Nôiarohud

 Nii nüüd on see aeg käes, lasteaed! Viirused. Iga laps tatistab ja köhib. No oktoobrist alates vähemalt. 

Siiamaani on saadud asi kontrolli alla, aga laupäevast saati on pojal non-stop köha. No siuke läkiköha, et tundub, et ta köhib oma kopsud välja. Eile oli aeg kôrva-kurgu-nina arsti juures, see oli juba pikemalt ette planeeritud, sest peale seda mu kôrva jama 2016ndal aastal tohin ma Saksa arstide sônul oma kôrvi ainult artide jures puhastada lasta. Nojah. Las siis puhastavad. Ja las see haigekassa maksab. Aga viimased korrad on poja ka kaasas olnud, et lás harjub arstidega. No see selleks, kôrvad puhtad jne. poja ei lasknud ikkagi arsti üldse ligidalegi. Üleeilsest saati on tal olnud aga metsik köha. Arst ütles kohe, ilma isegi vaatamatta, et see ei kôla just väga kenasti. Kirjutas välja antibiotsid kolmeks päevaks, aga mainis ka, et kui kolme päeva jooksul paremaks ei lähe, siis alles antibiootikumid. Et hetkel on kôigil lasteaia lastel see jama. Läksin apteeki, et need igaks juhuks muretseda....aga ongi vsjo. Neid hetkel enam ei ole kusagilt saada, sest igal pool on laod tühjad. Ok. Pole hullu. Ma oma pea nelja aastasele niivôinaa ei taha antibiootikume sisse toimetada. 

Öö oli raske...olid küll môned tunnid magamist, aga siis läks jälle see hobuseköha lahti. 

Nii. Hommikul kohe mu sibula-mee siirup. Aga köha ei jää järgi...  ilmselgelt. See halvab aju ära, kui su laps ainult köhib! Nii ...internet.. kodused vahendid. Sain retsepti miski laagritsapuu ja sibula segu kohta. Pluss niikuinii jalavann sinepipulbriga, aur kummeliga  jne. Merevee ninaspey. Kôik veel selline looduslik. Kôik tehtud. Kuidagi youtubis leidsin veel lahendusi, tüümian niikuinii. Ja kui mees kodus oli, läksin jahile. Apteegist saadav laagritsapuu...Seal vaadati mind küll niijanaa, aga naine läks tagatuppa ja uuris. Siis ütles, et saaks mulle mingi 100 g seda nö laagritsapuuvärki lôigata küll. Olin nôus. Kestis veel oma 10-15 minutit ja sain kraami kätte. See oli teine apteek, kus ma eelmisel päeval olin. Andsin oma retsepti antibiotsi kohta ka kohe igaks juhuks edasi. Uuris ja leidiski laost viimase paki seda "kuldaväärt kraami". Ja veel kurvastas, et see on väiksem kui retseptis...aga siis luges ja pörnitses, et kui suure lapse kohta, kehakaal jne. ja mitu päeva. Ja siis ikka leidis, et see täpselt sobiks kolem-päevaseks kuuriks. Viimane pakk. Nüüd on mul see olemas, aga loodetavasti kasutama ei pea. Loodetavasti jääb külmkappi. Aga näed siis. 

Poiss oli ônneks maganud vahepeal isaga. Magamine on oluline. Ja siis tegin temaga ikka korraliku jalutuskäigu värskes ôhus, sest see ju ka oluline. 

Ja siis läks muidugi kohe kokkamine lahti. See laagritsapuu sibula siirup. Siis korralik aedviljasupp. Jne. Ja siis jalavann tüümiani-ôliga ja jälle aurutamine koduse kummeliteega. Mida ôhtu poole, seda vähemaks see läkaköha jäi. Nüüd poja magab. Vaatame. Aaa riivitud küüslauku ma ka pidevalt virvendasin ta nina ees. Tänapäeva viirused on nagu nad on. Aga kui ta juba pool tundi ilma köhimatta oli ja lôpuks tegelikult pea terve ôhtu. Siis ehk midagi oli sest virrvarrist kasu. 

Homme samas vaimus edasi. 

Aga see vist on generatsioonist tingitud ka, et pole nagu nende keemia-relvadega väga harjunud.... ja prooviks nii ka edasi... Jah ühe korra mu elus tôesti aitasid antibiootikumid hädast välja, aga see oli tôesti ääretult viimane lahendus. Miski 10 aastat tagasi. Olin juba nädal vôi paar kôiki omi lahendusi proovinud. Ei aidanud. Ja siis paar tabletti. Oligi korras. Aga peale seda pole ka enam vaja läinud.