laupäev, 5. oktoober 2024

L'amour

Puhkus oli äge. Viis tärni on viis tärni. Ilm oli ilus ja meri oli soe. Laineid jagus, rahulikku merd ka. Väljas süües oli toit minu jaoks liiga rasvane enamasti. Isegi mereannid, millele ma lootust panin.  Hispaanlased. Hotelli hommikusöögid olid vägevad. Mina, kes üldse hommikuti ei söö, sôin endale korraliku kôhu ette. Aga nii on...heade hotellide hommikusööke ma naudin. Nina all tehakse pannkook valmis, vôi siis omlett mille iganes lisanditega sa tahad jne. No jôle imelik see inimese aju eks. Sôin hommikuti ikka alati mitu käiku ära. Aga meres suplemise ja mereôhuga terve päev väljas, tekkis see isu taas kiirelt jälle. 

Mallorcalt maandusime neljapäeva ôhtul ja pühapäeval kihutasime mägedesse hütti korda seadma..Öösel sadas korralik lumi maha. Nii et peaaegu rannast lumme. Kôik on omamoodi ilus olnud. 

Ja noh Oktoberfest käib kah. Mees on paar korda käinud ja pojaga sai ka siin suurel Saksa tähtpäeval (vaba päev, 3.okt) käidud. No Lääne Saksa nii rôômus selle taasühinemise pärast pole just. Idast ma ei tea miskit. Aga ka minu palgast jookseb alati mingi % raha Ida Saksamaa ülesehitamisele. Ja no mida nad on saavutanud.. 

Meie lähme korralikult homme Oktoberfestile, viimane päev, head sôbrad Shveitsist ja môned kohalikud. Viimane päev on alati lahe. 

Pojake harjutab end vaikselt lasteaiaga. Natu keeruline on, sest ta on minuga lihtsalt nii harjunud. Aga küll harjub ka uuega. Ja mina harjutan end ôppima jälle. 

Sel suvel oli elus vist korralik pöördepunkt... ses suhtes et mida edasi teha töö suhtes. Täielik kannapööre. 

Kurb lugu ka..sain paar päeva tagasi teada, et meie vana daam all korteris on maha surnud. Sellest 88 aastasest leopardi nahast mantlit kandnud daamist oleks oodanud, et elab vähemalt 100 täis. Septembri algul nägin teda viimati. Oli ikka nii irooniline ja naljakas nagu alati. Tema orhidee, mis ta mulle kaks aastat tagasi kinkis, on ôitsenud veebruarikuust kuni tänaseni...viimane ôis ja oktoober peaaegu poole peal juba. Ta oli hästi vaimustunud meie pojast ja tegi alati talle kingitusi. Kutsus printsiks. Tema vennaga eile rääkides, selgus, et tal oli ka poeg....nad ei olnud lähedased. Poeg vist kasvas üldse tema vanemate juures üles. Ja viis aastat tagasi pidi ta ka tema matma, abikaasa oli ta juba 20 aastat tagasi matnud. Ta oli kôige lähedasem naaber ...asi vajab seedimist. 

Lôpetuseks ikkagi rôômsamat nooti kah...kingitus.....isegi mu eelmised prantsuse kallimad pole sinnamaani jôudnud!!

°



Kommentaare ei ole: