DS :)

nojaa ma varem (aasta taasi) ju ei teadnud, et kui keegi ütleb dc, siis tähendab see Washingtoni.

praegu on silmad rohkem lahti. ilmselt seepärast, et ma olen D.C. ise ära käinud. aga eelmise suve seiklus enne Ameerika tööreisi oli tegeliklt päris hull..ja DC ei öelnud mulle tollaal küll tuhkagi.
Üks ametnik sai proovile pandud, ja miskit moodi ta usaldas mind kuigi reeglite järgi poleks tohtinud. ja seetöttu köik klappis ka. viimasel minutil...päev enne reisi sain viisa...See oli ikka paras seiklus. Viimasel minutil selgus, et ma oma vana passi töttu vajan ikkagi viisat, ja pean köik need protsessid läbitegema, millega ma olin totaalselt hiljaks jäänud. Siiski üks päev söna-otseses möttes ringi jooksmist ja tormamist ja närvitsemist... sain intervjule. Kus vaadati ainult mu ülemuse saatekirja ja küsiti et miuksesse Washingtoni ma minna tahan. Ma ütlesin, et pole örna aimugi, vaadake ülemuse saatekirja. D.C. loomulikult. Ameeriklane vaatas ja sai aru et ..las minna. Ma ei teadnud üldse mingist dc,st vöi muust värgist miskit. Aga reis oli äge..first class.. töö suhtes muidugi väga pingeline, aga meil jäi aega ka muuks..mu ülemus ütles, et polnudki varem selleks aega leidnud... valged majad ja kapitolumid köik sai üle vaadatud. ja see on ju monumentide linn. washingtoni kolleeg veel arvas, et kui äkki tahan vöin kauemaks jääda ja siis nädalavahetusel new yorgis ära käia...aga tol hetkel ma end nii kindlalt end veel ei tundnud. öige kah..
nüüd on teised lood. ja vöimalused ka suuremad.

tegelikult oli see DC väike töestus... kui miskit tahan, küll siis selle saan ka ... see vöitlus oli nii saksa kui ameerika ametnikega.. nii et..;) mida hullemat saaks juhtuda :)))

Lisaks sellele tahan lisada et see ameeriklaste lollus on minu poolt kohati vabandatav...mis geograafiasse puutub...Euroopa on palju keerulisem, olgem möistvamad eks. 

üks asi viib teiseni, ja kui oled küllalt avatud köigele..ka positiivsele, mitte ainult negatiivsele.. nagu see vahel kipub vägisis minema kui sa oled elult jälle möned korralikud vasak-haagid vastu vahtimist saanud... riburadapidi.
Lugesin täna lihtsat ja head  artiklit. Ja nii ta on, ise oled enda önne ja röömu peremees, ja ise otsustad ja vastutad selle eest, kas olla kannataja vöi mitte ja löpetada see mötetu  märtri mängimine... Küll süüdistades vanemaid, inimesi kes on sulle haiget teinud, ilma jne..  Kas aktsepteerid asju, mida sa muuta ei saa ja vötad seda kui öppetundi. Ja siis muudad seda mis on sinu vöimuses muuta. Ilmselt ennast esmajärjekorras.. Köik on su enda kätes. Punkt. Ega see muidugi nii lihtne pole, kui sind on korralikult rööpast välja viidud... see on paras hambad ristis higivalamine. Aga kuna see "lihtne" miskit toonud on.. mulle vähemalt küll mitte midagi.
Järgmine nädal tuleb tihe! Homme vaja söbrants N-le kingitus leida ja siis teeme väikse jöuluturu tiiru. Teisipäev ja kolmapäev on töö mingid aasta kokuvötte Combat Päevad.. combat info day teisipäeval ja combat newcomers day kolmapäeval. Saan vanade kolleegidega öhtusöögiks kokku.. neljapäeval siis. Ja reedel vist kihutan nv-ks teise Saksa otsa. Vöimalik, et see nädal toob veel paar lisaüllatust, igastahes hakkab aasta kokkuvötte ja jöulutrall vaikselt pihta. Nii saab nende 3 nädalaga ju hakkama küll. Siis on puhkus! Ehk näen M-i ka. M on töupuhas eesti mees. Ma olen teda ainult kaks korda tegelikult reaalselt näinud, ükskord Eestis (siis kui tuttavaks saime) ja üks kord Saksas. Mölemad korrad on väga intensiivsed olnud igal levelil. Ja temast on mul meeletult tuge olnud need viimased kuud...mingi veider telepaatia temaga üldse.

Master of Disaster

haah täna oli mul miiting business continuity manageriga. väga pönev. teema oligi disaster management. ja pöhjus selleks oli, et me peame saksa öhujöududele kogu vöimaliku info edastama..kuna meilt need söjalennukid ostetakse.  see aasta ongi minu jaoks olnudki üks suur disaster management! köige naljakam oli veel see, et ma teadsin kogu korporatsiooni selle teema juhte juba eelmise töökoha töttu... ja isiklikult. ei nii see enam edasi minna ei saa.. ja alles nüüd saan vist aru mis meestega ma oma elu esimeses korralikus töös tegemist olen teinud. Ja mulle see korporatiivne elu meeldib ja sobib! Nii et vaatame, mis edasi saab ;)
Aga ... mis siis on meie firma suurim oht. Maavärin, vöi taifuun, vöi miskit sellist....mitte. Iga hetk vöib muidugi möni hävitaja kuidagimoodi craschida..nad teevad ju koguaeg test-lende siin. .aga see ka ebatöenäoline. Terrorirünnak? Seega... pommirünnak. Euroopa ja maailma mastaabis suurimale söja-lennu-tööstusele?  Minumeelest see oleks küll juba teema. Sellega ma täna välja ei tulnud, aga ma arvan et ma kontakteerin seda härrat sel teemal esmaspäeval. Tundus, et meil on ühised huvid ja saame üksteisega üsnagi ühele jutule.
Tema sönul oli köige suurem oht tegelikult teise maailmasöja järgsed iganenud fliegerbombes (ma ausalt öeldes, ei tea mis see eesti keels täpselt on, aga lennu-pommid vöi miskit). Ütles, et need pommid mis on kuhugile jäänud lihsalt, varsti korrrosiooni töttu plahvatavad iseenesest...varsti tähendam järgmise 10 aata jooksul.  Ok, kui on mingi infrastruktuur püstitatud, siis on vastavad pommid leitud ja öhatud.. siin Bayeris muide kuuleb ikka veel väga tihti, et jälle üks vöi teine pomm on leitud... Aga see mees rääkis mulle veits tagamaid...ja see pani päris kukalt kratsima. Teine MS ja Saksamaa........ ja eriti Münchnen...
Lisaks veel juurde cyber security,,,, meil on viimasel ajal päris koledaid rünnakuid olnud.
Muide köik kes siin töötavad, isegi büroos, teevad ju teatava kaitse-öpetuse läbi. Eelmine nädal kustutasin juba tuld jne. See on hea. Ma alati mötlesin, et kuidas need tulekustutid tegelt töötada vöiks... polnd örna aimugi.  
Nojah ühesönaga ... disaser management :)))) Ja ma töötan paraja pommi otsas :D Igast küljest vaadelduna.
Homme saan A-ga kokku.

deja vu

peaks A-ga laupäeval kokkusaama. Peale kuu aega nägematta rääkimatta kuulmatta. Aga järjest suurem kahtlus poeb pöue, kas see ikka on hea möte. Eelmine kord löppes siuke asi kinos, terve seanss üksteise kaisus. ja peale seda läks kogu jant edasi. Oleks pidanud juba tol aal löppema. Seega sel laupäeval ma olen vist väga haige.. mida ma tegelt olen ka. 

Kehakaalust ja sellega seonduvast pidevast jämmist polegi kaua rääkind. No kaalund ma ennast pole, viimati kaalusin 63, mis on minu jaoks ultra raske. Kui ma olin number 38, ma kaalusin 58 kilo.
Samas riidenumber praegu on kahanenud 34le ja 36le. olenevalt poest. sealt kus ma oma kontori riideid ostan, oli pidevalt 36, nüüd siis 34. 36 on nagu kott seljas. see on muidugi jube meelitav. Ma ei tea kui relevant see on, aga pikkust on 168.
Samas midagi teinud küll selleks pole. Spordiga on lood üsna lahjad, söön ka mida iganes tahan, ja kuna. Tsellukas vohab ka hoolega. Stress? Seda on ka rohkem kui mu närvid vastu pidada tahavad.
No ma eitea..positiivne sellegi poolest.
Uut mantlit ja kauboi saapaid on ka vaja. See vana mantel on mul armas, aga külm ja ka nagu kott seljas. Ainuke teema on, et kas osta see siit, vöi pigem Stockholmist, kus ma 31. dets niikuinii olen. Seal on miljon korda stiilsemat kraami saada! Siin vöib jahukotiga ka ringi jalutada, ilma et keegi arvaks, et see imelik on. No München tegelt on veits stiilsem vörreldes muu Saksamaaga...aga ikkagi.

mu uute guessi jeanside tasku sisevoodri peal on  armastuskiri stiilis, et ma olen su ainus ja öige ja ei jäta sind iial - stiilis :)) nad ikka oskavad. lahe marketing. ja no teksad on niikuinii ahvatlevad..teevad jalad nii pikaks ja saledaks ja ilusaks.  nii et sellise kvaliteedi eest maksad ju hea meelega.
kuna ma magan uue tööreziimi töttu vähe viimasel ajal, mäletan ka oma unenägusid üsna hästi.Need on kuidagi positiivseks taas muutunud.  üks öö olid pulmad..A-ga. kuigi temaga ma nüüd küll abielluma ei hakka. ja paar päeva tagasi mäeletan ainult seda tugevat tunnet, et köik saab korda. see oli väga tugev ja vabastav ja veenev. loomulikult saab. tundub, alateadvus hakkab kaasatöötama.
Aastavaheus mere peal on ootamist väärt. Tegelikult nende lumepiltide peale Eestis tekkis niikuinii  suur tahtmine juba kiiremini seal olla. 4 nädalat veel ja siis algavad uued asjad.
mhmm...mul vist tekkis teatud edukate ja dändi meeste suhtes hetkel selginemis moment :))) 

You are on the way to the top. See oli tänases ônneküpsises kirjas. Tegelt see polnd sugugi minu hiina önnekas. Kolleegil oli see täna kandikul ja siis ma hakkasin kiunuma, et tahan ka. Tuli välja, et selle sai ainult siis kui oled kala tellinud. Nujah..mis siis ikka...minul kala polnd tellitud. Igastahes oli löppkokuvötes selline seis, et kutt kinkis küpsise mulle. Armas muidugi. Kinkiski oma önne ära.
Täna ei jäänd kontrollile vahele. Piletit pole endale ikka veel muretsenud. Täna oli metroos nii naljakas tegelane... tipp-tunni ajal ka, kui rongi mahtumine niikuinii raske. Oli oma viie koeraga seal...paar neist olid mu sääre kallal armsasti.
Aga väsimus on muidugi jube. Nutan selle käes.
Praegu just nägin miskis ameerika seriaalis kellegi ema ütlust, et ära köördsilmi tee, sest muidu jäävadki siukseks. Ma uskusin seda siiamaani ja ei kööritand peale seda ütles pea iial enam! Aga no tundub, et see on tüüpiline rahvusvaheline emade hirmutusviis. Oh seda lihtsameelsust.

Ups

no ma ei tea mis ma jälle tegin...ehk kaesin mönda asja liiga altkulmu, vöi jalutasin mönest mehest lihtsalt kogematta ilma naeratamatta  mööda..  vöi kannan liiga palju seelikuid. igastahes on mul hüüdnimi olemas...princess. mis igaes. täna oli igavesti hea päev. mitte nagu eila. eile oli ka pooleldi hea, aga siis jäin kontrollile vahele. tavaliselt mul on pilet alati olemas, aga seekord oli lihtsalt ununenud...no absoluutselt. ja voila. raha rahaks, see tuleb ja läheb. aga ikka jube piinlik on see olukord... nagu mingi suur varganägu ja häbipost omaette. ja eriti kui see pole sihilik. eile olin öhtuks üldse nii läbi omadega, et oleks jalapealt peaagu mahasurnd... Täna on parem. Lisaks on mul Eestisse piletid olemas. Ja aastavahetus saab olema mere peal!
firmas on palju hispaanlasi...see on igastahes vahva. mul on  vist oma fänn ka tekkinud.

Vahel on vaja üht tugevat raputust. Minul oli seda juba pikemat aega tarvis. Nüüd mind raputatti küll korralikult läbi... ja tundub, et paika. Mis on tore. Veits vaja veel enese kogumise aega, aga sellega saab hakkama. Paar hullu ideed on ka siin taas üles kerkinud. Kogu see must masendus näitab ju, et nii mônigi pôhimotteline asi on  paigast ära. Aga ideed on pönevad!

paint it black

mul on ametlikult närvid läbi. huvitav mis see meditsiiniline termin sellele vöiks olla. Väsind ja katki, aga no vähemalt deprekas see pole. hoolimatta sellest et koguaeg on meeleolu närune ja ôrn ja vastik, ja kui saaks valaks pisaraid terveseeaeg... need on kiired tulema. aga enesele kätt küll külge ei kipu panema. depressiooniks siuke jant vöib ilmselt küll areneda. minu puhul küll mitte, seda tean ka. aga ma ei kujutagi ette, et kuidast sellest porilombist nüüd välja plätserdada. Tegelikult möni idee on ja tegutsen ka selle nimel. Puhkus? Ei teagi, kas see just aitab. A-d näen ka vähe, pole endal vöhma ja ta on ka kuskil lennus alati. Panin siin juba üks päev asju paika, et üks kahest - kas ma jätan ta maha vöi ma otsin uue töö, kus samalaadne tempo. See teine variant tundub realistlikumana, maha ma teda vist jätta ei suuda. Minu mees!  Heketempo on mul siuke nii ja naa... pole nagu miskit väga pönevat. Peale selle et hävitajad akna taga proovilende teevad ja kantiines piloodid ringi jalutavad. Vaevalt mingi puhkuski aitaks. Samas vöibolla siiski, kuhugile löuna ameerikasse ära.
Aga siin on mul  viimasel ajal naabrimees silma jäänud. Esimene kontakt temaga oli kuidagi veider ja ega ma sellest saati temast teab mida ei möelnud. Aga siin kuu taga ta puhastas oma laevakest maja ees, silmad uhkust täis :)) Ja eelmine laupäev oli üldse siuke insident, et järsku tiliseb uksekell. Päris hilja. Ma niisama naljalt ust lahti ei tee,kui ma just kedagi ei oota ja see oli selline väga lühike tirtsatus. Vend oli just külas. Läksin siis ikka vaatama ja naabrimees uuris, et kas minuga on ikka köik korras. et olevat nutmist kuulnud möödaminnes. Seinad meil läbi ei kosta, aga kui keegi trepikoas uksest mööda astub, vöib küll rohkemat körva jääda. No me vennaga vaatasime igasugu videosid netist ja pigem oli köik naljakas...vöibolla kajastus miskit siis teistmoodi. aga tundus, et ta oli ka törts veinine... Igastahes päris huvitav zest. Täna nägin teda ka, pani oma kabriole maja ees vist teisi reffe alla vöi miskit. Ma tulin just jooksmast..kiitis siis veits. Igastahes peale seda väikest insidenti olen vaatama hakand, et ega tal ju viga pole. Näeb tegelt väga selle näitleja moodi siin pildil välja..  Ma arvan, et ma lähen üks päev veel ta käest kruvikeerajat laenama :)