Esmaspäev - nirult sai magatud, aga 3:45 ikkagi äratus. Ôpitud, hommikurituaalid pojaga ja kui poiss lasteada sai, tegin suure ringi erinevatesse poodidesse, et munadepühade kraam ära osta. Siin tehakse selline linnupesa igasugu shokolaadi munadega jne.. , mida lapsed peavad siis aiast otsima. Mingi jänes toob need korvikesed. Siis jalanôude poodides sai veel ka käidud, et näha mida pakutakse (lapsele siis). Ja kui koju sain, oligi aeg juba nii kaugel pea, et pidin poisile jälle järgi kobima. Vanavanematu juurde transporditud ja siis taas koju. Miskit söödud ja siis asusime koridori suurt kappi tühjendama. Enamus asju sai ära visatud, mingid vanad sallid, mis ainult ummistasid seal ja suur hunnik saapaid ja kingi ja tenniseid, mida lihtsalt pole teab misajast kandnud, aga iga kolimisega ikkagi kaasa tarinud. Selline sorteerimine vôtab omajagu aega. Vanad mantlid ka minema visatud. Hunnik prügi jälle välja selekteeritud. Ja oligi kell juba 17, siis aitas ja hakkasin süüa tegema. Kell 18 toodi poiss, ôhtusöök ja siis oli olemine nii läbi, et kell 20 koos pojaga voodisse.
Teisipäev - 3:45 äratus. Tavapärased hommikused protseduurid. Egas suurt midagi muud ei jôudnudki teha, kui natu bürokraatiat, sest päris pikalt sai veel selle Hiina naisega lasteaia juures jutustatud. Sellest kirjutan lôppu.. Supp valmis keedetud, poiss 11:30 lasteaiast juba ära toodud, sest ees oli sôit kogu kambaga (ämm-äi kah) tisleri juurde. Ämm-äi tellivad sealt uued aknad. Meile kah. Üle tunni natu sôitu. Siis sai meid ära jagatud, mina mehe ja lapsega sisekujundus tisleri juurde ja vanemad teise tisleri juurde, kes akna spetsialist. Perefirma ja vanad suusa-tuttavad mehe perel. Vanaisa alustas selle äriga, pojad tegid edasi, üks minia kah. Ja nüüd siis nende kaks poega - üks sisekujundus spetsialist, teine akende. Akende teemaga oldi kiiremini valmis ja käed löödud. Meil sisekujundusega muidugi läks kauem (pea 4 tundi). Seal ikka oli vaja kôik toad ja detailid läbi käia - pôrandad, mööbel (magamistoad, külalistuba, büroo, vannituba), trepp, uksed jne.. Sellised asjad vôtavad ikka nii meeletult aega ja lôpuks oled läbi nagu käbi. Poiss alguses istus ilusti meie juures kenasti ja rääkis kaasa, et kuhu tema uut ust tahab jne.. Aga siis vôttis peremees ta käe-otsa, et tehast näidata jne.. Temaga tegeletti seal väga armsasti ja poiss usaldas neid inimesi ka kohe ja tundis üsna koduselt. No üllatav ja armas. Aga ilusaid asju pakuvad, massiivne puit, rustikaalne värk. Sellist suunda nagu taotleme. Siis sai veel kogu perega natuke aias istutud ja jutustatud ja peale kella 18 pidi ikkagi juba startima. Pool kaheksa siis kodus. Süüa enamei tahtnudki. Poiss ka mitte.
Kolmapäev - Peale tüüp rituaale sai veidi küüritud ja triigitud, siis ortopeedi juurde, sest terves jalas kaks nädalat juba imelikud ja vastikud valud. Noh ja mis tuli välja? Issias!!! No ma mäletan seda kevade filmist vist. Ja arvasin, et see pigem vanemate inimeste teema :-)) Aga tehti siis seljast röntgen ja mingi viies seljalüli on kuidagi nihkes kuuendaga ja see kogu seda jama tekitab. Kehahoiak, pidev istumine, laps jne...on ilmselt pôhjused. Lahendus - valuvaigistid esialgu ja treening. Peale seda kiirelt poodi ja apteeki ja siis koju marsitud. Vähemalt sai veidi jälle end liigutatud. Poiss koju ja siis sai sôbranna Eva külla kutsutud, et nad rôômsalt meie aeda munade ja muuga kaunistaksid. Neil oli lôbu laialt ja emad rüüpasid Aperoli. Mees lammutas veel üleval veidi asju sorteerida ja koridori kapi uksed puuris välja jne.. Järsku tulid naabrid taas ja siis see jälle kujunes üheks korralikuks aia-peaks. Ma mingi hetk kobisin üles, et poiss vannitada, süüa anda ja magama panna. Aga pidu eskaleerus, sest ühed naabrid lisandusid veelgi. Aga järgmine päev oli tööpäev ja siis mingi hetk tuli ikka laiali minna.
Neljapäev - äratus hiline, alles kell 7. Lasteaed. Kodus kiirelt asjad pakitud, aga siis vaatasin, et meie suusakohas on kôik gondlid ja liftid tormi tôttu kinni. Et kas üldse läheb täna sôiduks?? No igastahes sai kôik ettevalmistused tehtud. Ja lôuna paiku oli näha, et kôik toimis. HansP kah helistas ja kinnitas, et kôik lahti ja nii saigi taas sôidetud. Hütt, rahulik ôhtu. Vihma sadas isegi nii kôrgel kui meie oleme. Väga jama värk muidugi suusatamiseks.
Reede - Äratus ja paks lumesadu. Mees tegi kotroll-ringi ja ütles, et suusatada küll täna môtet pole. Raske ja pidurdav lumi. Udu ka veel igal pool. Plaan lihtsalt terrassi lumest puhastada ja môned munad sinna ka üles riputada :) Sai tehtud. Aga siis ikkagi poiss tegi suusa-tiiru isaga ja mina lihtsalt kôndisin üles restosse. Seal olid vanad sôbrad ees. Sheveitsist kah. Siis hütti. Poiss veel tegi tiiru mägede-silujatega (Pistenraupe) ja ma valmistasin kôik ette pannkookideks. Aga johhaidii sadasid kôik meile sisse need mägede-töötajad, sest poiss oli nad külla kutsunud. Mees rääkis, et kui nad seal mäest üles-alla sôitsid, siis olevat Anton öelnud, et nad peavad külla tulema. Siis see juht raadiotas kohe teatas kôigile, et üks nelja aastane kutsub meid külla ôllele. Tulidki. Lôbus Suur Reede ühesônaga.
Laupäev oli ilus ilm, sai korralikult suusatatud ja vahepeal poisiga terrassil mängitud jne.. Siis taas üles restosse. Kompliment üle kogu terrassi, millest ma üldse aru ei saanud, et see minu kohta käis mingilt täiesti vôôralt mehelt. Tegi veel mône aja pärast taaskord miski märkuse. Siis jôudis pärale, et minu kohta käis see varajane. Pole teab misajast sellist tähelepanu saanud kuskilt täiesti X kohast...kus mu mees ja laps veel mu kôrval istuvad. Austerlastele ma tundun meeldivat.. on teisigi kordi selliseid olnud. No näed siis... tegi meele toredaks :)) Vôi oli see väike naps, mida nad alati pakuvad mägedes. Vahel tähelepanu vôôrastelt meestelt ei tee ka paha ;) Pärast oli veel ôhtusöök, laps voodisse ja mehega päris pikalt mônusalt istutud ja paljudest asjadest räägitud. Enamasti meie uus elamine ja see viimane tisler. Pakkumine tuli ikka väga krôbe. Aga siinkohal istume veel korraks vôi kaheks vähemalt kokku. Kui tamm ja selline raske puit mängus on, pluss ilus disain, ei tasugi väga imestada. Aga vaatame. Mees on nôus kôik mängu panema, peaasi, et kvaliteet on korralik. No näeme...kui kôik need plaanid läbi lähvad, saab meil üks üliäge kahekordne korter olema. Väikse aiaga.
Pühapäeval oli raske ärkamine. Aga igastahes olid need lihavôttejänesed külas käinud ja paar korvikest ära peitnud shokolaadi ja muu toredaga. Väga hea suusailm taas. Lumi sulane ja raske, aga sai väga mônusalt veel korralikult suusatatud. Pärast jälle meie restosse, kus palju kohalikke kohatud ja ehk kôige toredam oli taas see biathloni treener, kellel seekord oli naine ka kaasas.. Lôbusad toredad ilusad inimesed. Antonil oli eriti lôbus. Pärast sai hütis veel lammast, ubasid-beekoniga ja praekartulit valmistatud. Lammas on siinail selline munadepühade toit. Väga hea sai kôik.
Esmaspäeval viimane päev mägedes. Kogu suusapiirkond suletakse. Hommikul oli endiselt hea suusatada, sest kedagi enam mägedel polnud ja hoolimata sellisest sulalumest oli veel kôik tore. Siis taas veelkord restosse, hüvastijätud jne.. Ja siis kôik kokku pakitud ja veidi peale lôunat alla sôidetud. Vot see oli juba katsumus. Nii raske ja ebameeldiv lumi. Hea meel, et kuidagi tobedalt ei koperdanud seal. Nüüd kodus. Suusahooaeg pôhimôtteliselt lôpetatud ja pôlved korras. Homsest läheb tôsine töö lahti kogu asjade pakkimisega. Kahe nädala pärast peame väljas olema. Palju on juba tehtud, aga kapid lahti monteerida jne veel..
Sellesse nädalasse mahtus ka mitu ebameeldivat uudist. Selle Hiina naisega...mees on täiesti ära keeranud, teeb teda naise sônul maatasa juba pikemat aega, sest naine hetkel ei saa ju Saksas töötada ja peab keelt ôppima ja mingit kultuuri-programmi tegema jne..kodakondsuseks, vôi siis lihtsalt tööloaks. Isegi väikse poja ees sôimab. Minu jaoks on see kôige vastikum. Seda on paraku näha ka selle poja käitumises ema suhtes...et pole respekti ema ees. Just sel hetkel, kui see naine kôige rohkem tuge vajab oma mehelt, kelle pärast ta üldse Saksa taas kolis. Poeg ja abielu ja kôik olid Hiinas. Väga keeruline olukord. Mees oli köögi esmaspäeval täiesti segi pööranud...kôik pangakaardid vôtnud ja siis hotelli kobinud, vôi kuhu iganes. Tôesti poleks sellest mehest iial midagi sellist arvanud.
Siis tuli veel teiselt sôbrannalt teade, et ta lahutab....kellelt poleks seda iial oodanud ega arvanud. Aga mainis, mitte kôike rääkimatta, et on ka väga ebameeldivaid asju toimunud ja mees tegelikult tema rahade peal enamvähem elab. Hästi erinevad olukorrad, aga külmavärinad ajab ihule.
Ahjaa neid valuvaigisteid ma ka ei vôta ja misiganes see lihase-laadnandavaid tablette enne magama minemist, ei ole vôtnud. Kaks päeva külla jah, see oli ka kôik. Sellest issiasest pole ka nagu haisugi enam. Aga muidugi see selgroo teema vajab treenimist. Nägin ise neid selgroo pilte. ´