iSSi

Alustame siis sellest, et môtlesin et toetaks natuke Eesti moedisaini ja see "Miss iganes" pani mind esimesel nägemisel küll muigama. Oli küll liialt geomeetriline minu jaoks, aga nüüd neil on isegi toredamaid versioone ja otsustasin tellida. Siis leidsin veel päris ägedaid t-särke ja kraami neilt, et otsustasin veelgi rohkem tellida. Ja siis tuli meili peale nende reklaam, et valmistume isadepäevaks ja mötlesin, et ohohh, vöiks ju ometigi S-le ka miskit tellida. S on super-isa! Köige ägedam on näha, kui uhkelt ja rind puhmis ta meie juunioriga ringi tatsab. Siinmail on küll isadepäev kevadel, aga see selleks. Ta on kaks isadepäeva ära teeninud küll. Ja TallinnDollsil ongi väga äge "ISSI" komboga sviiter olemas, mis sobiks isegi S-i enda initsiaalidega perfektselt...SS oli aga väga välja joonistunud sel disainil. Ja muidugi jôudis kohale, et oh ôudu..SS pole sakslastele kôige meeldivam kombinatsioon. S aga arvas, et tal suva... ise luges pulloverilt ka muidugi kohe SS välja aga muigas ainult. Saksas sa ei saa isegi auto numbimärki SS kombinatsiooniga, rääkimatta köigest muust. 

Homme söidame  jälle mägedesse, pikk nädalavahetus tulemas. Eelmine nädalavahetus sai jälle suusatamas käidud. Hommikul vara parkimisplatsil oma suuski ja värke kokku pakkimas jäi kôrvu tuttav keel. Kohe meie körval oli Eestlaste kamp. Isa vist kahe tütrega ja mingi ta söber ka kambas. Algul natuke kuulasin ja vaatasin, et mis tegelased. Tundusid küll sellised uhked ja arrogantsed hetkeks aga siiski ok. On olnud küll momente ka kui mingi kamp tolvaneid eesti keeles arvavad, et kui on mägedesse saanud, on maailmanabad. Siukste puhul suhtlema ei kipu. Aga seekord igastahes höiskasin siis ka ikkagi et 'tere hommikut' ja uurisin, et kas nad töesti on Eestist kohale söitnud (Eesti numbrimärgiga auto oli kah). Ja olidki ja oli väga meeldiv väike jutuajamine. Oleks tahtnud rohkemgi suhelda. Aga ühe mehe plikad panid juba lifti poole ja nii ta läks. Tore ikkagi. 

Hooaeg

Suusahooaeg on taas avatud. Eelmine nädalavahetus tegime esimese katse, et kuidas mini-mehega mäel hakkama saame. Saime. Muidugi abikaasa lahmas eriti higistada kui pojake seljas, suusad ühes käes ja suusakott varustusega teises käes esimesse gondlisse ja siis peatuspaika triivisime. No hakkama sai, aga optimeerimis-ruumi ses suhtes on. Algul suusatas S ja mina tsillisin jônglasega restorani aladel. Ja siis vahetus. Löuna ajal pöikas üks armas eesti söbranna mehega ka läbi. Suusatada oli muidugi ülitore taas. Järgmine nädalavahetus uus katse. 

Muidu kuulub viimase aja saavutuste hulka see, et hunnik pesu sai triigitud. Mitu nädalat olen seda kasvavat hunnikut vihaga pörnitsend, täna siis sain asjaga ühele poole. Ja mida ma siis triigin?? Mehe drussikud, t-särgid, pluusid ja voodipesu! Oma asju ma triigin ainult vahetult enne selga panemist..kui sedagi. Drussikute suhtes kullake juba mainis et neid pole küll tarvis triikida,.. aga no ma ei saa ju ta emale alla jääda (varem tegi just tema seda tööd lisaks pesu pesemisele muidugi..). 

Ja muud nagu polegi. Mötlesin, et vötan oktoobri kuuks, kus ma asju enam edasi ei lükka. See on halb harjumus ma ütlen. Aga no raske on see vöitlus..  Töö juures käisin oma pojakest demonstreerimas. Muidugi kollektivist olid üsna vähesed kohal, kuna ainult 50 % büroodepinnast tohib olla täidetud. Nii nad siis kordamööda ja vaheldumisi köik käivad kohal. Ja päris mitu olid veel puhkusel ka. Tundub et atmosfäär on endiselt môru..môrudam veel kui ma mäletan. Ei ole lihtne ameeriklastega see koostöö, eriti kui raha teemad on mängus. Igastahes mainis üks ex-ülemustest, kes hetkel teist osakonda juhib, et no siin pole kaua nii palju naerdud kui täna...poja nimelt muudkui lökerdas ja suhtles mu kolleegidega. Tal oli töesti pönev, vöttis köik järgemööda luubi alla. 

Ôpingud lähvad omasoodu. Olukord oli siin vahepeal möru, sest selle CFA instituudi poolse materiali läbitöötamine tundus juba ilmselgelt ilm-vöimatu. Aga siis sai ikka need Schweseri raamatud ära tellitud..5 raamatut 400 euri. No kallis see akadeemia ma ütlen. Aga ei kahetse. Asi edeneb jälle paremini. Ja Mark Meldrum on vaieldamatult mu uus iidol. Tema youtube videosid kuulan ka iga kell kui vöimalus tekib. 

Maailma äär

Nägin Ott Leplandi täna unes. Trügisin talle sôbraks ja vist, vöi noh päris kindlasti, isegi lootsin enamat. Aga ta tôrkus mu ikkagi üsna mitte-delikaatselt ja vahel isegi delikaatselt alati eemale. 

Mini-mees on tôbine ja see on kuidagi jant. Ei oska midagi nagu teha. Ma arvasin, et beebid üldse haigeks ei jäägigi, aga mingi viirus on vist kôigil siin kallal hetkel.  Palavikku oli önneks ainult ühe päeva, aga tatine on ja hääl on ära. Mulle tundub, et talle endale on päris pônev, et häälel selline madalam tämber hetkel on. Vöi siis matkib ületee naabrite kana-karja pealikku järgi. Kuradi kanala ja see hädine kukk. No mis paneb inimesi linnas endale aeda kanasid muretsema??? Ja, pühamüristus, tundub, et see läheb järjest populaarsemaks.  

Teine minu idee oli, et ehk ta vöttis kogu koroona vaktsiini teise süsti koorma enda kanda. Endal läks mul üsna valutult köik ja oli üldse paras nali sellega. Nimelt tegi mulle teise suraka mu karismaatiline pôlve kirurg!! Ta nüüd kuulu järgi pensil ja ju siis otsib lisategevusi. Kuigi tal praxis ja ilmselt ka sellesamuse ortopeedia haigla osas omajagu aktsiaid, et finants pole kindlasti pöhjuseks. Ju siis ei püsi lihtsalt paigal eriti.. Süsti-ruumi sisenedes tundsin ma ta muidugi kohe ära ja höiskasin nimepidi teretada. Ta vaatas natu segaduses, aga mainisin siis kohe et opereeris mu ristatisidet mullu mais. Siis käskis maski korraks maha vötta ja tundis isegi ära sest mainis, et 'teil oli vist toona teine perekonnanimi'... Poleks tegelikult uskund, doktorihärra ju sadu-tuhandeid opereerinud. No igastahes otsustas ta peale süsti, et vaataks mu pölve ka üle. Mis mul ikka selle vastu olla sai..vaatas ja väänas ja tundus et oli rahul. Arvas et nüüd vöin rahulikult isegi suusatama minna. See et ma tegelt juba eelmise aasta oktoobris paar korda suuskadele kebisin, see talle väga ei meeldind . Aga no, vist isegi önneks, tuli ju Koroona ja mäed pandi Sakslaste jaoks taas kinni.. poja oli ka juba üsna suur ja tegus kôhus.. Ilmselt hea et nii läks. 

Maailma äärest tahtsin ju tegelt rääkida. Aga no järgmine kord siis.

Heureka

Niih eelmine nädal oli korraks selline Heureka moment,... et no mikspärast see tuju ikka selline pahur on. Hoolimatta suvisest kuldsest sügisilmast, nunnust pojaraasust, ägedast mehest ja kôigest muust mis ümbritseb. Sai väga venitatud arstil käik ära tehtud... Arstil jäi mu näitajaid nähes esialgu suu ripakile, siis söimas mu korralikult läbi ja löpuks helistas köige lähimad apteegid läbi, et ma kohe vajalikud tabletid ikka kätte saaks. Need samad mida ma juba aastaid söön ja peaks kilpnäärme laiskust tasakaalustama...lihtsalt viimased 3-4 nädalat ei viitsind retsepti tuua ja no rääkimatta proove tegema minna. Sisemaade probleem need liiga madalad näitajad, pole küllalt joodi ja soola ja teab mida öhus. Äkki töesti möjutab ka üleüldist  meeleseisundit. Nii räägitakse. Samas eelmine nädal oli niikuinii elevam, sest sai iga päev autoga söidetud, ehk siis natu mugavustsoonist välja. Jöudis ka ikka kohale, et autosöitu töesti muud moodi selgeks ei saa, kui ainult söites. Jälle Heureka eks. Siis veel nädalavahetus Austria Alpides taas, toredasti ringi matkatud, toredaid söpru ja lemmik söögikohti väisatud jne.. Kurta oleks patt ja isegi lihtsalt nöme. Noh sööme siis neid hormoone vöi mida iganes edasi. Kuigi natu mind häirib see teema ikka, kuidas inimesed vanasti hakkama said ah? Ema saadab mingeid artikleid ja vist ühe blogi otsa sattusin isegi, kus keegi oli toitumisega selle korda saanud. Aga no minge metsa, elu löpuni ainult kaeraputru sööma pole ma ka ilmselgelt nöus. Ilmselt on keha juba laisaks muutund tablettide töttu litsalt... eks näis kas on tahtmist ja tarkust ise kunagi selle asjaga midagi ette vötta.