Orhidee

Täna olin oma esimesel matusel Saksamaal. See vinge naabrinaine kes oma 88 eluaastani, küür seljas ja jalg enam väga ei kandnud, kandis pantrinahkset kasukat alati üll. Alati terava ja humoorika ütlemisega. Meie poja oli talle väike prints. Matused olid ilusad, kell 13 päeval, päike siras, väike ilus katoliiklik surnuaed ja see ärasaatmine toimus kôik väljas. Väga meeldiv ...ee kirikuhärra? (Pfarrer oleks saksa keeles, aga eesti sellist sônavara nagu ei teagi väga) oli ka väga meeldiv. Väike seltskond. Ämm äi olid ka, kui tema pikaajalised nö üürileandjad... see minu meelest oli eriti meeldiv, et nemad tahtsid ka kindlasti kohal olla. Kuigi miks peaks eks? Üks naabrimees veel ja siis kümmekond sugulast. Pärast kena lôunasöök ilusas restoranis. 

Mulle see daam väga meeldis. Poja kutsuski teda ka vanaemaks...egas tema tea kui palju ja kes need kôik vanaemad on eks. Poja sünnipäeva teadis ta kohe, sest kui me haiglast koju saime, oli suur kimp roose ukse ees ootamas. Minu sünnipäeva avastas ta üldse teistmoodi. Me kui töötavad inimesed, olime päevasel ajal üldsjuhul mitte kodus. Aga siis oli tulnud pakk kuskilt Eestist. Ilmselt oli uurinud nime ja marke seal peal jne.. Ja viis kuidagi asja kokku omadega. Ja siis igaks juhuks oli mu mehelt ka trepikojas veel täpselt järgi uurinud. Sünnipäevaks oli mulle Moet shampanja ja Orhidee ukse taga.. Kui esimesel aastal see orhidee ôitses pool aastat umbes ja siis oli paus. Ja siis jälle ja paus. Siis sel aastal on see orhidee ôitsenud pea aastaringselt. Veebruaris läks lahti, oktoobri keskel olid viimased ôied. Ja nüüd sirguvad juba uued pungad ja üks haru!!! Ma olen seda lille oma kuningannaks kutsunud, sest tal on nii erilised värvid. Aga muud pole nagu teinud, et kastnud. Mulda pole vahetanud vôi ümber istutanud, rääkimatta mingist väetisest. Aga ma ikka imetlen teda, ja ütlen ka kui ilus ta on. See daam oli üldse lillede madaam. Tal oli väike aiake, täis igasugu ilusaid lillepotikesi, rääkimatta kodust. Lilled olid tema jaoks tähtsad. 

See matus oli ilus ja südamlik, ainult korraks tuli klump kurku.. Viimane matus oli onul...siis ma ei suutnud end üldse talitseda. Pisaratega siis. Ilmselgelt on vahe, kas on onu  kes peaaegu su isa eest olnud, vôi siis äge naabrinaine. 

No ja siis..ôhtul tuleb sônum ilusalt Chrisilt. Vôi ma ei teagi kuidas ma teda toona blogis nimetasin. Et ühine sôber Dhruv abiellub, Bolliwood...et äkki on vanu pilte. Mina pole mingit kutset saanud ja ilmselt vist ei saa kah. Aga piltidest vôib hea kollaazi kokku saada. Chris muidugi mainis, et ma vôin ka tema "plus one" olla. Ehk siis kaaslane eks. Aga vot see oleks show. Olid ajad. Peaks ise lugema, mis sel 2006 umbes ajal toimus kôik ... Aga selleks ju blogi ongi eks. 

Toitumine

 Vaatasin saadet "Mehed, hakkame elama!" Väga hea saade. 

Ainult toitumisnôustajatega mina nôus pole. Igal inimesel muidugi oma keha, seedimine ja arvamus. Mina ei arva, et ühel taldrikul peab olema liha/kala, salat ja veel kartul/pasta/vms.. Mina usaldan väikelapse valikut. Et kas ainult liha vôi kartul vôi pasta. Lihtsalt hommikul sööd putru, lôunaajal pastat, ôhtul liha...jne. järjekord pole oluline. 

Minu arvamus

Surm

Eks see naabrinaise surm vapustas. Tal pidi olema tegelikult veel jala-pôlve operatsioon umbes septembri alguses. Aga päev ennem op-i ta ütles, et tahab koju. Järgmine päev veel nägin teda ja mainis et jah sai infusioonid peale...aga ilmselgelt see väga kaua ei kesta. Siis olime puhkusel. Siis jôudsime tagasi. Temaga enam kokku ei juhtunudki, sest ilmselt ta enam kôndida iseseisvalt ei saanudki. Ja siis see kollaps. Eks ta vist kuidagi aimas vôi isegi soovis seda. 

Abikaasal on ka vana-tädi (94 aastane), kes elab ikka üksinda oma majas. Igasugu hooldustöödest on keeldunud, sest umbusaldab kôiki ja kôike. Aga abikaasa vanemad ikkagi laseb ligi, kui vaja poes käia vôi arsti juures. Esmaspäeval sôitsid vanemad puhkusele nädalaks ja vanadaamile sai meie kôigi kontakt-andmed jagatud. Lisaks elab ta enda vend umbes poole kilomeetri kaugusel. 

Vastu teisipäeva ööd oli ta helistanud abikaasa vanematele kell üks öösel. Teisipäeval pidavat mu mees niikuinii läbi käima sest mingi terrassi uks on katki vôi ta ei saa seda kinni vôi mis iganes. 

Teisipäeval, mees surmväsinud kogu tööpäevast, hüppab läbi, kôik uksed on kinni, rulood on all... jne. Vana-daami vend on ka juba paar korda üritanud ühendust saada. Ei miskit. Natuke hiljem vaatas abikaasa veelkord sealt läbi. Ei miskit. Eile ôhtul ma olin väsinud nagu vasikas, helistab veel ämm, et meil on probleem. Selle daami Ernaga ei saa kontakti. Rahu oli niivôinaa läinud. Unenäod olid ôudukad ja vastikud ja siis pead seda kuramuse lasteaia värki veel tegema jne. Mees töötas kella 2st alates öösel juba. Kell 11 koju jôudes ründasid kôik järsku teda. See vana-daami vend olevat juba jälle maja juures olnud...no kurat, miks sa kohe politseid ei kutsunud!!! Siis veel ema-isa abikaasal, kes just peaks puhkama. No ilmselgelt kobis siis väsind abikaasa jälle ka sinna kohale, oli isegi kuidagi ta ema juhenduste järgi maja vôtme kätte saanud. Vôti keeras. Sai sisse. Ma ei tea mis tundega ta kôik need toad läbi vaatas... Aga mida polnud, polnud vana-daami. Politsei. Väikse pausi järel politsei kinnitas, et ta on ühes haiglas. Siiamaani ei tea, aga ilmselt ta oli endale ise kiirabi kutsunud. Ja päris diagnoosi ka ei tea ... insult käis jutust läbi. Aga kuidas ja mismoodi ta haiglasse jôudis, ei tea. Dementne on see daam kah. Arstid kinnitasid, et kôik on korras, ta on uuringutel. Aga insult on insult. Ja et vahepeal ei suudetud haigla poolt lähedasi teavitada... ausalt öelda imelik. Kergendus igastahes. No vähemalt on vanadaam kindlas kohas hetkel. Ja ma ei tea mis arstide sônul tähendab "kôik korras" insuldi puhul? Et elab? Ma ei tea.

Ja siis käivad ilmselgelt kôik lähedased silme eest läbi - enda ema, isa, ämm, äi. Vanaema. 

Naabriga rääkides sellest vana-daami surmast, ta mainis just, et tuli töökaaslase poja matustelt. Oli 28 aastasena lihtsalt infarkti saanud.... 

L'amour

Puhkus oli äge. Viis tärni on viis tärni. Ilm oli ilus ja meri oli soe. Laineid jagus, rahulikku merd ka. Väljas süües oli toit minu jaoks liiga rasvane enamasti. Isegi mereannid, millele ma lootust panin.  Hispaanlased. Hotelli hommikusöögid olid vägevad. Mina, kes üldse hommikuti ei söö, sôin endale korraliku kôhu ette. Aga nii on...heade hotellide hommikusööke ma naudin. Nina all tehakse pannkook valmis, vôi siis omlett mille iganes lisanditega sa tahad jne. No jôle imelik see inimese aju eks. Sôin hommikuti ikka alati mitu käiku ära. Aga meres suplemise ja mereôhuga terve päev väljas, tekkis see isu taas kiirelt jälle. 

Mallorcalt maandusime neljapäeva ôhtul ja pühapäeval kihutasime mägedesse hütti korda seadma..Öösel sadas korralik lumi maha. Nii et peaaegu rannast lumme. Kôik on omamoodi ilus olnud. 

Ja noh Oktoberfest käib kah. Mees on paar korda käinud ja pojaga sai ka siin suurel Saksa tähtpäeval (vaba päev, 3.okt) käidud. No Lääne Saksa nii rôômus selle taasühinemise pärast pole just. Idast ma ei tea miskit. Aga ka minu palgast jookseb alati mingi % raha Ida Saksamaa ülesehitamisele. Ja no mida nad on saavutanud.. 

Meie lähme korralikult homme Oktoberfestile, viimane päev, head sôbrad Shveitsist ja môned kohalikud. Viimane päev on alati lahe. 

Pojake harjutab end vaikselt lasteaiaga. Natu keeruline on, sest ta on minuga lihtsalt nii harjunud. Aga küll harjub ka uuega. Ja mina harjutan end ôppima jälle. 

Sel suvel oli elus vist korralik pöördepunkt... ses suhtes et mida edasi teha töö suhtes. Täielik kannapööre. 

Kurb lugu ka..sain paar päeva tagasi teada, et meie vana daam all korteris on maha surnud. Sellest 88 aastasest leopardi nahast mantlit kandnud daamist oleks oodanud, et elab vähemalt 100 täis. Septembri algul nägin teda viimati. Oli ikka nii irooniline ja naljakas nagu alati. Tema orhidee, mis ta mulle kaks aastat tagasi kinkis, on ôitsenud veebruarikuust kuni tänaseni...viimane ôis ja oktoober peaaegu poole peal juba. Ta oli hästi vaimustunud meie pojast ja tegi alati talle kingitusi. Kutsus printsiks. Tema vennaga eile rääkides, selgus, et tal oli ka poeg....nad ei olnud lähedased. Poeg vist kasvas üldse tema vanemate juures üles. Ja viis aastat tagasi pidi ta ka tema matma, abikaasa oli ta juba 20 aastat tagasi matnud. Ta oli kôige lähedasem naaber ...asi vajab seedimist. 

Lôpetuseks ikkagi rôômsamat nooti kah...kingitus.....isegi mu eelmised prantsuse kallimad pole sinnamaani jôudnud!!

°

Tänane väike vôit

No mulle need ortopeedid meeldivad. Vähemalt need kelle otsa ma olen sattunud. Muidugi see viimane on ka kirurg ja Saksa Rahvusliku Mägisuusa tiimi arst jne.. et vist pigem rohkem kui lihtsalt ortopeed. No igastahes kuskil 7 nädalat opist oli vaja kontrolli minna. Täna käisingi. Jalaga on kôik kenasti, füsio oli korralik ja seee lümfi-massaaz. 6 korda küll ainult, aga otsustasin, et ei viitsi uut retsepti otsida. Niigi tegemist. 

No igastahes jalg sirutab ja paindub juba väga häst, doktor oli ise ka üllatunud. Lihtsalt musklit on puudu. Doktor muhedalt vaatas kôik muud asjad ka kiirelt üle jne ja uuris et kas teen füsiot edasi. Kirjutas kohe uued retseptid välja, kuigi ma ei tahtnudki...ei viitsi nagu. Aga mida olin peas môlgutanud, oli reha-sport, mida fitness-stuudiod pakuvad. Selleks on esialgu vaja arsti nôusolekut, ja siis vaadata mis su ravikindlustus selle kohta ütleb jne. Aga kui arsti soovitus on olemas, siis on üsna roheline tee. 

Tegingi sellest juttu, natu ta vist nagu môtles, aga sain tema selle soovituse kätte :))) Abikaasale, kes on ikkagi pôlis-kohalik ja sakslane, rääkimatta tema vanematest..mainis, et meist pole keegi sellist asja kunagi saanud. Eks neil kôigil on suusavigastusi olnud. 

Et siis juhhuu! Aasta aega tasuta spordiklubis lihasetreeningut ja ilsmelt ka sellise stabiilsuse. Väga suunatult muidugi. Aga ikkagi sada korda parem kui 6 korda vôi 12 korda seal füsio juures sitsida.

Täna lendas südameid

Lasteaia teine päev. Poja on väga tagasihoidlik ja kogu see virr-varr ja lärm, eriti kui mingi 50-60 last väljas ringi tuuseldavad,  tundub liiast olevat. Njah mis sa teed...Omaette vôid ainult sôimata vaikselt, et no kurat miks just minul see nii keeruline nüüd peab olema. Oli minu küljes kinni ja absoluutselt kuidagi ei sulandunud. Mingi hetk sosistas mulle kôrva, et tahab sisse minna. Lasteaiakasvataja istus ka sealsamas ja uuris, et mida poiss tahab? Ütlesin ja siis ta juhatas poisi sisse ühte ruumi, kus just palju autosid ja ehitusklotse on. Seal oli teine kohe rôômus ja tegus jne... Kohe ilmus veel üks poiss kes tahtis meiega jääda ja üks plika kah. Kuna kôik kasvatajad olid väljas, paluti, et mina siis vaataks nende paari lapse järgi kah, et üks kahest kas nad on väljas vôi siis selles ruumis. See lisapoiss leidis kohe mingi pliiatsi ja palus mult paberi kuskilt leida..ja joonistas siis sellise pildi mulle. Tüdruk seal sebis ringi ja tegi tegemisi ja tuli vahel jutustama. Selline vahva. Ja siis asus ka paberi ja kääride kallale. Ja kinkis siis mulle selle pildi kôrval oleva paberitükikese. Ma kohe ei saanudki aru, et mis kolmnurk see siis nüüd on, ta pidi ikkagi seletama, et see on süda. 

Poja ka kuidagi oli rôômus oma autode ja kraanade keskel ja nagu vaatles asja ja muudkui sulas. Lôpuks kui meie aeg nii öelda läbi sai, tahtis veel väljas mängida jne.. Meie aeg, s.t. et uued lapsed esialgu on ainult kella 9st-11ni platsis. Emad vôi isad siis istuvad kuskil eemal, aga on ikkagi koha peal ja kui neid tarvis, siis on olemas. Mul endal on tulle, et lastele on see ehk natukene sujuvam süsteem niimoodi. Oleneb lapsest muidugi kah.. Näis kuidas see kôik läheb.

Peale seda kahte tundi südamete loopimist, saime veel mänguplatsil poisi sôbrannaga kokku. No need kaks on ägedad. Tüdruku ema muidugi kah :) Muidu nii tihti ilmselt ei suhtleks. Ja siis veel väike hüpe vanaema-vanaisa juurde. 

Ma ei teagi, kellele sellised päevad väsitavamad on? Mulle ilmselt. 

Oma kulude/tulude Exceli sain eile valmis. No mulle Excel igasugu valemitega meeldib :) Ja sai ka graafika muidugi lisatud ilustreerimaks, mis need suurimad kuluallikad on. Mitte et igapäeva elus midagi hakkaks kokku tômbama, aga noh..tv-internet-telefon näiteks?? Me maksame nii erinevatesse allikatesse ja kôige hullem on ikka see nö klassikaline kaabel-tv, vôi kuidas iganes seda nimetatakse. Pluss igasugu muud salapärased asjad, mis muudkui voolavad. Plusse on küll viimastel kuudel olnud palju. Kasvôi tuludeklaratsiooni teema...saime tagasi eelmise aasta eest vist minu viimase palga arvestuses pea viie kuu palga. Pea pool aastat rügamist eks. Kasulik on ülevaadet omada. 

Järgmine samm ongi fondidest ülevaade ja arusaam saada lôpuks ja siis firma. Nimi vaja leida....

Mehe soovitus oli, et selle CFA asemel vôiks Saksa maksusüsteemist aru saada :))) Jaa...seda raibet oleks tôesti hea teada jne, aga ôpe on ka paar aastat vist. Pigem süvenen mingitele konkreetsetele maksu-asjadele, mis meid just puudutab ja teen ikkagi oma CFAd edasi :) Ja kuulan tarku mehi edasi..nagu kasvôi Swedbanki Börsinädal.Nii selge jutt. Sakslased keerutavad ja mullitavad. Ingliskeelsed on paremad...aga noh..sinna jôuab veel. 

Est-ce que tu m'aimes ?

Maître Gims'i lugu. Seda lastakse isegi Saksa raadiotes. Raadio mängib mul ainult autos, aga see lugu pani kohe käima. Sônadele ei süvenenud. Palju enam selliseid lugusid pole tänapäeva uuest muusikast, mis nagu kohe kônetaks niisama lihtsalt rütmiga vôi mône sôna/lausega. Misasi selle Swiftiga üldse on, et kôik kummardavad?? 

Muidugi natu kurb sisu ...et kui ikka armastus on otsas, vôi puudub ühes suhtes. Et kui peab küsima endalt, kas ma sind armastan...vôi kas sa üldse mind armastad? Ja tekivad kôrvalteemad ja alles siis saad aru, et noh...ilmselt ikka armastan. Rütm on igastahes mônus :)

Ennast ônneks ei kôneta. Kui mul eelnevates suhetes oli tunne, et ei enam, siis oli kôik üsna must-valge. Nojah, kui see mösjöö just välja jätta. See oli on-off, ja lôpuks lihtsalt palju petmist lôpuks mängus, môlema poolt... Kole kogemus. No mida sa punnid. Mulle ikka nii meeldib see ütlus, et armastus on nagu peer, kui liiga palju pead punnitama, siis ilmselt on sitt. 

Ja petmisest...ma ei petaks oma abikaasat iial. Sest see pole seda väärt. Kogemus ju olemas. Seetôttu vist oli see mösjöö värk ikka kasulik ja ôpetlik :) 

Aga väike flirt käib alati asja juurde eks. 

Homme on lasteaias esimene päev! 

Nädalavahetusel Austriasse lennushôule!! 

Ja siis...Mallorcale randa 10ks päevaks. Viis tärni, särgid värgid :)) 

Seekord sai nii otsustatud. Olgem ausad Mallorca pole mul kunagi mingi favoriit just olnud puhkuse suhtes, aga eks septembris on kogu see jant juba rahulikum ja vist isegi peredel just mônusam. No eks näe siis.