kolmapäev, 4. juuni 2025

Uhke

 Uhke oma poja üle. 

Ma olen olnud selline vastik ja karm ja jälle järsku leebemaist leebeim ema. No mis laps sellest aru saab? Tohuvapohu. Aga viimasel ajal kui ka käratan (sest mul käib tôesti kôik kohe nullist sajani), siis tômban kopsud ôhku täis..ja siis seletan, et miks nii ei tohi ja miks nii veits viltu läks, sest kust kuramusest peab nelja aastane juba kôike teadma eksju. Ja hetkeseis on isegi selline, et tuleb isegi naer peale vahel, kui käratada tahaks. Aga no mida sa ootad? Päris kindlasti on vahe emadel kes on 20 vôi emadel kes on 40+. Kannatuse piir juba eks.. Minu üks suurimaid soove oleks tegelikult veel üks beebi... Aga no seda ilmselt enam ei juhtu tee mis tahad. Eks see beebiisu on tulnud sellest, et kuskil kolm koolikaaslast vôi sugulast (minu ealised) on nüüd beebi saanud. 

Vahel tunnen, et olen ka bipolaarne..äärmusest äärmusesse. Kuigi see diagnoos vist tähendab midagi sügavamat. 

Kunagi sôbranna rääkis ühest ühisest tuttavast, kes on bipolaarne ja kes just lapse sai. Et arstide soovitusel ei tohiks sellised üldse lapsi saada. Ma selle nö "bipolaarsega" väga tihedas suhtluses pole, aga minu meelest toimib tema pereelu paremini kui mônel, kes seda igale poole postitavad.  

Lasteaia väljasôidul dinosauruste-maale sain nii mônelegi küsimusele vastuse. Mina ka ei kippunud seal kogu aeg igasugu teiste emadega vestlema jne.. Kasvatajatega niikuinii mitte. Hmm .. miks siis poiss peaks, kui tal on selline eeskuju?  

Täna sai ühe väga toreda emaga ja muidugi tema pojaga aega veedetud. Ta poja oli algusest saati natu tôrges ja jäi pea lôpuni selliseks. Kogematta sôiti mu poja talle vastu säärt oma rattaga. No püha müristus milline kisa lahti läks. Sai selgitatud, et peab vahemaad hoidma jne.. Mu poja vaatas ja oli nôutu, sest ta isegi ei pannud tähele et ta sellele teisele nüüd korraks oma rehvi puudutas. Siis oli jama et karusell on liiga kiire... siis oli jama nii ja naa ja teisiti. Ja karjus see laps ikka korralikult selle kahe poole tunni vältel. Poja vaatles ehmunult alati. No ilmselgelt oli see teine natu üleväsinud ja koormatud kuidagi. Mingi hetk leidsid ikkagi poisid ühise keele. See oli muidugi armas. Ilmselt peab rohkem kohtuma, sest tegelikult nad lôpuks ju said hästi läbi ja poja ütles ka, et tore oli.  Oh see laste paaritamine siin suurel maal on ka selline trall. Elaks väikses külas ...kôik toimiks niisama. Aga igastahes peale seda hädakisa tundus mu poja nagu tôeline hero vôi inglike.  Ei nutnud, ei vingunud, lihtsalt tegi oma asja. 

Homme tuleb müürija ja müürib meile ühe seina valmis. 


Ja mida rohkem aeg edasi, seda rohkem saan aru ütlemisest "rääkimine hôbe, aga vaikimine on kuld"  :)


neljapäev, 29. mai 2025

Uus avastus

Kaius Kiivramees. 


On alles nimi. See peab küll seto  olema. Aga iga lausega ütleb asju välja, mis mingis makro-mikro-neno majandus-ôpikus 20 lehekülge vähemalt vôtavad. Vôi kogu raamatu isegi. Mina usaldaks oma raha küll tema kätte, kui peaks vajadus tulema. 

kolmapäev, 28. mai 2025

Mitte et ma pean, vaid et ma saan!

 Evelin Võigemast 

ütles nii. Üks ilus, elutark ja inspireeriv naine. 

No eks ta nii ole eks. Vôiks tôesti môelda pigem nii, et "mul on see vôimalus!" näiteks trenni minna, jooksma, jalutama, midagi tervislikku süüa, lapsega vôimalikult palju aega veeta, koristada, pesu perele pesta ja triikida jne. 

Korteri ümberehitus läheb usinasti. Uus ukseava on olemas. Täna vist laotakse juba ühte seina paika. Vee-tehnik juba asjatab, et vannitoa kraami ette valmistada. Konteiner aknapanijatele on tellitud. Siin ikkagi peab veel kohalikult valitsejalt nôusoleku saama, et siuke suur konteiner ehitusprügi jaoks kuhugile ette valmistada. Kôik maksab ilmselgelt. Diivani valisime välja. Delux värk, motoorika ja kôige muuga. Himolla, hea Saksa kvaliteet. 75 % allahindlust..ja ikkagi 6000. Huvitav jah kuidas need allahindlused toimivad eks?? Mees mainis, nagu Türgi bazaar juba. Aga jah, Saksa kvaliteet - mida väga paljude teenuste kohta enam öelda ei saa. Näiteks rongiga sôitmine..katastroof. Vôi siis Lufthansa jne..  Aga diivan on selline punane...natu roostes, aga puit-pôrandaga sobib suurepäraselt. 
Plaate käisime vaatamas, nii vannitoa pôrandale ja seintesse saavad ilusad suured plaadid. Ja kôige vahvam oli muidugi vanni jaoks plaadid. Mainisin, et kui kôik on selline beez, valge ja hallikas, siis vôiks ju vann näiteks türkiis-roheline olla? Mees nôustus. Leidsime lauad, mis pole türkiis, aga väga mônus selline sambla roheline ilusa mustriga. Ja no muidugi ..voila.. kôige kallim hind. Aga lihtsalt nii imeilus. Käisime mehega veel kogu plaadi-halli läbi, aga nii ilusat enam ei leidnud. Mees juba mainis, et kui tema miskit leiab, siis on see ilmselt kôige kallim. Kallis maitse on tal tôesti. Patsutus enda ôlale :))) Igastahes olen pônevil, mis sellest kôigest saab. Äge projet miskit sellist koos teha...seda enam, et meil on ônneks üsna üks maitse. Ja kui pole, siis arvestame teineteise argumentidega. See tuleb kasuks ;-) 

Hetkel meil on ka korter mehe vanemate juures kindlustatud, kus on suuur elutuba, suur magamistuba, suur vannituba, ja siis mini-köök - no vot see on väljakutse. Muidugi see ka, et vanemad iga kell uksest sisse vôivad astuda, aga üldjuhul sujub asi hästi. Kôigil ikkagi oma privaatsus. Oleks ka vôinud ju miskis korteri...ühes toas mônda aega elama pidanud. Vôi ehitusplatsi kôrval.. vôi mida iganes. Ei kurda. 


pühapäev, 11. mai 2025

Päev

Päev nagu päev ikka. Aga noh kutsutakse emadepäevaks. Emad on emad iga päev eks. Ja ainuke asi mis ma selle teema kohta öelda saan...minu jaoks on see üks ilmsel elu suurim kingitus, et saan üldse ema olla ühele vahvale ja tervele ja ägedale poisile! 

kolmapäev, 7. mai 2025

Huvitav päev

Enamasti on ju nii, et kas sul on halb päev..kôik keerab tuksi. Sest kui sa juba alustad päeva sellises halvas auras, ja kôik inimesed su ümber on sitakotid jne. siis ka kogu naaberkond ja inimesed ja kôik mis sinuga juhtub ei saagi hästi minna. Vôi on väga hea päev, sest kui vôtad kogu maailma ilusa ja toredana ja rahulikune, siis absoluutselt kôik naeratavadki sulle ja kôik sujub libedalt. 

Täna oli selline päev, et vôta vôi jäta. Hommikul ärkasin väsinunalt. Siis poisiga ....noh see jookseb nüüd kohe ülakorrusele vanaema-vanaisa juurde. Saab sealt jogurti...aga ootab ikka kuniks ma kah oma kohviga kohale ilmun. Siis hakkab alles sööma. No esimesed hetked olid toredad, aga siis pidi lasteaeda minema ja siis läks trall jälle lahti. Sain ta riidesse ja autosse minek ei olnudki ena valulik, tegi isegi vôidujooksu autoni. Aga selleks hetkeks oli minu närv must ja vastik. Ja seda ma selle 10 minutilise autosôidu ajal olin kah. Poja kuulas ja vaikis...

Lasteaias pidi minema kôrvalmajja, sest sinna lähvad kolmapäeviti need, kes matemaatilisi asju ôpivad juba. See maja talle ei meeldi. Seal on tavaliselt teine rühm sees. Ja siis üks pisike tüdruk tegi ka sellist draamat emaga, et kasvataja pidi ta jôuga eemale rebima, ja selline algus pojale on eriti häiriv. Ilmselt ka mônele teisele lapsele. Aga minu numps oli rahulik, andis musi ja jäi asja vaatlema. 

Koduteel nutsin omajagu. No eks kuuseis ka hetkel selline. 

Siis selles nö uues kodus pakkisin viimased asjad lahti ja korraldasin kôik enam vähem nii ära, nagu vôiks. Môtlesin, et jôuan veel jalutama, aga igasugu pisiasjad ja värgid sorteerida ja juba saingi pojale järgi minna. Ta olevat täna eriti tubli olnud ja on isegi sööma hakanud. Ja siis muidugi olime jälle suured sôbrad. Sai natu vanaemaga koos oldud, siis istusime köögis ja lôunatasime hilist lôunat ja siis ta ukerdas midagi meisterdada ja oligi sporti minek. Seal oli täna palju lapsi koos ja tema kaks head sôpra ka, Eva ja Quentin. No eks vist seepärast, et nende emadega saan ise ka hästi läbi, kuidagi sobivad ka lapsed. Quentini vanemad on ka 10 aasta eest täitsa maja üles ehitanud ja ta oskab päris hästi igasuguasju kaasa rääkida. Eva ema on niikuinii tore. Ja lapsed jaurasid, nii et higi tilkus. Peale seda natu aega vanaemaga ja siis korralik vanniskäik, ôhtusöök, natuke telekat ja juba poja norskas. 

Ühesônaga päeva esimene ots...vôi esimesed kaks tundi olid igavesti jamad, aga siis läks asi järjest ilusamaks. Äkki peakski mône halva algusega päeva puhul kas korraks jälle magama minema, vôi siis hakata sebima ja äkki koristama, äkki pikem jalutuskäik, äkki vana riidekapp välja sorteerida? No lihtsalt mingi väike puhastus ükskôik mis viisil. 

Igastahes oli lôppkokkuvôttes üks väga ilus päev.

No mees muidaugi töötas, natu magas korraks, ja siis olid töölised juba jälle korteris, et auk meie kamina korstna jaoks puurida . Eks ta oli kohapeal, tegeles muude tubadega veel. Ühest vaip välja kakkuda, siis äiaga ehitasid veel selle trepi augu ümber ikkagi sellise provisoore kaitsepuu mingitest pôrandalaudadest ja asjadest. 

Homme jälle plaan paigas. Recycling, rehvide vahetus, muusikakool...loodame et ajaliselt saab kôigega hakkama

Ja nüüd enna magamaminemist ikka môtisklen, et kui hästi ikkagi lood on. Ei pea seda ehitus-aega samas korteris vôi kuskil teab kus veetma. Näiteks ämma-äia juures, kellel oleks üks tuba ainult vaba, rääkimatta ühisest köögist ja WC-st. Meil on hetkel terve alumine korrus, kus on elutuba, magamistuba, terass aeda, köök ja oma vannituba. Et noh, kui ei peaks sellega rahul olema, siis mida veel? No muidugi on variante :d aga pole nagu harjunud ja vajalik. Ja nali naljaks - see pisike köök mis meil hetkel kasutusel on, see tundub kôige vahvam paik kogu perele koos olemiseks. Mees nimetab seda U-boot köögiks :D 

Ja endal meenub see aeg, kui vanemad lahku läksid, kus me onu juures ühes toas neljakesi koos elasime mônda aega. Pôrandal vist magasime enamasti..Ja siis pidime linnast maale kooli ja ema tööle sôitma...bussiga muidugi. Hästi ähmased mälestused, ilmselt mälu ei taha mäletada jällegi. Aga jah ..praegu ei tasu vist vinguda. 

esmaspäev, 5. mai 2025

Kolitud

Kolmapäeva öö vastu neljapäeva oli siis viimane meie praeguses korteris. Neljapäeval 1. Mai sai siis välja kolitud enamuste asjadega, aga reedel ja laupäeval sai veel korralikult lammutatud ja viimaseid asju kokku pakitud. Non-stop tööd rabatud, ja laupeäva ôhtul kella viieks oli keel nii vesti peal ja aitas! Aga sai ka kôik pôranda puurijatele valmis seatud. Pôranda liistud muidugi ka välja rebitud jne.. Ühesônaga kogu mööbel välja kakutud, kas siis aknast välja visatud ja Recyclingusse vôi siis ämma-äia juurde môned asjad, mida nad endale tahtsid. Ja môni mööblijupp-kapp muidugi ka meie tarbeks, kuhu riideid ja värki panna. Eile ei teinud midagi. Täna korraks käisin korteris poisiga peale lasteaeda ja nöö möll käis. Ühed töölised puurisid pôrandasse auku, teised lihvisisd allkorrusel miskit. Müra oli kohutav. Aga nüüd siis asi käima löödud korralikult. 

teisipäev, 29. aprill 2025

Lôpuspurt

 Küll ainult välja kolimisel. 

Enamus asju on keldris, ainult asjad mida veel paar päeva vaja vôib minna ja mille kaasa vôtame on kastides. Ainukesena veel see nö sanitaarkapp korrastada, kus igasugu puhastusvhendid jne.. 

Kui mehel poleks eile kiirabi kaelas olnud ja nüüd kopsupôletiku ja astmaga diivanil, oleks nii mônigi kapp ka juba välja visatud. Aga nii on. Kôige tähtsam, et ta taastub hetkel, sest äkki siis saab ikka laupäeval hiljemalt suure toa pôranda laastud välja haagitud. Pühapäeval, nagu varemgi mainitud, ei tohi siinmail miskit lärmitekitavat teha. No tegelikult tööd üldse eks. Ja esmaspäeval kell 9 on esimesed töömehed kohal. 

Kiirabi oli muidugi ehmatav..

Ükskôik mis olukorras mees on reedeks- laupäevaks, raudselt ta haarab kôik tööriistad kätte, et vähemalt vajalik kraam välja visata. Aga praegu ta on nôrk...Vähemalt sai mingi sprey astma abiks, mille tôlge anti mingitel paberitel kaasa, sest välismaa kaup kuidagi. Nii kaugel on siis Saksamaa omadega. 

Täna käisime poisiga ka veel teisel puugi-vaktsiinil. Vapper oli! Pärast jäätis ja muud rôômud. Mina sain puugi ja siis lisaks teetanuse värskenduse. 

Homme uus päev, lastead, ja viimased kokku-pakkimised. 

aga kui see plaan läheb nagu siin vaikselt allkirjastame, siis vist kukub imeilus asi välja :)

pühapäev, 27. aprill 2025

Samm sammult

Pühapäev. Mees oli omadega täiesti läbi. Öösel pidevalt kontrollisin, et kas ta ikka hingab. Selline korin tuli kopsudest välja vôi siis vile. No ta on maininud, et tal on astma, aga siiamaani pole see väga välja näidanud. Nüüd kogu see korteri ja mööbli tolm on ilmselt paraja paugu andnud. Aga täna, pühapäeval, kus siinamail ei tohi niikuinii midagi teha, lamas ainult diivanil ja magas ja siis oleles.  Môtlesin eile isegi kiirabile, sest tal oli tôesti raske hingata. Aga noh ta ka siuke vanakooli mees, et misassja. Magamistoast on niikuinii kôik mööbel peaaegu minema viidud, täna veel korralikult imesin tolmu igast vôimalikust nurgast ja uus voodipesu ja tuulutused. No loodetavasti saab magada ja puhata. Sest järgmine nädal tuleb korralik spurt. Ei ole astmaga varem kokku puutunud, vôi sellise allergiaga, et ei oskagi midagi nagu teha. On jah mingid apteegi ravimid, mis leevendavad, aga tal vist ikka miskit muud vaja. Lubas homme perearsti juurest läbi hüpata. Aga no näis eks. 

Me poisiga käisime ämma äia juures lôunatamas, ja siis sai ka rahulikult vedeletud koos ja mehel ka läks juba paremini. Kuigi jah...mainis, et kui siin tuttavad räägivad burnoutist..ja need tuttavad ei tea tôsisest tööst tegelikult miskit. Siis tema on sellest sammu kaugusel. Ei teagi mida teha, sest kogu ehituse värk on tema kaelal ju. Algul puuritakse auk, siis tuleb trepi-meister, elektrik, samal ajal kaminameister. Siis see kes pôrandad paneb. Kôik peaks vôimalikult kiiresti käima. Siis aknad uksed ja siis köök ja elutuba jne. Sest kiirelt tahame ju jälle sisse kolida. Samal ajal jändab arhitekti ja tisleriga talveaia teemadel, sest selleks on ju kogukonnalt luba vaja. Jne. Üritan nii palju teha kui vôimalik, aga kogu nende meistrite ja töölistega jändab ikkagi tema. Töö kôrvalt. Aga loodan et nüüd saab magada veidi.

Homme läheb poiss lasteaeda, siis saan juba viimased asjad välja selekteerida ja siis ongi samm, et kogu mööbel ja meie lazer-tv jne kuidagi ära paigutada. Neljapäeval hiljemalt kolime ümber ja reedel siis hakkan mehega meie korteris pôranda laudu välja haakima ja ka ehk neid viimaseid asju mis teha. Laupäeval ka veel. Ja siis peaks korter olema täiesti tühi. Kaks korterit täiesti tühjad ilma igasugu laminaadi vôi nende kahhelkivideta köögis. Vannitoa omad laseme juba spetsialistidel eemaldada ilmselt. 

No pônevad ajad. 

Aga ikkagi väga ilus uudis ka nädala lôppu. Täna said ühed toredad Shveitsi suusa-sôbrad vanavanemateks! Sain pildi, tean ka muidugi nende tütart ja partnerit. Armsad inimesed ja armas uudis!

Oih aga sellega seoses naljakas hetk täna. Andsin poisile hästi suure paberi kätte maalimiseks....siis ta seal nikerdas igasugu vôidusôidu radasid jne. Ja siis äkki hôikas, et vaata. Küsisin siis, et mis pildil on? Ütles et see on ema...Keha ja pea ja jalad-varbad olid täitsa olemas. Ja siis seletas, et see on ema ja seal on väike beebi kôhus. Oli jah mingi ring. Näed siis. 

Midagi sellist paraku muidugi pole.. aga huvitavad need laste môtted. 


laupäev, 26. aprill 2025

Allergia, pakkimine, lôhkumine ja vaheaeg

Sel nädalal oli lasteaed kinni, seega natu keerulisem kogu kolimise teema. Teisipäeval ja neljapäeval oli poiss ikkagi ônneks vanavanemate juures ja siis sai kappe lahti lôhutud ja lammutatud. Ônneks on mul mees, kes oskab tööriistadega ümber käia ja mööblit kinni ja lahti puurida. Mina aitan asju keldrisse tassida ja nokitsen kappe puhtaks sorteerima. Ainuke jant, et mees on kogu selle ehitus ja muu tolmu pärast mis igasugu kappide alt jen välja tuleb, ikka päris haige. Siuke köha ja hingamine ja silmad kipitavad. Eks tal see allergia ole jah, aga päris jube kôrvalt vaadata. Täiesti haige on ôhtuks. Kust tulevad sellised allergiad?  

Nüüd aga peaaegu ainult toiduainete värk on jäänud kokku selekteerida ja pakkida. Ja kôik need potid-pannid. Ühesônaga asi edeneb. Täna oli poiss taas vanaemaga jauramas ja me saime hunniku tekkinud prügi ära viidud ja môned kapid ka lahti jälle harutatud ja ära viidud. Nädal aega on jäänud veel selleni, kui betooni-puurija tuleb ja teeb meie pôrandasse augu trepi tarbeks. Sellega siis kôik algab. 

Môned päevad sai poisiga ka küll spordis käidud ja mänguväljakutel ja jôe ääres kividega mängimas ja vette pildumas. Kord sôbranna Evaga, kord sôbra Christianiga. Kelle ema hiinlane ja kelle peres hetkel see jant kestab. Eks ta jälle natu rääkis ja seletas, aga kôik mis ühe hiinlase suust tuleb, kôlab eurooplase jaoks jôle naiivselt ja veidralt. Eks asi on keeles jne.. Aga ta ikka küsib kohati nii imelikke küsimusi. Et silmad lähvad suureks. Ja siis muidugi olukord selle mehega. Kôlab kôik üsna vastikult ja mingit armastust ei tundu seal vahel olevat mônda aega juba. 

Nädal aega veel rügada ja siis kolime välja ... vôibolla isegi neljapäeval juba. 

Ja see on ikka hämmastav, mis rämpsu ikka aastatega koguneb. Ja kui palju!!

esmaspäev, 21. aprill 2025

Saapad, puidutöökoda, munad, lumi ja lahutused

Esmaspäev - nirult sai magatud, aga 3:45 ikkagi äratus. Ôpitud, hommikurituaalid pojaga ja kui poiss lasteada sai, tegin suure ringi erinevatesse poodidesse, et munadepühade kraam ära osta. Siin tehakse selline linnupesa igasugu shokolaadi munadega jne.. , mida lapsed peavad siis aiast otsima. Mingi jänes toob need korvikesed. Siis jalanôude poodides sai veel ka käidud, et näha mida pakutakse (lapsele siis). Ja kui koju sain, oligi aeg juba nii kaugel pea, et pidin poisile jälle järgi kobima. Vanavanematu juurde transporditud ja siis taas koju. Miskit söödud ja siis asusime koridori suurt kappi tühjendama. Enamus asju sai ära visatud, mingid vanad sallid, mis ainult ummistasid seal ja suur hunnik saapaid ja kingi ja tenniseid, mida lihtsalt pole teab misajast kandnud, aga iga kolimisega ikkagi kaasa tarinud. Selline sorteerimine vôtab omajagu aega. Vanad mantlid ka minema visatud. Hunnik prügi jälle välja selekteeritud. Ja oligi kell juba 17, siis aitas ja hakkasin süüa tegema. Kell 18 toodi poiss, ôhtusöök ja siis oli olemine nii läbi, et kell 20 koos pojaga voodisse. 

Teisipäev - 3:45 äratus. Tavapärased hommikused protseduurid. Egas suurt midagi muud ei jôudnudki teha, kui natu bürokraatiat, sest päris pikalt sai veel selle Hiina naisega lasteaia juures jutustatud. Sellest kirjutan lôppu.. Supp valmis keedetud, poiss 11:30 lasteaiast juba ära toodud, sest ees oli sôit kogu kambaga (ämm-äi kah) tisleri juurde. Ämm-äi tellivad sealt uued aknad. Meile kah. Üle tunni natu sôitu. Siis sai meid ära jagatud, mina mehe ja lapsega sisekujundus tisleri juurde ja vanemad teise tisleri juurde, kes akna spetsialist. Perefirma ja vanad suusa-tuttavad mehe perel.  Vanaisa alustas selle äriga, pojad tegid edasi, üks minia kah. Ja nüüd siis nende kaks poega  -  üks sisekujundus spetsialist, teine akende. Akende teemaga oldi kiiremini valmis ja käed löödud. Meil sisekujundusega muidugi läks kauem (pea 4 tundi). Seal ikka oli vaja kôik toad ja detailid läbi käia - pôrandad, mööbel (magamistoad, külalistuba, büroo, vannituba), trepp, uksed jne.. Sellised asjad vôtavad ikka nii meeletult aega ja lôpuks oled läbi nagu käbi. Poiss alguses istus ilusti meie juures kenasti ja rääkis kaasa, et kuhu tema uut ust tahab jne.. Aga siis vôttis peremees ta käe-otsa, et tehast näidata jne.. Temaga tegeletti seal väga armsasti ja poiss usaldas neid inimesi ka kohe ja tundis üsna koduselt. No üllatav ja armas. Aga ilusaid asju pakuvad, massiivne puit, rustikaalne värk. Sellist suunda nagu taotleme. Siis sai veel kogu perega natuke aias istutud ja jutustatud ja peale kella 18 pidi ikkagi juba startima. Pool kaheksa siis kodus. Süüa enamei tahtnudki. Poiss ka mitte. 

Kolmapäev  - Peale tüüp rituaale sai veidi küüritud ja triigitud, siis ortopeedi juurde, sest terves jalas kaks nädalat juba imelikud ja vastikud valud.  Noh ja mis tuli välja? Issias!!! No ma mäletan seda kevade filmist vist. Ja arvasin, et see pigem vanemate inimeste teema :-)) Aga tehti siis seljast röntgen ja mingi viies seljalüli on kuidagi nihkes kuuendaga ja see kogu seda jama tekitab. Kehahoiak, pidev istumine, laps jne...on ilmselt pôhjused. Lahendus - valuvaigistid esialgu ja treening. Peale seda kiirelt poodi ja apteeki ja siis koju marsitud. Vähemalt sai veidi jälle end liigutatud. Poiss koju ja siis sai sôbranna Eva külla kutsutud, et nad rôômsalt meie aeda munade ja muuga kaunistaksid. Neil oli lôbu laialt ja emad rüüpasid Aperoli. Mees lammutas veel üleval veidi asju sorteerida ja koridori kapi uksed puuris välja jne.. Järsku tulid naabrid taas ja siis see jälle kujunes üheks korralikuks aia-peaks. Ma mingi hetk kobisin üles, et poiss vannitada, süüa anda ja magama panna. Aga pidu eskaleerus, sest ühed naabrid lisandusid veelgi. Aga järgmine päev oli tööpäev ja siis mingi hetk tuli ikka laiali minna.

Neljapäev - äratus hiline, alles kell 7. Lasteaed. Kodus kiirelt asjad pakitud, aga siis vaatasin, et meie suusakohas on kôik gondlid ja liftid tormi tôttu kinni. Et kas üldse läheb täna sôiduks?? No igastahes sai kôik ettevalmistused tehtud. Ja lôuna paiku oli näha, et kôik toimis. HansP kah helistas ja kinnitas, et kôik lahti ja nii saigi taas sôidetud. Hütt, rahulik ôhtu. Vihma sadas isegi nii kôrgel kui meie oleme. Väga jama värk muidugi suusatamiseks. 

Reede - Äratus ja paks lumesadu. Mees tegi kotroll-ringi ja ütles, et suusatada küll täna môtet pole. Raske ja pidurdav lumi. Udu ka veel igal pool. Plaan lihtsalt terrassi lumest puhastada ja môned munad sinna ka üles riputada :) Sai tehtud. Aga siis ikkagi poiss tegi suusa-tiiru isaga ja mina lihtsalt kôndisin üles restosse. Seal olid vanad sôbrad ees. Sheveitsist kah. Siis hütti. Poiss veel tegi tiiru mägede-silujatega (Pistenraupe) ja ma valmistasin kôik ette pannkookideks. Aga johhaidii sadasid kôik meile sisse need mägede-töötajad, sest poiss oli nad külla kutsunud. Mees rääkis, et kui nad seal mäest üles-alla sôitsid, siis olevat Anton öelnud, et nad peavad külla tulema. Siis see juht raadiotas kohe teatas kôigile, et üks nelja aastane kutsub meid külla ôllele. Tulidki. Lôbus Suur Reede ühesônaga.

Laupäev oli ilus ilm, sai korralikult suusatatud ja vahepeal poisiga terrassil mängitud jne.. Siis taas üles restosse. Kompliment üle kogu terrassi, millest ma üldse aru ei saanud, et see minu kohta käis mingilt täiesti vôôralt mehelt. Tegi veel mône aja pärast taaskord miski märkuse. Siis jôudis pärale, et minu kohta käis see varajane. Pole teab misajast sellist tähelepanu saanud kuskilt täiesti X kohast...kus mu mees ja laps veel mu kôrval istuvad. Austerlastele ma tundun meeldivat.. on teisigi kordi selliseid olnud.  No näed siis... tegi meele toredaks :)) Vôi oli see väike naps, mida nad alati pakuvad mägedes. Vahel tähelepanu vôôrastelt meestelt ei tee ka paha ;)  Pärast oli veel ôhtusöök, laps voodisse ja mehega päris pikalt mônusalt istutud ja paljudest asjadest räägitud. Enamasti meie uus elamine ja see viimane tisler. Pakkumine tuli ikka väga krôbe. Aga siinkohal istume veel korraks vôi kaheks vähemalt kokku. Kui tamm ja selline raske puit mängus on, pluss ilus disain, ei tasugi väga imestada. Aga vaatame. Mees on nôus kôik mängu panema, peaasi, et kvaliteet on korralik. No näeme...kui kôik need plaanid läbi lähvad, saab meil üks üliäge kahekordne korter olema. Väikse aiaga. 

Pühapäeval oli raske ärkamine. Aga igastahes olid need lihavôttejänesed külas käinud ja paar korvikest ära peitnud shokolaadi ja muu toredaga. Väga hea suusailm taas. Lumi sulane ja raske, aga sai väga mônusalt veel korralikult suusatatud. Pärast jälle meie restosse, kus palju kohalikke kohatud ja ehk kôige toredam oli taas see biathloni treener, kellel seekord oli naine ka kaasas.. Lôbusad toredad ilusad inimesed. Antonil oli eriti lôbus. Pärast sai hütis veel lammast, ubasid-beekoniga ja praekartulit valmistatud. Lammas on siinail selline munadepühade toit. Väga hea sai kôik.

Esmaspäeval viimane päev mägedes. Kogu suusapiirkond suletakse. Hommikul oli endiselt hea suusatada, sest kedagi enam mägedel polnud ja hoolimata sellisest sulalumest oli veel kôik tore. Siis taas veelkord restosse, hüvastijätud jne.. Ja siis kôik kokku pakitud ja veidi peale lôunat alla sôidetud. Vot see oli juba katsumus. Nii raske ja ebameeldiv lumi. Hea meel, et kuidagi tobedalt ei koperdanud seal. Nüüd kodus. Suusahooaeg pôhimôtteliselt lôpetatud ja pôlved korras. Homsest läheb tôsine töö lahti kogu asjade pakkimisega. Kahe nädala pärast peame väljas olema. Palju on juba tehtud, aga kapid lahti monteerida jne  veel.. 

Sellesse nädalasse mahtus ka mitu ebameeldivat uudist. Selle Hiina naisega...mees on täiesti ära keeranud, teeb teda naise sônul maatasa juba pikemat aega, sest naine hetkel ei saa ju Saksas töötada ja peab keelt ôppima ja mingit kultuuri-programmi tegema jne..kodakondsuseks, vôi siis lihtsalt tööloaks. Isegi väikse poja ees sôimab. Minu jaoks on see kôige vastikum. Seda on paraku näha ka selle poja käitumises ema suhtes...et pole respekti ema ees. Just sel hetkel, kui see naine kôige rohkem tuge vajab oma mehelt, kelle pärast ta üldse Saksa taas kolis. Poeg ja abielu ja kôik olid Hiinas. Väga keeruline olukord. Mees oli köögi esmaspäeval täiesti segi pööranud...kôik pangakaardid vôtnud ja siis hotelli kobinud, vôi kuhu iganes.  Tôesti poleks sellest mehest iial midagi sellist arvanud. 

Siis tuli veel teiselt sôbrannalt teade, et ta lahutab....kellelt poleks seda iial oodanud ega arvanud. Aga mainis, mitte kôike rääkimatta, et on  ka väga ebameeldivaid asju toimunud ja mees tegelikult tema rahade peal enamvähem elab. Hästi erinevad olukorrad, aga külmavärinad ajab ihule. 


Ahjaa neid valuvaigisteid ma ka ei vôta ja misiganes see lihase-laadnandavaid tablette enne magama minemist, ei ole vôtnud. Kaks päeva külla jah, see oli ka kôik. Sellest issiasest pole ka nagu haisugi enam.  Aga muidugi see selgroo teema vajab treenimist. Nägin ise neid selgroo pilte. ´

pühapäev, 13. aprill 2025

Prügila, hallitus, esimesed kastid ja elektrik

Esmaspäeval sai poisiga tegeletud. Peale lasteaeda väike paus, tegin esimese karulaugu pesto purkidesse. Eelmisel päeval oli nimelt üks tuttav hiinlanna mulle teada andnud, et ta leidis super karulaugu koha ja oli hunniku neid korjanud, et ehk tahan kah. Muidugi tahtsin. Pesto valmis ja siis ühele mänguplatsile lasteaia läheduses.  Lasteaia juhataja soovitus, sest paljud lasteaia lapsed lähvad tihtilugu sinna ja et ehk teeb head, kui poiss lasteaia väliselt ka lasteaia lastega suhtleb/mängib. Oligi seesama hiinlanna pojaga, keda me niikuinii natu rohkem teame, sest mehed on vanad sôbrad. Hiinlanna ise on ka väga tore ja lahke jne.. , aga nii neetult raske on temaga suhelda. Saksa keel on eriti niru ja ta inlgise keelest ma ka saan vaevu aru. Ei kujuta ette kuidas nad mehega (sakslane) suhtlevad. No igaljuhul algul ei saanud vedama, aga siis oli lastel väga lôbus koos. Üks lasteaia Mia oli ka veel pundis. Poja lasteaia aja jooksul (ta on mul ainult kella 13ni lasteaias), sai veel kraamitud ja pesu pestud, viimased paberid sorteritud ja siis ka üks tunnine ring kônnitud - poodi ja tagasi. 

Teisipäeval sai kah ennelôunat väike ring kônnitud ja munadepüha deko värki muretsetud lastele tegelemiseks. Peale lasteaeda posiss vanavanemate juurde ja siis läks tööks. Laadisime kogu välja tiritud vannitoa kraami (vannist alates), pluss kôik need pôranda laastud, mis mees välja rebis autosse ja siis prügilasse. Selline Recycling ala suurte konteineritega, kuhu siukest prügi tohib viia. Prügi-spetsialist näitas ära, mis kuhu konteirenisse minema peab ja siis tassisime need laastud ja värgid jälle laiali. Paras sport. Ja siis muidugi maksad ka selle eest veel miskit. Kodus olime kell 16 ja siis hakkasime oma raamuturiileid tühjendama. Need on poisi magamsitoas, sest see oli varem büroo nii öelda. Esimesed riiulid tühjad ja kraam kastides ja keldrisse veetud. Siis tahtsime riiulit kah veel keldrisse tassida, aga üllatus üllatus.... tagasein riiulil oli korralikult hallitanud. Sellega on siin jama tôesti, kuigi ma ôhtuan tubasid iga päev kaks korda, olgu mis ilm tahes. Aga jah tundub, et maja väljaspoolse seina ligidale ei tasu suuri kappe/riiuleid vms seada. Ühesônaga lammutas mees kiirelt kogu riiul-kapi lahti ja viiskas liistud kiirelt aeda. Siis toodi poiss kah ja oligi tegelikult ôhtu käes juba. 

Kolmapäeval sai jälle môned sahtlid sorteeritud ja asju ära visatud. Siis pojaga veidi rahulik lôuna ja siis väikelaste sport. See on lahe ja see talle meeldib. Hiljem peale ôhtusööki tuli veel ehitus-juhataja elektrikuga läbi. Vaatasid ka veel kôik üle keldrist alates. Aed jne.. Et kuidas mis kuhu..paras poolteist tundi olid vist kohal. Poiss ka tormas rôômsalt oma puuriga ringi ja seletas, kuhu mis ehitama peab ja kaevas aias veel paar kivi välja jne.. Ta on kogu selle ümberehituse teemaga ikka päris ôhinal. Aga oligi niikuinii juba magamaminemise aeg. 

Neljapäeval ma jätsin ta koju, sest magas nii magusalt ja eelmisel ôhtul oli teine silmi hôôrunud. Lasteaias nimelt mingi silmaviirus ka liikvel ja polnud kindel, et äkki ta ka juba selle hankinud. Magas ennast välja ja siis tegime mônusa päeva. Sai veidi poes taas käidud ja siis muusikakooli viisin ta ikkagi. Pärast sai veidi tülitsetud, sest ajas oma tujutsemisega mul kopsu üle maksa. Ja nagu mul see käib, nullist sajani. Natu siis pages isa juurde, kes suusakeldris suuski vahatas. No ja kunagi tuli ikka üles ja siis puhkusime mune tühjaks ja mône sai isegi ära värvitud. Päris pônev üritus. Ma ei olnudki siukest asja varem teinud. 

Reede. Lasteaed. Mina pakkisin asjad kokku. Siis laps juba enne 12st ära otsitud ja mägede poole minek. Jôudsime veel môned ringid suusatada ja siis terrassil päikest nautida. Täielik kevad on seal kah juba. 

Laupäeval väga hea suusa-päev. Ja kogu muu programm. Terassilt terrassile :) 

Pühapäev koju ja nüüd magama! Järgmine nädal uued sihid ja tegemised. Sel nädalal 4 päeva 5st sai ka kolmveerand neli end ikka üles kupatatud. Ehk sel nädalal tuleb 5/5st ära. 


neljapäev, 3. aprill 2025

Kamin ja tislerid

Esmaspäev...isegi ei mäleta mis toimus. Nädalad on hetkel nii tihedad, et tundub nagu paar nädalat tagasi. Aga jah, sai pesu pestud. Jälle maksuasju kokku ajatud ja kogu paberimajandus korda seatud. Ja siis veel natuke allkorrusel seda kivipuru koristatud, mis mees laiali puuris. Need sisse-ehitatud vannid on ikka päris robustsed. Igastahes sai see vann ka nüüd välja tiritud. Siis laps lasteaijast koju ja natu chillitud, ja siis kôik välja jälle. Kuigi oli selline vihmane ja hall ilm, sai seal meie uues aias piisavalt mässatud. Naabritüdruk tuli ka seltsi, ta vast kuskil 8 aastane hetkel. Oi kui palju vihmausse ja tigusid leitud. Puhas rôôm eks. 


Teisipäev. Jälle vihmane. Peale lasteaeda viisin poisi vanavanemate juurde ja me kihutasime Austriasse ühe huvitava tisleri-firma suunas. Konsultatsioon. Ideid tuli paar...aga vaatame. Ilusat värki pakuvad nad igastahes. Eks nad saadavad pakkumise jne.. siis vaatab edasi. 


Kolmapäev. Väga ilus ilm. Poiss köhis öösel korralikult, seega lasteaeda ei viinud. Ja ma ise olin ka puruväsinud. Hetkel need kella poole nejased ärkamised ehk annavad natu tunda. Aga eks seal vist oli ka miskit muud. Sest lôuna ajal viskasin end diivanile, ja magasin pea poolteist tundi. Sellist asja pole ikka väga kaua juhtunud. Ma vihkan mingeid lôunauinakuid..Palavik oli ka. Aga kunasest ajast on meie generatsiooni häirinud palavik vôi väsimus. Samal ajal telefoneeris mees teise tisleriga, kes meil on pôhi fookuses, et mis kus ja kuidas ja mis puidust jne.. Tamm tundub nagu see pôhiteema.  Poiss sôidutas vahelduva eduga mingeid autosid mind pidi ringi, aga ma lihtsalt magasin. Ja siis ikkagi äratus, poisi sôbranna tuleb külla ja kühveldavad meie aias veidi ringi. Lastel on siuksel tühermaal nii palju rôômu ja tegemist. Leiavad igasugu tegevust, et see auk vaja kinni mullata , seal vaja sild ehitada jne.. Nii vahva. Naabrilapsed on vist nii 7 ja 9 vôi maei teagi, aga neil oli nii tore kah! Meie ajal oli kôik vôimalik, aga kui nüüd tohivad lapsed mingis sellises mulla-koormas vihmausse otsida jne .....nad on nii rôômsad!! Njah. Siis tulid ühed naabrid lastega, siis teised astusid ligi ja uurisid asja. Siis veel kolmandad mingite moosipurkidega. Kôik kuidagi ônnitlesid, et vaat kui vahva et selline projekt. Ühesônaga meie esimene aiapidu meie tühermaal sai peetud :)) Väga vahva. Lastel oli ka vahva, muudkui möllasid ja ehitasid.. 

Neljapäev..poiss ikka kodus, sest öösel köhis jälle korralikult. Kraamisin korterit hoolega nii palju kui siukse naljatilga kôrvalt vôimalik. Tegin poisile jalavanni ja isei hanerasva mähist. Lôunaajal selline korralik jalutuskäik, sest värske ôhk on ikka see kôige parem, isegi kui haige oled eks? Samal ajal lôi mees kaminameitsri ja meie korstnapühkijaga käed. Et siis kamin tuleb, ehitatakse see nö korsten küll väljaspool maja, aga kui mitte praegu siis enam vôimalusi pole. Sest isegi Müncheni kesklinnas on kôik sellised kaminad juba keelatud. Et meile tuleb väga mônus Rootsi stiilis kamin majja. Esimesed lepingud on sôlmitud! 

Igasugu muid teemasid on kah, uue üürilisega teises linnas, kautsionikonto avamine jne.  See on siis minu vastutus. 

Aga ideid sai sel nädalal palju. Vannitoad ka paigas. See saab tore olema. Ja köögi ja söögitoa suhtes ka juba palju uusi môtteid. 

Homme mägedesse, aga juba esmaspäeval tuleb kamina-müüa meile külla. Mehel on väga vinge asi juba välja valitud. Aga vaatame. No maitset mu mehel on. Praegu on enamvähem teema, et mis värvi pôrand saab, ja siis vastavalt muu värk. Tema ikka rihib sellele puitpôrandale, aga jah... siis ma ainult lapiga ringi vist käikski...ja mingi ôlipudeliga. Aga ilus muidugi on. Hästi palju puitu tahame igastahes elamisse sisse tuua küll. See on môlemile südamelähedane. 

Ja eks see saun ka tulematta ei jää :) 


pühapäev, 30. märts 2025

Süstid, vannituba ja suusatamine

Sel nädalal oli esmaspäeval puugi esimene vaktsiin meile kôigile. Lastearst pakub sellist teenust ka vanematele. Môtlesin küll mônda aega, kas ikka teha, aga see puugi teema läheb siin järjest hullemaks eks. Ja poisiga on plaanis palju väljas olla eks. Järjest rohkem tuleb igasugu uusi tegemisi. 

Teisipäeval oli aeg kinni pandud vannitoa-stuudiosse. Neli tundi uurisime ja puurisime seal nôustajaga ja siis sai miski esimene värk meie tulevase kahe vannitoa jaoks kokku pandud. Enamus jääb kah niimoodi, ehk paar väiksemat muutust teeme. Ja värvid pole ka veel päris paigas, see oleneb veel sellest, et mis värvi tuleb pôrand. Raha hakkab igastahes järgmised kuud korralikult sulama. Aga halba asja ka ei taha teha, kui siis kuba korralikult. 

Kolmapäeval sain oma käe kah valgeks ja aitasin meest oma tunnike all korrusel vannitoa seinaplaatide välja puurimisel. Ôigemini tema kangutas neid välja ja ma koristasin seda prügi kastidesse. Nüüd on kôik plaadid ja pôrandad väljas. Tubli mees mul. Järgmine nädal veel ainult vann vaja välja kangutada. Keegi üldse ei tea, kuidas see käija vôiks..eks näeme. Pärast seda viisin poisi lasteaiast otse vanavanemate juurde. Oli seal paar tundi ja siis sportima. See laste spordi värk talle väga meeldib. Samal ajal oli mees nagu kônekeskus - pea tund aega kône arhitektiga, siis tisleritega - nii sellega kes hoolitseb akende eest, kui ka sellega, kes teeb sisekujundust. Ja siis veel paari sôbraga, kes on hiljuti maja ehitanud vôi sisustanud vôi renoveerinud. Hullumoodi uut infot. Pluss siis veel selle vannitubade müüjaga paari muudatuse suhtes. Talveaia suhtes on ka asi keerulisem, kui arvasime, sest arhitekti sônul peab selleks ikkagi ehitusloa muretsema nüüd. 

Neljapäeval mässasin bürokraatiaga. Vôi noh sorteerisin natu kogunenud värki ja korraldasin natu ümber kogu süsteemi. Praeguseni olid kôik meie asjad ühes kaustas, aga nüüd on kindlustuste kaust, kinnisvara kaust, tulu -ja muude maksude kaust koos palgatôenditega ja sinna juurde kuuluvaga. Üks kaust on lihtsalt sega-teemad, mis pole sellised perioodilised. Pärast muusikakool poisiga.

Reedel pool päeva veel lasteaed, mille vältel said asjad pakitud jne. ja siis start mägedesse. Väga meeleolukas nädalavahetus meil taas olnud, kuhu mahub sisse see meie kôrtsmik, rumeenia-soomlasest sôber ja veel paar tegelast. Eile läks asi jälle päris lôbusaks kätte ära. Ja siis muidugi suusatamine. Suusatan rôômuga, aga ettevaatlikult. Poiss muutub järjest uljamaks ja tuleb igalt poolt hetkel alla ja iga lumega. See on äge! 

Aprillis läheb see värk veel tegusamaks. Vaja kôik asjad vaikselt kokku pakkida ja kas siis ämma-äia juurde viia, kus me siis remondi ajal elame. Vôi siis keldrisse see värk mida oluliselt just vaja pole. Järgmine nädal vaatame paar tisleri pakkumist veel jne. 


esmaspäev, 24. märts 2025

Laisk

 Tsenaarium 1

Lasteaias poja  sôbranna ema töötab supermarketis, teeb kôike - kassa, asjade välja ladumine jne.. Siis toob lapse kell 14 lasteaiast ära. Mia, sôbranna meie pojaksel. Siis ilmselt tegeleb temaga. Isa on rekkajuht ja on alles ôhtuti kodus. Ja siis läheb ema veel mingile teisele tööle ôhtul. Ja lapse peab ta isegi külmal talveilmal rattaga lasteaeda viima, sest mingi natu üle kilomeetri vôi kaks on ikkagi vahemaad. Et isegi autot pole...vôi juhilubasid. 

Tsenaarium 2

Lastearsti ülevaatuse tähtaeg oli veebruari lôpus. Ja nad olid selle suutnud kuidagi tuksi keerata. Ja kelle peale sa tige oled...ikka see daam, kes nö vastuvôtus on. Täna läksime puugi-vaktsiine tegema lapsele, aga vanematele teevad nad kah vaktsiine. Aga ainult vaktsiine siis. Otsustasime et teeme kôik korraga seda. Vastuvôtus daam küsis mu mehelt, et kas tema on see varajane sôitja, kellest ta alati mööda sôidab. Mu mees ütles, et ilmselt jah. Naine sôidab kella 3-4 vahel öösel ajalehti ringi ja siis töötab laste-arsti kliinikumis vôttes vastu pidevalt telefonikônesid jne ...no mis seal kôik tegema peab. See on väga stress asi. Ja ta on ka väga hea sel alal tegelikult.

Tsenaarium 3

Eelmine nädal lasteaias mainis lasteaia juhataja, et tegelikult meil läheb ju päris hästi. Neil on lapsed, kes elavad vanematega ... neli inimest, pisikeses korteris 4jakesi ühetoalises korteris pluss köök..koos. 

Tsenaarium 4 

Ema saatis mulle paki Eestist, teisipäeval ja reedel jôudis kohale. 4 päeva Eestist Saksa. 4 km kaugusel olev ametiasutus saatis meile dokumendid. Kestis 8 päeva. 

Tsenaarium 5

Tuttavad kodumailt elavad kah ...kuust kuusse. Ei mingit säästu ega miskit. Kel vaja järsku hambaid korrastada, on vaja laenu vôtta... 

Ja neid tsenaarimeid mi ma tean on veel hunnik! :-(


Ühesônaga siinmail on asjad järjest rohkem metsas. Ja üldse näen päevast päeva inimesi, kes rabavad nagu hullud, et kuidagi hakkama saada. Ja mina olen laisk, igasugu vabandusi tuues. Laps jne.. Loomulikult ma jauran temaga veel päevad läbi päris korralikult.  Aga päeva jooksul vôiks palju rohkem saavutada ka muud.

No tegelikult just selle pärast ma ju töötasin tudengielu kôrvalt kohati kolmel kohal. Siis kui oled noor ja saad hakkama. Ma olen kôike teinud. Hotelli peldikuid koristanud, laos töödanud, jne. Kôike vôimalikku. Kunini alagasid need Deutsche Börsi ja Airbusi ajad.. ja kui suured korporatsioonid sinu vastu huvi hakkasid tundma. Ja see ei olnud kergem kui peldiku puhastamine. Sa pidid iga päev ikkagi üle oma varju hüppama. Iga päev. 

Et siis siht silme ees - rohkem peaks end jälle liigutama hakkama. Aitab virelemisest. 

neljapäev, 20. märts 2025

Sel nädalal

Poiss taas lasteaias. No vahepeal olime siin natuke haiged. Palavik ja köha. Muidu rôômus ja rôôsa, aga oli näha et väsis lôunaks teine ikka täitsa ära. Mul oli ka paar päeva palavik ja külmavärinad, mida pole teab mis ajast juhtunud. Aga väga hull see asi ei olnud. Ainult üks ôhtu andsin talle tôesti ibuflam siirupit. Ja oligi asjal lôpp. Enda puhul ei teinud miskit, lihtsalt vist keha higistas öösel kôik jama välja. Lasteaeda teda ei viinud veel, sest oli natuke ikkagi väsinud kôigest. Punkti pani muidugi suusa-nädalavahetus mägedes. Värske ôhk, suusatamine ja siis oli juba kogu mingi viiruse trall möödas. 

Täna oli lasteaias nö arenguvestlus. Väga meeldiv ja huvitav. Sest see teema ikka painab mind. Aga jäi hea tunne sisse, et vist sai ikkagi ôige lasteaed valitud. Sest kuigi lapsi on kokku 75, tundub, et vaadatakse ikkagi ka väga individuaalselt, kuidas kes areneb. Ja pannakse väga palju tähele.  

Sel nädalal sai üks korter, kus eelmine üüriline vanaduse tôttu lihtsalt lahkus..  uuele üürilisele välja üüritud. Sel nädalal said kôik spordi ja muusikakooli värgid tehtud. Lisaks käisid täna veel akna-tegijad môôtmas ja arutamas...talveaed tuleb ka ju veel ja uued aknad niikuinii. Ja lisaks veel peale lôunat tuli kaminameister, kes asja üle vaatas-hindas ja oma arvamuse ütles. Kôik on vôimalik. Tore. Ühesônaga tihedad päevad hetkel, sest mais vôiks lammutamine lahti minna. Mees niikuinii lôhub allkorrusel juba kôike mida jaksab..vana vannitoa värgi on välja lôhkunud, mingid kahhelkivid vms seinades ja pôrandates. Ilmselt tuleb uus pôrand igale poole puidust. Isegi köögis. 

Ja mind ta ôhutab iga päev takka, et mida sina tahad?? Mees môtleb igapäev, et nüüd eletrikut ka vaja, et kuhu me mis voolu just sisse seame, aias ju ka tahaks ilusat valgustust jne.. Mina loll mingis sovjet- kuubis üles elanud...ei teagi nagu, et mida mina tegelikult tahaks? Kuigi ma olen oma peikade tôttu näinud ju nii Pariisi tipp-kortereid, kui ka St. Tropezi villasid. Ma pole sellistele asjadele kunagi tähelepanu pööranud. Et milline vôiks olla see köök just täpselt jne. Mis pôrand. Mismoodi vannituba. Täielik ohmu...Samas paar kolm neli lapsepôlvesôbrannat... ehitavad ja mässavad kuni söögilaua lampideni välja. Ja kes töötavad samal ajal ja on hunnik lapsi. Ma...vist olengi arvanud, et kôik peab juba olemas olema. No nii lollakas eks. Nüüd vaja endal môtlema hakata. Eks ma ennast vaikselt harin nüüd lôpuks. Kui mitte praegu, siis kuna enam?

Jah üks soov on mul alati olnud...saun. Ehk see saab ka kuidagi sisse-ehitatud..

Täna ma kraamisin ka oma paberivärgi täiesti puhtaks. Ajalugu sellest saati kui ma Saksa tulin. Kôik palga-sedelid, uutesse korteritesse vôi linnadesse sisse registreerimised. Mida iganes. Töölepingud, mida mul on olnud palju. Kôik sai nüüd ära visatud. Ma isegi ei teadnud paari asja enam, näiteks kuskil algusaastatel töötasin ka C&A s kinga-osakonnas. See oli nagu mälust täiesti kustunud. Tegin paar fotot nendest asjadest, ja läks prügikasti. Iseenesest on kuidagi hea tunne asju ära visata. Ja nüüd peab iga päev ilmselt ette vôtma kriitilise pilguga mingi kapi ja siis ilusti kôik mitte-vajalik välja sorteerida. Päris puhastav tunne iseenesest :)  Ônneks mul seda sodi pole viimase kümne aasta kolimiste tôttu liiga palju enam. 

Kahjuks ma olen ka ära visanud ilmselt oma vaktsiini-passi, mis siin Saksa tundub ülioluline olevat. Esmaspäeval lähme kogu perega puugi-vaktsiinile, ja mul pole endiselt seda dokumenti. Ehk saan siis uhiuue. 



pühapäev, 9. märts 2025

Robustne

 Mul ikka lähvad need môtted taas selle peale, kuidas poja sündis. No oli just nelja aasta sünnipäev, ehk sellepärast. Ja mida rohkem ma kuulen ümberringi jutte sôbrannadelt...seda tänulikum ma olen, et mul vähemalt sellega traumat polnud. Kes punnitas 12 tundi ja lôpuks tehti ikka keiser, kes pidi totaalselt kokku ômblema. Isegi poja sôbrantsi ema, suur ja tugev naine. Venelanna kah veel. Ta ka vaevles nädal vähemalt veel haiglas ômbluste pärast. Ja siis oli laps veel kollatôve ohus. Kes sünnitas vees, ja sai ka korraliku trauma. Kelle poeg ka kuidagi valet pidi välja tuli ja sellest saati käivad osteopaadi juures lapsega...  jne...Ainult keerulised juhtumid. Ja siis ma môtlen meie peale. Keeruline  oli see, et mu vererôhu peale otsustasid arstid, et peame sünnituse nö esilekutsuma. Mul polnud häda miskit, tundin ennast väga hästi.  Aga seda laadnab ma vist ise olin ja mees kah, et enamvähem teadsime, et nüüd läheb lahti. Ja siis oligi poiss kohal. Imearmas. Haigla ämmaemandad imestasid, et misassja nii kiiresti...

Mul oli pisike sisemine ômblus mis tehti sekundiga ära sel hetkel kui laps mulle kätte anti. Ei pannud nagu üldse midagi tähele. Enne kui laps üldse rinna otsa sai. Ja lisaks voolas piim  ka kohe minu olematutest rindadest. Seesaama venelanna, vôi ka mône muu sôbrnna puhul, kellel rinnad ikka korralikud.....ei toimi.. Ainult pumpamine. Aga minul oli ônn ikkagi toita last nö loomulikul viisisl...oma imepisikeste rindadega. 

Ja see on ilus kogemus. 

Kunagi arutasime natuke mehega, sest tôesti isegi ta ka on kuulnud ulmelisi asju, mis kôik ei toimi jne. Ütles, et noh  sa oled selline robustne naine..

Ja nüüd kui mu vanaema 101 aastaseks sai, kôik toovad välja et no head geenid vist. Robustsed geenid :-)))) Ei kurda. Minu jaoks oli lapse kandmine ja sünnitamine puhas rôôm ja pole kehale mingeid jälgi jätnud. Et minusugune vôiks tegelt sünnitada äkki tôesti 5-6 last. Aga noh...asjad on nii nagu nad on ja me oleme rôômsad oma väikse suusataja üle. 



neljapäev, 6. märts 2025

Nii

Asi läheb järjest pônevamaks Saksa bürokraatiaga. Ükski pôliskodanik ei näri sellest enam läbi. Ja meil on laual hetkel kolm teemat. Korterit siis. Kaks surma juhtumit (vanaduse tôttu, loomulik). Ja üks..dementsuse teema, kus daam peab praegu kuskil nö hullumajas oma viimseid päevi saatma paraku. Kuigi füüsiliselt ta on väga tipp-topp. Loodan, et minu 101 aastast vanaema selline asi enam ei kimbuta. Siiamaani on üksi hakkama saanud, saab ka viimaste hetkedega üksi hakkama. 

Aga nüüd siis kôik korraga. Ämm on täiesti alla andnud, kes tegelikult kôigega varem tegeles. Aga tema vaatab ainult kus saaks soodsamalt juustu osta jne. Samas jookseb kinnisvaralt iga kuu vähemalt mitu-sada vôi tuhat euri kuhugile.. njaa. Tegemist nüüd jätkub, et selgus majja saada. Äial on ka häirekellad lööma hakanud, et misassja. Ta pole kunagi asja süvenenud, aga nüüd kui me ka asja kallal, tundub, et hakkab môistma olukorda. 

teisipäev, 4. märts 2025

Espresso macchiato

Vaatasin Eesti laulu finaali vôidulaulu taaskord seepärast, et üks väga lahe tuttav,  elab Austraalias, arvas et seekord ta Euroviooni küll jälgib. Esimese hooga ei tundunud väga eriline, aga jäi kummitama ja kôik see järgnev show muidugi. Äge. Lase minna. Kunstnik ja provokaator. Kvaliteediga teeb asja.


Aga sellest ei tahtnudki rääkida. Nädal oli puhkust mägedes, kus ma ka kaasa suusatasin. Ja see on kôige vôluvam asi, kui su pisike mees punastest mägedest alla surab, nagu nalja!! No nii armas!! Ma ei jôua talle praegu peaaegu et järelegi. Ja siis sa näed tema silmist, kui uhke ta selle üle on! See on palju ägedam, kui et ta lasteaia-loomaaias jälle päev vastu on pidanud. Ja seda ta ônneks ka teeb. Aga järjest rohkem ikkagi môtlen selle lasteaia ja süsteemi peale, et ....kuidas nad küll suudavad 75 last ühte süsteemi suruda. Ônneks see kus tema on, nad lasevad tal teha mis ta tahab....surub ennast kuhugile nurka oma diivani peale ja jälgib seda janti. Ei söö...isegi seda mis ma kaasa olen andnud. Algul ma kah oietasin, et no kuidas sa siis ei taha teiste lastega kaasa mängida jne.. Aga järjest rohkem mulle tundub, et ...püha müristus....tore ongi, et sa sinna sisse ei sulandu. Lihtsalt harjuma peab et on mass...ja on need kes massiga kaasa ei lähe. Ja seda rohkem olen hakanud oma pojakest toetama ja kaasa-elama. Sest egas ma ja mu mees pole ka kunagi tôsiselt selle nö massiga kaasas läinud rôômuga.  


Aga jah...selles lasteaias on lapsi vähemalt 15st eri-rahvusest ja kultuurist. Aasiast Aafrikani. 


Homme on sünnipäev. Tegin hunniku pisikesi muffeneid lasteaeda. Homme tuleb ka ta sôbranna külla, kes paraku pole samast lasteaiast, aga toredad on koos. 

Aga meil käivad hoolega ehitus-planeerimistööd. Täna oli mingi vee-süsteemide spetsialist kohal. Eile käisime kööke ja vannitubasid kaemas. °onneks meil on enamvähem üks maitsemeel. Paraku päris kallis...Täna sai aias neid kuramuse juurikaid veel välja kooritud. Kôige armsam oli, et väikemees täie hooga kaasa töötada tahtis ja tegigi seda. Nii et tulevad huvitavad kuud... Iga päevaga pisike samm edasi :) 

Iga päev on mingi teema, ja ilmselgelt on kôige targem hakata asju koomale tômbama ja kastidesse pakkima, vôi ära viskama, maha müüma vms, kinkima, vms.  sest aprilli keskel peaks elamine olema puhas, et saaks ehitustöödega pihta hakata. Ônneks on koht olemas kus môni kuu elada. Vôi môni kuu rohkem...sest eks need ehitustööd ole nagu nad on. Aga iga päev on môtted nüüd sellel :) No ja see on tore


esmaspäev, 17. veebruar 2025

Uus

 Hm...

Esimene reaktsioon kui sa oma uude elukohta sisse astud. 

Ma oksendasin peaaegu sinnasamma..

Mees teeb siiaamaani nalja, et no ilus algus. Elamine anti üle ilma et oleks kôik puhastustööd tehtud, seinad värvitud jne. . Nagu tegema peab eks. Esimest korda ma panin selle okse-refleksi selle arvele ka, et armas vanadaam ja nagu vôôras korter jne. Aga ... isegi mu mees ütles, et arhitektil oli  ka seal halb. See ei ole mingi hais vôi asi, aga niimoodi elamine üleanda pole normaalne. Nüüd läheb niikuinii asi notariaati, et kuidas niimoodi? Vanadaami vend, kes on ainuke päria, on pärandist lahti öelnud. Seega, peab notariga riigi vastu minema. Sest pärand kuulub nüüd riigile. Jah! Bürokraatia. Aga olgu need seinad ja kôik puhastatud. Sest täna oli tore päev. Saagisime sellest aiast kôik vôimalikud vôsad ja puud maha. Mitte mina, mees ja äi...sest nemad oskavad. Homme tuleb kopp. Juured...kôik maatasa. Aga täna jälle sellest elamisest läbi sammudes. Viimased sammud....okseeffekt.. 

Mees juba kratsis kukalt....

Aga niikaua kui need paar suurt ämblikuvôrku ja need kolletunud seinad sealt ära pole. Mina ei suuda seal vist miskit teha. Tôsiselt. 

Aga muidu teeme plaane juba kuidas aeda kuvandada, ja kuidas uus suur vannituba saab jne. Vähemalt oleme üsna ühel meelel. Less is more. Küll ma saan oma refleksist ka üle loodetavasti. 

Ja kôige toredam vist on see, et kôik naabrid, kes nüüd teavad, et meie selle jandi üle vôtame, .... on rôômsad. Täna üleaia naabrinaine ütles, et see on tôesti tore uudis. Ja tundus, et ta tôesti môtles seda isegi tôsiselt :)  

Lisaks sellele on veel teised projektid...nii paar. Kôik korraga!

Ja mina suusatan ka jälle. Ükskôik mis need arstid räägiavad . 

kolmapäev, 12. veebruar 2025

Ime

Ime on see, et ma pole ônneks suuremat sorti juurde vôtnud oma praeguste eluviiside juures. Need paar ülekilo, mis juba enne rasedust olid, on endiselt omal kohal küll. Aga ei rohkem ega vähem. Varem sai ju kasvôi lihtsalt kônnitud (kas siis töölt koju, vôi lapsevankriga jalautamised vms.) oma 4 km päevas ikka. Pluss veel ehk väike sörk juurde vôi suusatamine vôi ujumine. Nüüd sellest saati, kui lapsevanker ära, ja pôlvevigastused (ehk siis pea 2 aastat juba), pole isegi kôndimisest enam miskit. Jah lapsega jalutamine, aga no see teenib ainult värskes ôhus olemise plusspunkte. Muidu teen kôike autoga. Esmaspäeval otsustasin, et aitab naljast, nüüd hakkan ka kasvôi poes vôi muid ringe tehes jala käima. See tunnike päeva jooksul saab ikka ju vôetud sel ajal kui pônn lasteaias on. Kaks päeva on vastu peetud :-) Näis siis kuidas edasi. No muidugi on mul see velo-masin ka kodus, aga värskes ôhus liikumine on ikka midagi muud. Motivatsioon on olemas. 

Noh, eks poja nüüd hakkab rattaga ka sôitma, et ses suhtes läheb ka tagajooksmiseks ilmselt. Ehk siis aktiivsemaks see eluolu. Lootust on suveks vormi saada taas :-) 


neljapäev, 6. veebruar 2025

Ema

Oh see emadus on üks tôeline emotsioonide kukerpall ja virrvarr. Kord on sul vihapisarad silmis, siis ônnepisarad, siis uhkusepisarad, siis närvivapustus jne.. Kôike jätkub. Ja kogu asja juures on kôige ilusam sôna ikka see (noh meie puhul) "Mama" ja kôige ilusam kee su kaelas lapse käed. Selles môttes, et vabatahtlik kallistus, mitte et ta sind kägistaks vms..  Ja muidugi see südamest tulev ja nakatav lapse naer. Pole midagi armsamat maailma peal. 

Ja oi kuidas ôpid selle juures iseennast lôpuks tundma. Ma sain eile jälle aru, kui valesti ma olen temaga viimased aasta aega käitunud. No ilmselgelt sama valesti kui seda minuga tehti. Vastik ja süüdlaslik tunne on poja ees, aga nüüd saab ju aina paremuse suunas minna. Vigasid parandades, mustreid lôhkudes, endaga edasi töötades. Suured pisikesed ôpetajad meile need lapsed :)  

teisipäev, 4. veebruar 2025

Lumepall

 Lumepall läks veerema. 

Täna käis arhitekt. Koos sai päris hea plaan kokku. Oli selline pigem juba pensi eas ja jalgadega maas bayeri mees, niikuinii läbi heade tutvuste. Sobib. Nüüd on pea ideid ja môtteid täis, kuidas meie elamist kahekordistada, kui mitte 2,5..sest väike aed tuleb ka nüüd juurde. Mehe vanemad tôrklevad natu vastu ja pakuvad kuidagi omi ideid...samas aktsepteerivad vist ka ikkaga meie algatust. Mehe sônul üritavad venitada asja nii kaua kui vôimalik, sest ilmselt on soov et me kôik nende häärberis elaksime, kus on suur aed jne..pôhimôtteliselt kolm korrust. Eriti just poja-poja pärast. Aga noh...pole mulle ja mu mehele sellist kontrolli vaja. Seega siis meie oma projekt. Saame hakkama :) Ja tundub pônev. Kindlasti see pônevus kaob mingil hetkel, kui maalrid su vannitoa lae lihtsalt siniseks värvivad..kogematta, vôi millestki valesti aru saades :))))  Tôesti sündinud juhtum. Aga meil sise disainilisi nüansse veel niikuinii paigas pole. Peaasi, et saab trepp kahe korruse vahele (oîget pidi) ja suur vannituba praegusest köögist ja paar (ôiget) seina seega ehitatud/lôhutud. Ja siis jääb niikuinii veel palju ruumi, mis niikuinii juba olemas muudeks vidinateks.  

Seega täna sai algus tehtud! Uued algused juhuuu.

Ahjaa..poisipea on mul taaskord. Aga juuksur ise tegi, sest ütlesin et tehku mis tahab. Juuksed olid nii närud lihtsalt. Sügisel lihtsalt kukkusid välja....padi oli alati paksult juukseid täis. Ta küsis ka, et kas mul on mingi haigus olnud, vôi miskit säärast. Noh...kolm operatsiooni täisnarkoosiga ühe aasta jooksul. Siis ta jah noogutas, et pole ime. Narkoos pidavat kehale üldse raske olema, ja noh juuksed on need viimased kes mingit "energiat" saavad. Hästi palju uut järelkasvu on tema sônul, aga nad veel väiksed. Ja otsustaski kôik maha lôigata. No selllised juuksurid on ju sümpaatsed eks. Mis sa siin ikka üritad oma paari karvaga..

neljapäev, 30. jaanuar 2025

Naps

Sain vahepeal 44 aastaseks ja sôbranna tervitas napsu-sünnipäeva puhul. Mäh?..ja siis meie kôrtsmik ütles, et egas see sünnipäevaga ei piirdugi, terve aasta ikka. Napsu sai ...natuke palju isegi. Aga toredate lahedate inimeste keskel. Mägedes. Biathloni treener oli kohal ja üldse vahva kamp. Täitsa juhuslikult. Rääkimatta meie kôrtsmikust. Äge mees. Ja poja on tal uus suur sôber.  Ja muidugi kôige kallimad, poja ja mees!! Koge meestegrupp laulis kenasti sünnipäeva-hümni ja...korralikult! :-))

Poja on nii tubli suusataja. Mees on ka selline, et egas ta väga laste-mägedega ei hellita. Eile sôitsid terve päraast lôuna juba suurest mäest alla, ise pole 4 aastanegi veel. Vahvad paar päeva on olnud. 

Aga uus aasta siis peab tegusam tulema. Aitab laisklemisest! 


esmaspäev, 20. jaanuar 2025

Naerata ometi

Jah...nüüd on Berlinaler. Miks me peame sellist ôudust vaatama. Kui mina seda filmi esimest korda nägin, ma vist olin väiksem, kui see praegune piir..12. Pesumasina tseen . See jättis märgi eluajaks.. Nüüd kui ma seda Anu saates nägin, ma lihstsalt nutsin. See tseen on meile kôigile mällu sööbind ma arvan. Ja teised tseenid ka. Eks see oli see siht ilmselt näidata ...elu? Väikse lapse, noore inimese elu...

Väiksed süütud lapsed, kel pole enam vanemaid seal kus peaks... 

Aga miks on nii, et mida depressiivsem film, seda edukam???? Klass....

Mis ühiskonnas me elame?


neljapäev, 16. jaanuar 2025

Puhastus

Külmkapp ja paar väiksemat segasummasuvila kappi sai täna korda jälle. Mul kevadepuhastus juba käes! Väljas muidugi veel talv ja kôle, aga suurpuhastus on algust teinud. 

Poiss just alustab oma suusakarjääriga. Ootasime, kuni ta ise ütleb et tahab. Lôpuks tahtis. Ja nüüd on kolm päeva juba väga vingelt künkast alla libisenud. Pidurdab ja üritab isegi kurve vôtta hoolega. Homme jälle mägedesse. Tuleb ilus suusa nädalavahetus (v.a. mulle). Aga see on nii meeletult armas, kui need väiksed junsud alustavad. Ja kui uhke on isa veel selle üle! Ema muidugi ka. Puhas rôôm. Tal on nüüd oma esimene nö hobi ja kirg. 

Lasteaed tema kirg just pole, pigem nagu vangilaager...endiselt. Ja see lôhub mind jälle. Aga paneb vähemalt askeldama ja küürima ja koristama, sest muidu vist ei oskaks selle aja ära olla. 

Ôpingud. Eksamist kukkusin läbi. Nagu oligi oodata. Noh on vähemalt motivatsioon selleks aastaks. Ja see on olemas. Lihtsalt paar lisakulutust. Aga kui mu mees ostis täna suusasaapad üle tuhande euri, siis pole ka hullu, kui ma see natu üle tuhande euri järgmise eksami peale kulutan. Rahal hakkab niikuinii väärtus kaduma. Aga teadmistele tasub rôhku panna eksju. Ja nagu ma aru saan, siis headele suusasaabastele kah. Nii lihtsalt on, kui juba proff oled. 

Aga jah ... soovitan. Kellel on paha tuju, depressiivne veidi, hakake maja küürima. Igat pisiauku. Vôi siis minge jooksma vôi muud sporti tegema. Jube vastumeelsed on môlemad ilmselgelt, aga hea tunde annavad, kui see tehtud. 

Et siis konkreetsemalt - 2025 CFA II on taskus. Ja suusatada saan ka. Ja pojaga oskan ....mitte närvi minna mingite ebaoluliste asjade pärast. Mehega samamoodi. 

kolmapäev, 1. jaanuar 2025

Kokkuvôte ja ootused

No äkki vôtaks siis ise ka selle aasta kokku, tômbaks joone alla ja paneks hüüumärgi lôppu. 
Oli see nüüd hea vôi oli see üks halb aasta? Hmmmm... kui algselt ütleks, et raske aasta... siis natuke edasi môtlema hakates, oli ikkagi kuradima hea aasta. Pöördeline. Ja ôiges suunas. 

Varjutas seda aastat ehk kolm operatsiooni, ôlg ja môlemad pôlved. Mis tekitas süümekaid lapse ees (ikkagi kolm päeva haiglas, pluss siis mônda aega kargud vôi teab mis protees). Ja ilmselgelt selline suutmatus end mingil hetke-perioodil normaalselt liigutada. Aga kuna väike laps on kodus, siis tuleb see liigutamine alati kiirelt muidugi. 

Mingis môttes enese kaotamine. Ikkagi üle kolme aasta juba lapsega kodus, küürid, pesed pesu, triigid, üritad süüa teha, mänguväljakud jne.. Ja ikkagi kuidagi lappab kôik. Muidugi lisas tasakaalu veidi see CFA ôpe, aga eneseteostusest jäi ilmselgelt natu väheseks. 

Alkohol. Seda vôiks alati vähem olla. 

Karjumised lapse peale... seda ei tohiks üldse olla. Ja hooletus mehe suhtes. Ei ei ei. Eriti kui sul on selline super poja ja veel ägedam mees! 

Kaks meeletult ilusat puhkusereisi, üks cämperiga (Austria, Itaalia (Veneetsia), Shveits) ja üks niisama luxus (Mallorca). Väga erinevad reisid, môlemad omamoodi ägedad. 

Aru saamine, et mul läheb ikka meeletult hästi ja ma ei tahagi enam korporatsiooni orjaks minna. Pigem tegelen selle teemaga, mis mind niikuinii huvitab ja CFA on ka vägagi selle suunaline. 

Väga palju lapsega koos oldud aega, lutist ja mähkmetest lahti saamine. Areng. 

Vanaema 100 aasta juubel ja selle korraldamine/ônnestumine. 

Aga just see pöörde -ja selgusehetk suvel, et mida ma edasi teha tahaks ja kuhu oma energiat kallutada.  

Ahjaaa ja tore Eesti reis pojaga ju ka oli veel. Korralik tuur. 

Tegemist ja siblimist on palju olnud. 

Poja lasteaeda harjutamine, mis on katastroof.. pea iga kord kasin nuttes koju. Pole just parim algus päevale. Lasteaiad on siin suured ja lärmakad....  mitte nagu Eestis vôi Soomes. 

Toreda naabrinaise äkiline surm.. muidugi halb eks. Aga nüüd saame me valida, ja ilmselt tuleb suurem plaan 2025, et ehitame alumise korteri meie omaga kokku, millega ka kaasneb väike aiake. Ruumi juurde! Nii et no vôta sa kinni, kuidas sellesse suhtuda. 

Roosaare raamat on mind palju aidanud. Olgugi et ta ise nii oma raamatu ôppele vastupidiselt on käitunud. Ahnus. Aga noh... ma ei oskagi teda väga hukka môista. Las ta taastub. Jôulude ajal olin selle koha peal, kus oli küsimus, et "Mida sa teeksid kôige meelsamini oma vabal ajal?" Siiamaani môtlen... Lapsevanemale hea küsimus...ei kujuta isegi ette, et kellel on kaks vôi kolm vôi isegi neli last. 

Noh ja ootused: tervislikkus, sport, lugemine. No nii tüüpiline, et rohkem ei saa olla eksju. Kasulike harjumuste juurutamine. Kannatlikkus. CFA 2 ka ikkagi. Ma küll tegin novembris juba eksami ja jaanuari keskel saab alles tulemused.  Aga päris kindlasti ma sealt läbi ei saa oma niru ettevalmistuse pärast.  Ja ma ei tahagi. Ma tahan seda materiali korralikult tundma ôppida! Ühesônaga sellele ka veits rohkem rôhku panna ja ehk ka praktikas juurutada. Ehk siis alustame sellega, et kulud-tulud kontrolli alla saada.

Ja ilmselt läheb niikuinii ehitamiseks, on jälle tegevust! Uus (vana) kodu äkki? :)

Uus aasta sai vastu vôetud lôbusalt perega ja ilutulestikuga, kus mu mees naabruskonda korralikult panustas. Ja kuskil kella 2 paiku sain endale privaatse 21 pauguga ilutulestiku. 21 pauguga tervitatakse kuningannasid. Mina seda muide ka varem ei teadnud :) Ilus algus :)