kohvi!

hommikukohv, multivitamiini mahl (hohes-C!). minule pole küll önneliku päeva alguseks muud tarviski. ok, pea vöik siiski ka pisut puhanud olla. nagu praegu :) ja päike vöiks ka paista jah. nagu praegu.
ah tegelikult on mul teisipäevast saati väga körgendatud meeleolu ja eile oli lihtsalt asjade tipp. esiteks hakkas organism jälle oma funksiooni täitma, pani mind vahel juba pabistama ja oleks suurest segadusest ja  hetke-beebibuumi möjutusel end peaaegu testima hakanud. aga köik tibenstobens. eksam...no ma andsin endast mis suutsin..nii et teise tunni löpus, hakkas teadvus juba suurest arvutamis-maratronist, vaikselt ära kaduma. no ettevalmistusel ma paraku köike ei andnud, seega on tulemus ikkagi kaheldav. igastahes oli see hea algus eksamiteks ja rütm on hetkel täiesti sees. mis ongi tegelt palju olulisem. see köige vaevalisem - algus - on tehtud! lisaks see aftekas.... see ajab siiamaani naerma. no ma ei tea mids möni ontlik sakslane minust nüüd jälle mötleb, aga ei saa salata, et väga löbus oli köigil.
Ja eile. Esiteks läks mul töö juures härradega väga kenasti. nii et nad juba uurisid, et kauaks mul seda lepingut jätkub ja et varsti neil uus projekt pakkuda. mainiti siis isegi, et kui praegune leping löpeb, siis annab ju midagi uut nende poolt orgunnida. hehe mehed istuvad buildingu tpus, ehk siis ongi kohaliku hierarhia tipus ka. siin on see värk natu niimoodi orgunnitud. aga hierarhiaid on siin muidugi palju. ikkagi kogu peakorterlus maailma vanima ja ühe suurima farmaatsia-keemia konserni oma on siin koha peal.
igastahes tore teada, mainides et hakkan hoopiski vaikselt magistritööd otsima, tahtsid ka juba ses suhtes toeks olla :)  Nojah ja siis tuli pealelöunat köne Berliinist ja kutusti löputöö-intervjule! kunagi kriiskasin siin miskist kinnisideest. see oligi see, et tekkis väga järsku idee, et vöiks löputöö Berliinis kirjutada. see tähendab kuus kuud seal elada. ma ei suuda ikka seda veel kuidagi ära seletada kust selline möte, sest see linn pole mind kunagi erit ligitömmanud. vot siis. firma on köva, linn sobib, teema on keeeeeruline! aga nagu rusikas silmaauku minu eriala jaoks. aga muidugi koht pole ju veel üleüldsegi käes. ma isegi ei saand aru kuna intervju on. küsisin küll üle, aga mees oli nii jama diktsiooniga, et kkagi ei saand halligi aru. ikka augustisse jääb vist. eks esmasp. saan rohkem infot selle kohta, praegu ta lihtsalt uuris et kas mul on aega. muidugi on. mul praegu ajajaotus väga fleksiibel. ja kui sinna kohta ei saa, siis saan firma kulul Berliinis ära käidud, mis muide oli mu üks selle aasta kohustus. s.t. mtte kohustus päris ... ma ikka aasta alguses lubadustele eriti ei mötle, aga kaks asja plaanisin küll ära teha: halb-maraton ja pealinnas  ära käia. maratoniks on end registreeritud ja tundub et see berliini värk ka klapib :)
täna lähen shoppama!

õel tüdruk

mu naabripoiss (s.t. mees) magab praegu sajaga sisse. on teine endale löpuks mingi proletaarlase töö leidnud...sellest töö leidmisest ja nahavärvist ehk kirjutaks pikemalt... aga hetkel mul on meeleoli naljakalt evil, nii et ei hakka praegu parem sõna võtma. õgemini olin tige öösel kell 4 kui ta ilmselt kuskilt peo pealt koju jõudis ja oma vastikus keeles köögis lällas. ma ei teagi kas rääkis iseendaga, või seekord telefoniga. mõlemat tuleb tal ette ja see ajab juba vaikselt öökima (see tema keel just). seega mina ärkasin tema äratuskella peale üles, mis on ka raadio, aga tal ei liikund seal ilmselt ükski lihas veel. tund aega raadiot on läbi, nüüd on vaikus jälle majas ja hea edasi norsata. noh aga ma siin ka lapsehoidmist endast seitse aastat vanemale mehele pidama ei hakka. nii selle nende tööeetikaga on ja ei paneks kogu töötuse ja muu ebaõnne nahavärvi kraesse. eesti sõbranna kellega me oleme ka metsikud peod maha pidanud, läks alati kasvõi peale tunnist und alati kohale. isegi luumurruga läks. sakslane lihtsalt ei hakka pidu panemagi kui teab, et järgmine päev vaja tööl olla. endal mul on juba pikemat aega suksed töökesed olnud, et lähen kuna tahan. aga kui peaks, siis läheks ka hamabd ristis alati kohale. 
no see selleks. ei mingit respekti ühesõnaga. aga mina kasin praegu värske peaga tööle :)  saan paari tunni pärast oma vana-härradega kokku ja näis siis kui suurt kriitikat sealt tuleb. projekt hakkab lõppema, juhuu! ühe neist napsaks vanaisaks endale hea meelega...mu nii suur vanaisa vajadus ju ... 
 

ADRENALIIN!!!!!!!

Tähelepanu - valmis olla - START!

See tähendab eile sa siis oma viimse eksamimaratoniga starditud. Kaks tundi hardcore aju-gümnastikat ja siis hardcore teadagi mis...
Kuna mehhiko söbs erick kaitses ka eile oma magistritööd ja veel imehästi, sai öhtuste plaanide suhtes jöud ühendatud. nalja sai niivörd palju, et siiamaani köhulihased hellad. ja koju sai ka mindud enam vähem öigel momendil. lausa ise jagasin ära, peale seda kui üritasin söbra sombrero effektiivsust testima hakata ja järgi proovisin, et kas sellele öllet saab toetada. ei saanud.
nüüd vaja järgmise kuu plaan paika saada. 

...

Uudistest peaks mönda aega eemale hoidma. Maa on shokis ja mina ka. Vöibolla see, et ma love parade juhtumi kohta järgi uurides just köige realistlikuma kirjelduse otsa sattusin... noore hirmunud räsitud tüdruku kirjeldaus, kes oli esimest korda elus paraadil, nägi esimest korda elus surnut inimest....
Nüüd ollakse jah targad, et sellist üritust saaks ainult Berliinis korraldada... aga kes oleks arvand, et siuke rahvamass kohale voolab.
Aga et ma seda nii väga endale sisse lasen, eks vist seetöttu ka, et füüsis on hetkel natuke nörk, magamattus ja eile peale jooksu sain oma köhu käest jälle korralikult peksa, nii et valust peaaegu meelemärkusetta. Otsisin isegi Diclofenaci välja, aga selle körvalmöjude kohta lugedes, viskasin selle riiulile tagasi. Olla ands ainult selili ja liikumatult. Isegi väike sirutus, et moblalt järjekordset tulikuuma sönumit lugeda, virutas siukse litaka, et selle vaibumiseks ja rahunemiseks jälle paras aeg kulus. Peab arsti juures ära käima, kuigi ma olen kole kehv sel alal. Viimasel kuul on natu liiga tihti seda ette tulnud ja kes oleks arvanud, et köhuvalud nii laastavad vöivad olla.
Ja et G nii kaugel on, ta naudib muidugi NYC hoolega. Hästi palju üritusi kolleegidega, eile käis surfiranda ka üle vaatamas. Isegi muuseume on väisanud (ta on tavaliselt üsna allergiline muuseumite suhtes), pluss köik need rooftop partys...5th avenue 230, pidavat köige muljetavaldavam olema oma vaatega kogu Manhattanile. See on selge ja igati positiivne, et ta nii palju rngi sebib muudkui. Lihtsalt poolteist kuud pole teda näinud ja nagu hakkab löpuks pärale jöudma kui kaugel ta tegelikult on (ma ikka pikaldane).
Ah tagasi raamatutesse. Homme vaja üsk oluline eksam ära kirjutada. Jälle vötsin liiga kaua hoogu. Poolteist nädalat on ilmselgelt liiga vähe ettevalmistuseks! Päris algusaegadel üks sakslane seletas, et kaks nädalat üheks eksamiks on miinimum aeg. Toona naersin talle näkku....nüüd saan aru küll, et nende töömeetodid on siiski soovitattav körva taha panna ja omaks vötta.

Oeh praegu kuluks üks siuke siilipoeg löbustuseks ära, kes siin paar postitust allpool figureerib...eneselegi ootamatult on ta kogu mu südame vöitnud :)  Siil on mu lemmikloom hetkel!

Rünnak

Jeerum mis hommik täna!!! Esiteks oli uni enne kella 5t juba läinud. Muidu ikka on kella 6-7ni vastu pidanud. Ooo ei, pea polnd puhand ega miskt, aga uni oli läind. Täiesti igapäevased töö-ja muud mötted trügidid lihtsalt unenägudele vahele. Väljas polnd valgegi, mis tavapäraselt une ära ajab. Aken pärani lahti nagu mul ikka, löin siis tule pölema ja kobisin kööki kohvi tegema. Tagasi tuppa jöudes sain pool südamerabandust, sest mu tuba oli herilasi täis. no ok...väike liialdus, ega neid just ei kubisenud, aga kokku oma  kümmekond oli küll. Kell 5 hommikul siuke asi!!! Algul ei osandki midagi teha kui niisama shokis olla ja toast välja joosta, aga no mis lahendus see on. Kedagi suuremat ja tugevamat mul ka käepärast polnd. No ma siis hiilisin tagasi, kerisin ajalehest taparelva ja hakkasn neid nottima. Ja kuna paljud niikuinii just lambi ümber tiirutasid, siis vaikselt rahunedes jätsin nad sinna ennast körvetama. Loll oma shokkis ei osand kohe akend ka sulgeda, et neid ikkagi tuli juurde koguaeg, nii et ei saanud ma oma hingerahu nii pea. Löpuks nad olid muidugi köik killitud. Valutult loodetavasti. Aga mida nad ronivad siis vöörale territooriumile. Mötlesin veel, et sätin laibad akna peale ritta, et siis nagu hoiatuseks teistele. See ju pöhimötteliselt tähendab, et kuskil lähedal on pesakond :S
Nojah otsustasin siis et lähen vara tööle, saan vara koju ka. Möeldud tehtud ja otsustasin jala minna. Nii kui kodust paar sammu eemale sain, hakkas vihma ladistama. Siukest rövedat, hää küll vihmavari oli kaasas, aga riideid küll eriti seljas polnud. Ja arvake ära mida ma peale putukate köige enam vihkan. Kole palju energiat läks enese maha rahustamse peale täna ja seda köike juba enne kella 7t.
Nüüd üritan tunnikesegi magada, palju veel teha.

dilemma

päeva löpp keeras pisut nihu ära. järjestikku paar nömedat teadet ajas tuju mudasse. nüüd mötlen kas:
- minna jooksma
- minna poodi shokolaadilaadung järele
- vöi korkida lahti külmkapis vedelev ölle, mis kunagi sai muretsetud, aga noh...üksinda ei oska veel ikka eriti seda tarbida.


siuke titiyolik meeleolu...

Schnuggelsche

Öpin üha aktiivsemalt saksa keelt. Selle pealkirja täpne tähendus on küll veel teadmatta (mingi släng-söna), aga kontekst on selge. Ja ei hakka mingit jura jälle ajama, kui peaks seda veel kellegi käest kuulma.... nagu mul siin tihtilugu ikka veel juhtub (praegu siiski mönevörra harvemini). Kasvöi näiteks fraas "ich bin scharf auf dich", mille mina tölgendasin kohe ütleja pahameeleks minu suhtes, aga mis tegelikult tähendab väga otsest huvi. Minu vastusele "miks?"  ei osanud kutt toona miskt kosta. Aga eks nii öpibki köige paremini keelt eks. Kooli öppe ma kannaksin maha, mitte et see oleks halb vöi midagistk, ma ise lihtsalt olen nii uskumatult passiivne reeglite pähe tagumise suhtes.
Eile käisin vaatasin hullu fotograafi üle. Kuigi me tavaliselt näeme üksteist sellise poole kuni kahe aastase intervalliga, siis seekord kuna ta viimased nädalad nii järjepidevalt on külla nöudnud, siis korraldasn asja löpuks ära. Magada hetkel niikuinii ei saa, oma tervislike eluviside ja muidugi selle kuumalaine töttu. Lisaks on tal "unerohi" alati varnast vötta ja oli ju reede ka. Seekord öppisime siis üksteist natu paremini tundma. löpuks! No muidugi mida sa tahad siukse intervalli kohta ja et me siiski rohkem nagu super pidutsemis-partnerid oleme. Seekord oli mölemil pigem rahu kui pidu vaja, seega sai ka pisut rohkem vesteldud. Mina sain jälle Saksa süsteemide kohta rohkem teada (kutt öpib poliitikat) ja tema minu kohta :) Poliitilised vaated on meil igastahes möneti erinevad. Ta on minu jaoks far too sotsialist. Aga south parki fännid oleme mölemad suured ja mönda osa siis vaatasime ka, näiteks üks parim tema arvates ja nüüd minu arvates ka "Chef Goes Nanners" (Season4Episode8). Soovitan väga soojalt! 
Täna on grill hispaanlastega. Nagu ma aru saan on plaanis liha ja mojito :D Kah huvitav. Vötan ikka igaks juhuks öllet ka kaasa.  


Lisaks tekkis mul kümmekond päeva tagasi kinnisidee. Nagu välk selgest taevast. Ja see nüüd kasvab ja kasvab iga päevaga. Varsti ajab mu hulluks! Aga tegutsen selle kallal ja kui see kinnisidee peaks pisutki vilja kandma hakkama, eks siis kirjutan ka sellest.

nali naljaks

peaks maha rahunema äkki.

Oléoléoléoé

hihi seekord läks finaali vaatmaskoha valikuga täppi. Seekord oli kohalike hispaanlsete mingi ühenduse poolt organiseeritud ikka korraslik public viewing + hispaania ölu + paella+paaaaalju kuumaverelisi :) Uuuuh ku palju emotsioone. Kuigi jalka kütab emotsioone niivöinaa, hispaanlastega oli seda ikka tunduvalt rohkem tunda kui saksa rahvaga koos. Ja paella!!! ma saan juba selle löhnast kena emotsiooni :)  Isu sai rahuldatud, pealekauba lubasid köik mu espanolid ka peagi ühe paella-öhtu korraldada.juhuu. Minu jaoks olid varem hispaanlased viimased kelle poolt olla, sest minu jaoks oli see niikuii jalgpalli meistermaa. Aga kui tuli välja, et nad pole iial isegi WM-i finaalist osa vötrnud, siis tekks mul teatav toetus-moment. Ja kuna ma olin nii vahval üritusel, nii suure hulga espanoldega koos ja et holland nii agressiivne oli, ei tekkinud nagu küsimustki kelle poolt olla. ok fun funiks. Sain veel nii paljude vahvate tegelastega tuttavaks. tiirutasme linna peal. Kuna mind pidasid köik, hoolimatta sellest et ma hispaania kamba seljas ringi ratsutasin, hollandlaseks. Isegi hollandlased. Kaastundest tehti öllet välja jne. Röövida ka üritati miskipärast, aga mul oli ju tugev abwehr taga. ikkagi maailmameistrid eks :)  Ja ega  ma ise ka köige nörgukesem pole. Eile käsisn 37 kraadise leitsakuga jooksams. Peale  vahepealset öö-läbi pidutsemsi. Ja peale eilset öö läbi pidutsemist ka.
Ja oma aircraft lühikesest löbumomernend laupäeval olid ka täiesti omal kohal. Laup sai ka jalkat vaadatud ja siis siin mingil suve-festil ringi kakerdatud. Aircraft seetöttu, et mul ol siuke piloodi pluus seljas ...no muidugi mönevörra liibuvam ja suurema dekolteega. Poistel mudugi lugupidamine töusis, sest tavapäraselt on vist maksimum tähtede arv (mundri ölgadel siis) kolm. Minul oli neid kakskend kaks mölema öla peal.

schwarz-rot-gold

tjah nii palju siis sellest.  kolmapäeval kavatsesin korralikult jalkat vaadata. ikka lärmakalt ja rahva sees, rohke ölle ja suure ekraaniga. variante oli vaadata nii sakslastega kui hispaanlastega. valisin sakslased :) fotograafi täpsemalt. ei teagi, vist seepärast et ta nii eba-sakslaslik on, aga suur jalka fänn nagu ikka siin kombeks. ta ka väravavaht olnud. ja üleüldiselt hull. esimese asjana, kui küüritasin  endale  külmikust esimest ölle vötma,  hammustas ta mu tagumikule korraliku sinika. hambakaart on täiesti olemas. suurest röömust, pole kaua ju näinud. Ja see pole sugug esimene kord, kui ma tema juurest hambad tagumkus koju lähen.
Niisiis eelsoojenemine, trummid, pasunad, lipud kaasa ja minek. Oh jeerum ja ta söbrad on köik sama hullud! Aga seekord old enamus önneks naissoost. Neid trügib tal tegelt alati murdu ümber. Jalka kaedud ja hoolimatta et sakslased kaotasid, oli löbus. Kuigi jah löpp oli tegelikult niimoodi üleüldist pilti arvestades ikka nukravöitu küll. Nii palju ju loodeti, aga no uhked ollakse oma meeskonna üle sellegpoolest. Hispaanlased oskavad  neid lihtsalt nii krampi mängida alati. Kobisime siis kogu see punt tagasi fotograafi juurde. Naistel tekkis seal hunnk emotsioone, nagu ikka kui neid rohkem koos on. Üks nuttis, sest jalka nukra löpuga meenusid talle ka muud nukrad asjad, nagu näiteks eelmisel päeval heast peast ära koolenud paar noorukest merisiga. Tal muide on neid kokku vist kümme. Teine söimas algselt taxojuhi läbi, sest see oli tumedamat verd pisut. Tirisin tibi eemale ära, sest ta läks päris öelaks. Aga Eesti fänniks hakas ta küll, sest seal ju söna "neeger" vist ikka nagu kasutuses. Jöulude ajal telkust Rannapi suust seda kuuldes vajus suus ikka ammuli küll. PS! tüdruk ise on väke türklanna.  Aga noh nii see on eks. Temal siiski vastupidselt nii nukker olla ei olnud, pigem irvitas seal löbusalt köige üle.  Aga mulle piisas ka, mötlesn et viimane aeg hispaanlaste sekka lossihoovi kasida (:  Fotograaf keelas selle küll kategooriliselt ära, vöttes igasugu nippe appi, et sinna jääks. Tal on mingi veider kinnisidee alati, et ma pean tema juurde ööbima jääma.  Vaba tuba täiesti olemas jne. Ja alati löppeb see enamvähem minu pögenemisega. Lihtsalt ei saa aru misk talle see nii vajalik on, sest meie vaheline sümpaatia piirdub pöhimöttelsielt sellise parima joogi-kaaslase omaga, aga olek hakkas seal joobes tüdrukute töttu niikuinii crazyks kiskuma. Tal plikasid alati murdu ümber ja kuna ta pidigi seal jälle oma naistekarjaga tegelema, lasin kenasti jalga. Hispaanlastesse.  Algul küll natuke pahandasin nendega, aga ega nemad ju süüdi polnud, et nad vöitsid. Pealegi oli seal üks vanadest aegadest tuttav, keda pole kaua kaua näinud. Victor, aga mina mäletasin teda Carlosena. Seda ma muidugi höikasin ka kohe tervtuseks.  Lendur-poiss. Öppis sama mida mina, aga tahtis hoopistükkis piloodiks saada ja seda ta nüüd tasapisi on ka :)
Igastahes oli väga mönus seal, kasvöi seetöttu et öö oli väljas ja päevane leitsak taandunud. Koju jöudsin, teab kuna. Keegi espanol saats ka veel, öigemini meil olid lihtsalt väga paralleelis koduteed. Natuke pidi ta üksi ka jalutama ja selle vältel oli kutt oma ratta kuhugi ära kaotanud :)) Nii kella 3-4 paiku koju jöudes üllatas fotograaf veel könega ja kamandas enda juurde. Tema joobe-astmetest pole ma endiselt eriti aru saanud. jäin poole köne pealt magama. Järgmisest päevast ei räägi. Karm oli see, et oli tarvis tööle minna ja ülemusele adekvaatset nägu näidata. Lihtsustavam töik oli siisk see, et ülemusega kohtumine oli alles kella 16ks planeeritud ja ka see et ta on ka tuline jalka vaataja. Seega käisin algselt veel ujumas ja turgutasin end kuidas jaksasn. Möttelönga ma siiskii päeva löpun veerema ei saanudki . Nii et need paar tundi töö juures, need ka eriti viljakad polnud. Aga nagu ikka, ega magada ka siukse öönes tunde ja letsakuga ei saa. Kui isegi hingamine ajab higistama. Käisin siis veel öhtuhämaruses jooksmas, aga sellega keerasn jälle oma mao krampidesse. Üldse ma aru ei saa, mis jant sellega on. Peab vist tervislikumalt ja regulaarsemalt sööma/elama hakkama. Samas "peaks" kölab peaaegu nagu "oleks" ja "oleks" on "poleks" eks.

Saksa-Hispaana

No arvake ära, kas siin pole mitte mitte öhk pönevusest paks. No vähemalt mu järgmine lemmik Holland on juba finaalis koha kindlustanud. NL-DE no vot see oleks huvitav fnaal muidugi.
Aga see selleks. Praegu on veel hommik, joon kohvi ja venitan tööleminemisega. Hetkel minul kiireid aegu pole ja mind enam kell 7 kontorist ei leia. Hetkel olen pigem äraootaval seisukohal ja ootan  klientidelt vastuseid. Aga neil on busy aeg jällegi, nii et mina ootan ja suvitan. Loodetavasti selle nädala jooksul saavad asjad siiski selgemaks. Natu survet sai ka juba avaldatud... aga mitte liiga palju muidugi.
Peale selle tegin eile paari asjaga löpparve. Üks dändi ja üks meelemürk (ehk siis kaks meelemürki). Dändidega on minu situatsioonis üsna kerge, piisab köigest väiksest vale-reaktsioonst/liigutusest. Ja muu - jälle erinev meetod leida enda ülses viimsed energiavarud ja neid on peale miski jama järele jätmist meeletult palju. Pluss see pidev rahutus koguaeg midagi teha. See nagu sobib ka hetkel.
Ootan veel koolist kahte üsna olulist vastust, mille venimine mind vakselt juba ärevaks teeb. Selle nädala jooksul vöiks sellega ka asjad joonde saada.
ja üldse peaks oma rahal ka paremini silma peal hakkama hoidma.

beach party

nädalavahetus üle elatud ja Rheni äärest tagsi. Need meie trallid L-ga koos = garanteeritult 100 % fun-i. Nii ka seekord muidugi.  Reedel ta haaras mu siis peale ja minek. lmselt jalka töttu ei olnud ummikuid ka ega midagi. Poest läbi, ölle kapis, öhtu veel varajane ja chill vöis alata. PS! Li balkon on vaieldamatult mu südame vöitnud. Algas siis seal vedeledes, siis linnaring ja iiri pubi :) Mulle see DüDo vanalinna ööelu ja atmosfäär väga meeldib. Inimesed on ka ilusamad ja hoolitsetumad ja no shicki-mickimad, aga see meeldib mulle ka . Öö löpetuseks jututasime siis pikalt parimal balkonil ever. Veini seltsis. Önneks veniga suutsime ikka päeva ära löpetada ja magama kobida. Hommikul, nii kui silma lahti sai, jooksma. Kuni meil olid veel suured plaanid päeva shutes ees, oli vaja eelmise öhtu soga ja värin välja higistada. Raske vöitu ju algul oli, aga peale jooksu, dushi, korralikku hommikusööki ja siis välibassein ääres vedelemist ja sulpsamst oli täiesti taastutud ja väga valmis öhtuks. Vahepeal vedelesime siis jälle balkonil, ajasime hoolimatta sellest, et füüsilises möttes oli recoverng tehtud, ikkagi väga pohmakas juttu ja vaatasime poole silmaga saksa-argentiina mängu. Mingist public viewingust tema söpradega poleks suurt miskit välja tulnud, sest nemad vist olid kök argeniina poolt ja enamus inglased aga mina ju olen suur saksa fänn :)
Ja siis see juba mainitud spanisch beach party ja jah, täpselt, Rheini kaldal :)) Aga liivarand oli pöhmötteliselt olemas eks ja sellest piisas küll. dress code "valge", calimucho ja ladina mjuusika muidugi. Nalja sai nabani iga sekund. Kuna me olime ultra-mobiilsed terve öö vältel, on ka erinevaid nägusid, erinevaid juhtumeid ja ernevaid flashe ikka omajagu. Alates metsikumat moodi salsat vöi ma ei tea mida vihtudes, mis alati läks üle aktiivseks keerutamiseks ja seega löpus siis kuskil liiva sees ukerdadamisega. Aga oi kui löbus oli seal ukerdada. Mingist hetkest me leidsime end tantsuplatsilt pisut eemal kukerpallitades-hundiratast visates. Kolmandaks olen ma pölvini jöes end jahutamas ja L arutlemas, et ujuks öige Amsterdami. PS! Eelmisel öhtul oleks me spontaanselt peaaegu Berliini pörutanud. Siis taas tantsupörandalt fighfivei harjutamas, kuna see meil üldse välja enam ei tulnud ja mille tulemusena ma virutasin ühele kutile korralikult vastu vahtimist, aga suurt probleemi sellest önneks ei tulnud. Vähemalt me ei pannud seda tähele. Pöösastes käsime ka vahel loodust vaatlemas. Seekord polnudki siis roosipöösas, vaid nögese. No köige selle tagajärg on küll pisut damaged, aga see oli igastahes seda väärt. Köige jöledam on see, et mul on jalatalla alla suur paistes sinikas, mis ennast aina rohkem tunda annab. Ilmselt seal Rheinis siblimise hetkest. Igal samm tuletab meelde, kui raske see eluke ikka on. Seega ma vist ei viitsigi täna tööle minna ja recoverin natuke veel, kuigi eile sai see ka läbi vedelemise-pödemise-seedimise etappide juba tehtud . Aga longata ka ei viitsi ju ja hetkel ei taha jalad kingi nähagi.
Vahepeal sai G-l NYs esimene nädal sisse elatud. See köige raskem ilmselt, aga ka köige meeldejäävam. Oma korterivalikuga ja selle asukohaga on ta ülimalt rahul. Töö ja kollektiviga ka esialgu. Linnaga niikuini ja sealsete randadega. Pisut köle tunne on sees, et järsku köigist nii kaugel, aga see ongi esimese nädala teema. Peale seda hakkavad rajad sisse kuluma, et köike pönevat veel kontsentreeritumalt jälgda.
Ja mina regasin end eile Kölni pool-maratonle ära! Oktoobris. Nüüd on motivatsioon laes.