Jeerum

Youtube viskas Kaja Kallase miski video mulle ette security conference' ist. Kuna isa ka kiitis, et teda kutsutakse igale poole jne. ................ Kohutav. Inimene kes on töötanud Brüsselis. Ideed vôivad ju head olla, aga nii kehvasti neid inglise keeles edasi anda ja kanda. Kui su parasiitsônad on "you know" ja "I mean". Paras reklaam jutt muidugi jne. ja ôiged jutud. Aga ma näiteks välismaalasena väga kuulama ei jääks. Ikkagi väga laialivalguv... siia-sinna. Uskumattu. Pôhiidee jääb nagu kuhugil pilvedesse. Lôpuni ei viitsindki kuulata.

Veider

Täna on lihtsalt nii veider päev olnud... Juhtusime külla ühele mänguplatsi tuttavale üksikemale, kuna ilm oli liiga kehv väljas olemiseks. Lapse pakistaanlasest isa lasi lihtsalt jalga kui poiss 5 kuune oli. Eks nad suhtlevad, kasvôi hetkese lahutuse pärast. Aga kôik mis ta räägib selle mehe kohta on lihtsalt masendav. Aga eks ka kôik sellised teemad on kahepoolsed, ja eks see naine on ka natu segane omamoodi. Sellistel mänguväljakutel kannatad kôike välja, peaasi et endal ka natuke seltskonda on eks.  Juba sinna majani jôudes oli paha tunne, siuke plokk sovjet teema, millest enam väga ei unista ja mida siin saksas tegelikult üsna vähe näeb. Poiss on tal armas igastahes. Korter kôik mänguasju täis. Selles suhtes oleme me küll kuidagi sellises nigelamas seisus. Et ei ole 10 samasugust autot jne.  ja siis sada muud kirjut asja. Meil ikka väga lihtmne värk. Kui on üks kastiauto, siis sellest ikka piisab. Samas naine halab, et poja ei suuda ühele asjale väga pikalt kontsentreeruda. Pole vist ime, kui kogu su ümbrus on igast jama täis? Vôi ma ei tea kah milles ja kus see seisneb. Mis iganes, ma suutsin veel nende rôdu-ukse katki teha...vôi noh selle laste-luku vähemalt. Meil on need lukud ainult köögiuksel ja sellised magnetvärgid. Jôle häiriv iseenesest, aga no las hetkel olla. Rôduni poiss veel suurt ei ulatu ja sellist teist süsteemi ma ei teadnudki. Maksan hea meelega kôik kulud kinni, aga sinna oma nina väga ei taha pista enam. 

Teiseks oli vestlus abikaasaga natu tôsistematel teemadel. Midagi ma ilmselt suutsin talle nädalavahetusel jälle nähvata, mis on natuke nagu närinud hinges. Ja siis ma näen, miukseid troppe ikkagi eksisteerib, siis ma pean oma mehest ikkagi kahe-kolme-nelja vôi saja haardega kinni hoidma. Super mees, super isa! 

Ja kolmandaks kirjutas mu toonane Airbusi chef just linkedin'i, et ma temaga ühendust vôtaks, sest tal on paar küsimust mu kodumaa kohta. Homme helistan. Väga huvitav peaks mainima... pole ju aastaid suhelnud. Ja toona ta oli ikkagi ühe Euroopa suurima konserni CRO.

Tolerants?

 18. Märts 2016

Ignoring, which is same as confirming

Mees pani kolmapäeval Itaaliasse suusatama. Tuleb homme. Môtlesin, et kuidas ma nüüd nii palju päeva ilma temata hakkama saan, aga nii hull polegi :-D Väljas on olnud viimased päevad 18 kraadi, seega olen poisiga palju väljas olnud. Kuna meie mänguplatsi lähedal on üks spordi-hall pagulaste jaoks loovutatud, siis on ka mänguplats neist metsalistest vallutatud. Eile oli täitsa ebameeldiv juba. Loovutati see tegelikult ukrainlastele, aga hetkel elab seal kôike muud kui ukrainlased. Pigem hunnik Ukraina mustlasi, pluss veel araabia ja Aafrika kandist tegelasi. Prügi visatakse muidugi maha vôi aia taha, kuigi iga nurga peal on prügikastid. Eile isegi ühele tökat-musta mehe käest palusin, et kas ta viskaks ikkagi selle mahlapakendi prügikasti. Eks ta tegi ka seda, aga ei imesta kui homme on kogu aiatagune jälle seda jama täis. Lapsed on metsikud, tatised ja kärnas. Oejah. Aga noh ikkagi lapsed, egas nemad sinna midagi parata ei saa, et sellistesse sotsiaal-peredesse ja tingimustesse sündinud. Üldjuhul ma siuke pedant ei ole, aga eile desinfitseerisin küll kôik me mänguasjad peale nende metslaste tormilist ülekäiku ära. Mul väga tolerantsi enam ei jätku siukseks asjaks tegelikult. Ja see ei puuduta ilmselgelt ainult laste mänguväljakuid.

Targad mehed

 15. Märts 2016

If you change the way you look at things, the things you look at changes 

I came; I saw; I conquered ( Julius Cesar) 

Work for a cause, not for applause. Live life to express, not to impress. Don't strive to make your presence noticed, just make your absence felt 

Ma arvan, et see esimene on Dr. Wayne Dyer'ilt. Tema elamise tarkusi meeldis mulle aegajalt ikka kuulata. Lisaks on tal väga rahustav tämber ja viis rääkida. Umbes nagu selline inglise keelne Fred Jüssi. Môlemaid mehi vôiks ju taas jälle kuulata. 

Peale siin môningaid kuid pausi sai nüüd taas ôpingud ette vôetud. Tunne jälle parem kohe. 

Nohu

 14. Märts 2016

Fake it until you become it

Not "I'm gonna get it all" but "I am it all"

Mingi nohu-kurgu viirus on kallal siin meil kôigil. Poiss polegi veel siiamaani niimoodi viiruse käes olnud, nüüd juba pea nädala aega virelenud.  

Lihased

11. Märts 2016

Forgiveness is an act of self-love

Laupäeval, kuus nädalat peale kukkumist, paningi jälle suusad alla. Väga mônus oli. Muidugi olid kôik need monstrumid jala ümber, et tunne oleks stabiilsem. Aga eks see vist pigem peas kôik kinni ole, tea kas neid tôesti ongi vaja enam. Lihased annavad igastahes tunda :-))

Mägedes on mônus. Austriasse kolimise vastu poleks mul vist küll miskit, inimesed kuidagi laadnamad ja ägedamad kui siin Saksas. Kes teab, äkki kunagi? Ja ilus niikuinii. Söök ka parem. 

Saarenaine

 7. Märts 2016

Time & energy are both limited resources

Ma siin üritan natu ikka tervislikum ka olla vahepeal. Kollageni pulbri ostsin. Siis lisaks mingi greibiseemene ôli vôi asja. Ema mainis, et see pidavat pôletiku puhul aitama ja mul on ôlaliigeses päris korralik pôletik sees ja seda juba pea aasta aega. Öösiti on hullud valud, päeval eriti ei märkagi. MRT isegi tehti, sest ortopeed arvas, et kôôlus vôi miskit on lausa vigastatud. Kollagen muide pidi ka isegi siukse jama vastu aitama. Hommikuti teen selleri-peterselli-sidruni smuutit. Päris rôve, aga pärast on nii hea tunne. Kôhule pai, nagu üks Saaremaa sôbranna kunagi mainis millegi kohta. Kindlasti hea ka maksale jne. See sôbranna on eriline leid. Tuttavaks saime tootmistehnika mingil kursusel. No johhaidi, miks me küll sellise eriala oskasime valida. Ei sobinud kummagile ja môlemad teeme praegu täiesti erinevat asja. Tema pani tollaal vahel ühe hetkega terve kondetntspiima purgi nahka. Ja Nômme mingi pontsiku kiosk meeldis meile ka. Paksud polnud, aga ei mingit modellimôôtu ilmselt kah mitte. Üks meenutus veel, kui istusime kevadisel ajal Vabaduse Väljakul mäe otsas ja otsustasime, et nüüd räägime saksa keeles ainult. Siider oli ka vist seltsiks. Sellised ideed. Toona ma ei teadnud, et ise Saksa satun kunagi. Ja et veel sakslasega abiellun. Pärast vist jäime veel trollis kontrollidele vahele, sest tudengite värk...Kontrolli-onud olid armsad, ütlesid, et pange nüüd kiirelt jooksu. Sellist asja vist tänapäeval väga ei näe enam. Praegu näeb see sôbrants ülihea välja.. kaks armast last on ka saavutusteks. Pluss töine ja vististi ka vaimne edu niikuinii. Kondentspiima ilmselt enam nii väga ei pugi. Jälle kahju, et nii väga ei suhtle enam. Aga olen kindel, et kui ônnestub jälle kokku saada, siis on kôik nagu ülikooli ajal.