Mul on olnud natukene pöördeline nädal
10. August 26 - pinged ja rahu ja siis pauk.
11. August 26 - poja ja tema sôbranna ja ta emaga ilus rannapäev. Arusaam, et kui hästi mul läheb ja kui hästi on kôik veel mu kehaga.
12. August 26 - järgmine pauk esimese paugu otsa. Päikse varjutus. Planeedid reas...teab miuksed kôik.
Keegi kogu sellest minu paugust ilmselgelt vôidab (mitte just ajas ja energias), keegi kaotab finansiliselt (mina). Ônneks ei miskit traagilist, lihtsalt vastik shokk.
Ehk vôidan minagi sellest miskit... Päris kindlasti ôppetunni.
Mees ônneks oskab nö kriisi-olukordadega toime tulla. Mainis lihtsalt moka otsast, et "no näed, Ford Mercu vastu ei saa". Äge mees on mul.
Ja poeg... nähes, et ema on natuke "kurb" ja "endastväljas" .. ütles, et "Emme, pole midagi hullu. Me viskame vana asja ära ja alustame uue palju paremaga". Kallistas mind terve päev.
Täitsa lôpp kui targad need väiksed inimesed on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar