esmaspäev, 27. veebruar 2023

Piirid

 27. Veebruar 2016


When they say you can't, they show you their limits, not yours


Vihula môis on ilusate ja intelligentsete daamide kohaselt natuke uhke, pirtsakas, aga väga vôluv


Uus nädal, uued tegemised, uued väljakutsed

pühapäev, 26. veebruar 2023

Tee

 26. Veebruar 2016 


Suurepärane ja imeline. Konarlik ja kivine on tee


You are what you think 


Samm sammult

 25. Veebruar 2016


Small steps can yield big results


Don't attempt to run before you can walk


Worrying is like paying a dept you don't owe


Asjad juhtuvad elus sinu jaoks, mitte sinu vastu


Fear is a choice


Jah praegu tahaks tegelikult joosta ja igasugu muud sporti teha ja liigutada jne. Suusatamisest rääkimatta. Poisi vähemalt vedasin laupäeval jälle väga lumesegasest mäest üles. Iga samm oli paras vôitlus. Jalg tundub täiesti normaalne olevat, aga vorm on lihtsalt nii metsas ja vôhma pole ollagi. Googeldasin ka, aga sellise vigastusega soovitatakse jooksma hakata alles 3-4 kuu pärast. Selleks ajaks on mul juba esimene op seljataga, ja ilmselt ei tohi järgmiseni ka väga metsikult sporti teha. Tunne on lihtsalt nii rasvas kuidagi, mingi vôimalus vaja leida. See üks eesti keelne lause üleval on ka huvitav tegelikult. Eks ma tegelikult olen ka üsna sellisel arvamusel, et üksköik mis jama juhtub, see on sulle mingi öpetus vöi teenäitaja vöi kes teab...oleks vöinud veel hullemini minna. Väike ohutuli. 

Ja kuulasin ju paar päeva tagasi ka miskit TED talki jälle, kus naine rôhutas, et küsi "miks" küsimuse asemel pigem "mida". Et ei jääks heietama teema ümber, et miks just see asi juhtuma pidi blabla, pigem mida sa tahad, ja kuidas seda olukorda enda jaoks vôimalikult heaks teha. Selline proaktiivne suhtumine ja keda see enesehaletsus ikka kuhugile viinud on eks. 




reede, 24. veebruar 2023

Etapid

 24. Veebruar 2016


Fake it until you make it 


The number of ways to live in one lifetime is limitless. So why limit yourself?


You need a high pain threshold


No seda esimest ma olen kindlasti intuitiivselt jälginud. Kuigi hetkel seda pigem taunitakse, aga mis mul sellest :) See meie uus generatsioon ongi ju selline naiivse-poolne ja tundlik. 

Kôrge valulävi ning paks nahk tuleb ka ilmselegelt alati kasuks. 


Nende elude kohta, jah kôigil ongi ju need erinevad eluetapid, laps, noor, täiskasvanu, perekond jne. Igal etapil oled erinev inimene, erinevad sôbrad ümberringi, erinev keskkond ja arvamused. Ja iga hetk vôib millegi uuega alustada onju. Mina liigitaks omad etapid vist isegi sôpruskonna järgi: 

1) Pôhikool (lasteaiani ei viitsi tagasi päris minna, kes seda aega enam mäletab). Siiamaani ühed parimad sôbrad sellest ajast

2) Gymnaasium 

3) Tallinna Tehnikaülikool

4) Ülikool Saksas

5) Pariis 

6) Praktikum Euroopa... (no ei teagi kuidas see eesti keeles oleks, aga European Aeronautics Defence & Space Agency). Vot see oli huvitav aeg, väga intensiivsed 6 kuud Müncheni külje all ja sôbrad siiamaani sellest ajast. Eks sai selles institutsioonis veel môndagi tehtud ja töötatud ja oli üks väga huvitav etapp päris kindlasti. Pôhjus, miks ma ka ilmselt selles linnas maandusin. 

7) Järgmised korporatsioonid ja ringi tômblemised

8) Pere


Ei teagi, kas nüüd vanus vôi siis see pereelu stabiilsus, aga see on pannud igasugu asjadele tagasi môtlema/vaatama. Ei mitte, et nüüd igav oleks. Lapsed on paras väljakutse ikkagi ja ühe kasvava ja areneva pôngerja kôrval on ikka päris pônev kogu see eluolu. Aga eks peagi vaja taas uusi väljakutseid. Sel aastal hakkab ilmselt midagi toimuma ka, aga pakun, et pigem aasta lôpu poole. Varem ei raatsi :) 


Aga muidu igapäeva elust - eile abikaasa viskas peale tööd korraks diivanile pikali ja poiss arvas, et vaja talle paar kaisu-looma ka seltsi tuua:



Üks päev tegi selfisid, umbes 30 tükki selliseid:


Valentini roosid on ääretult hästi vastu pidanud, panin nad nüüd ööseks vanni, sest ema mainis, et siis peavad veelgi kauem vastu:




Ja muideks, eile pesin aknad ära! Need olid ikka lubamatult räpased juba. Varem mind siuke asi ei häirinud, ei pannud tähelegi :-D 

Aga nüüd taas asju pakkima, varsti jälle Austria poole minek. 


neljapäev, 23. veebruar 2023

22. Veebruar 2016

 22. Veebruar 2016


Diese Woche wird aufregend


This is all about tolerate & risk



Nojah

teisipäev, 21. veebruar 2023

Lodev

 21. Veebruar 2016


Vôimatu on vôimalik


21. Veebruar 2023


A simple change of perspective can take you far! (Nevena Stoyanova)


Change your mindset, change the game (Dr. Alia Crum)


Ei saanud kella kolmest enam sôba silmale ja jäin siin nüüd muude asjade kôrvalt paari TEDx Talki kuulama. 


Aga muidu:

Eile MRT juures ennast seal riidekabiinis lahti koorides, oli ennast ikka väga masendav kaeda. Kôht lodev, kintsud ebaproportsionaalselt paksud. Kuna ma enam üldse poes ei käi, pigem ostan kôik netist, siis pole ka sellist momenti kaua olnud. Aga halb oli ennast vaadata ja vaja kategooriliselt midagi ette vôtta. Kolme nädala pärast vôin ratta-trenazöriga vaikselt juba end liigutada, seega tuleb see plaani vôtta. Kôhu-rasva vastu uurin praegu internetist, et mida teha ja nii. 




Autoflirt vôi miskit

20. Veebruar 2016


There is a first time for everything


Mulle hakkab vaikselt meeldima, et mul on nii kaunis auto ja et ma sellega ikka väga lihtsalt punktist A punkti B saan. Täna pidin jälle radioloogi juurest läbi kargama, ôla MRT. No see juba pikem teema ja ei tahaks üldse peatuda, sest muidu üks haiguste blogi ongi valmis eks. Igastahes kuna vabadus käes, siis hüppasin ka kiirelt kôrval olevast supermarketist läbi. Seal on alati metsik siblimine, olgu siis nädala sees, keset päeva vôi rääkimatta sellisest ôhtusest ajast. Aga kuna lastel on vaheaeg, siis paljud on kuskil sôidus ja reisil. Ühesônaga rahulikum ja ehk seetôttu jäi selline tôik ka silma. Sisenedes järgnes mulle selline elegantne kena noormees. Vôtsin korvi, tema ka. Tegin oma sisseostud vôimalikult kiirelt, tema ilmselt ka. Sest väljusime taas umbes ühel ajal. Mina oma auto juurde, tema oma. Olime pôhimôtteliselt vastastikku parkinud. Mina jäin korraks kaema, tema ka. Kena mees :) Siis mootorid sisse ja minekut. Ta jôudis natu ennem parklast välja. Aga siis foori taga, ma ei teagi miks, aga tsekkasin kôrval seisvasse autosse. Sama mees, pôrnitses ka. Ma ei osand enam midagi teha, muigama ajas. Rahvast siin linnas ikkagi jagub sellisteks kokkusattumisteks. Tema sôitis otse, mina keerasin vasakule. Ja oligi kôik. Naljakas.