. Koheldud nagu kuninga kassi. .. Pluss väga huvitav töökogemus muidugi. Top juhid.. huvitavad persoonid. Palju öppida..ja parandada..

Ja täna see kuramuse Chris... täna ma ennast enam ei peitnud.. sammusin ligi. Mees haaras mind kohe soojasse tugevasse haardesse... Olgem ausad kui need vahepealsed paarid sönumisaatmised vöi fb messages.. pole me silmast silma teineteisega novembrist saati suhelnud. Aga täna oli tunne, et mis ma siin enam eiran.  Nojah...tal on ikka oma vägi. oma kuramuse tugev vägi mulle.. näis mis sest jälle edasi saab. Samas eks ma tean ikka.. vöi siis ikka mitte.

viimased nädalad on olnd närvivapustuse äärel. Juuksed hallid. Samas on nii mönigi vürts asja juures... ja löppkokkuvöttes on köik hästi läinud ... aga see närvipinge mötetute asjade pärast. Eks ma seal Argentiinas juba vaatasin, et ma oma veidral moel olen ikkagi vist kontrollifriik. Ja viimased nädalad asjad kippusid lihtsalt kontrolli alt välja. Pariisi reis, kus ma lennukist pea maha jäin... Kogu see tee lennujaama oli seiklus omaette. Töestus, et häid inimesi leidub veel küll .. mina ei suuda närvipingega eriti toime tulla.. smartphone on kriitilistes olukordades elupäästja! Aga enne kogu seda stressi oli muidugi pool päeva koosolekut paari väga kauni mehega.. hea prantsuse söök ja siis veel vein ülitoreda liivakasti söbrannaga Pompidou ees platsil.
Paar päeva hiljem jälle sama olukord kus pinget jätkus veelgi kauemask. aga tulemus on jälle see, et kui midagi väga tahta ... küll siis saab ka. kuigi löpuks oled omadega nii läbi, et vahet pole. aga kui tulemus käes, siis ei tea mis selle önnega peale ära hakata. Igastahes järgmine tööreis mul on Washingtoni.. mis eestlasele peaks juba viisavaba olema.. aga kuna mu pass on nii vana, seega mitte biomeetriline. siis pidin ikka viisaga mässama .. kogu paberikraam, löpetades USA konsulaadis intervjuuga. See paberivärk oli lihtsalt kole.. ma olin ise ka väga hooletu, seega pidi tegema paari tunniga vöimatut..peedist pesumasinat. Intervjuu ise oli 5 minutit..2 küsimust...vöi noh paar. Intervjuud oodates teadvustas keegi Mirjam Pede eetris ilmateadet. Mis on totaalselt metsas. Raadiost lastakse jöululaule.  Aga see et mu pass viisaga kohale jöuaks öigeks ajaks, see oli ikka ka suure küsimuse all. Aga täna oli postkastis kaunis üllatus. Ettenähtud 7-10 päeva asemel, läks minu puhul  3 päeva. Ok tööandjalt oli ka soovitus.. aga noh bürokraatia. Ah ma pean selle reedese hommiku ja Pariisis  ringijooksmise ükskord kirja panema.. enda jaoks.
Peale löunat olin surnud. Söbranna oli ka külas.. mis oli üüratult tore, aga mis tekitas teisest küljest hulle süümekaid, et ma tema külastuse jälle nii kehvasti ettevalmistanud olin. Njaah ja siis tuli Champions Leage. Linn möllas :)  Ja kogu kraami juures ma olen väga magamatta olnud ... eks see teritab ka närvi.
Nüüd ka kell juba 5 hommikul!!!