Tänane öö oli rahulikum. Unes nägin köigest, et suusatasin oma kahe ülemusega kuskil Viluste kooli mäe peal lörtsi sees ja jöin vahelduseks shampooni. Maitses päris hästi. Selle olid mu ülemusd naljavilusk mu viskipudelisse kalland.

Aga muidu on sel nädalal kontstantselt halb tuju, millega kaasnevad igasugu tobedad apsakad ja üleüldine inimeste vihkamine. Ma ei tea kuidas sellest nöiaringist nüüd jälle välja saada...

Woww

Mul on unega viimasel ajal probleeme. Ja ilmselt seetöttu ka need muud sorti jandid. Täna öö oli eriti metsik. Esiteks oli see neetud luupainaja kallal, aga ilma jöletisteta. Lihtsalt suur vöitlus oli oma silmi lahti kangutada ja end liikuma saada. Metsik vöitlus. Ma ei tea miks see vaim üldse puhata ei taha, vastupidiselt kehale ja suurele väsimusele. Isegi ilma tontideta on see nähtus paras piin.
See faas läbi, algas metsik unenägude faas. Nii töepärane ja reaalne. Romantikast söjani välja. Algas see köik sellega, et üks helikopter mu Eesti koduöuel tegi trikke, mis mind Berliini lennushowl juba ahhetama panid. Mina vana flirtija alustasin muidugi piloodiga sügavat silmsidet. No igastahes tegi ta seal änksasid trikke. Pööras köhu taeva poole jne. Ja piloot oli oi ui kena hispaania tüüp... pole kaua kedagi nii ahvatlevat näinud. Noh ma detailidesse ei langeks, aga romantikat ja helikopteriflirti jätkus seal korralikult. Ja siis viis mu helikopteriga lendama... mispeale kohe söda peale hakkas. A400M -e ja tossu ja tuld oli öhk täis. Ma äkki süvenen liiga palju oma töö-teemasse? Lennukid, söjalennukid ja pommitajad on firma üks osast? Helikopterid muidugi ka. Vaevalt see Gaaza jant mulle ka siukseid unenägusid pähe paneks..uudiseid väga ei jälgi.
Ja ma olen ikka veel unenäo lummuses ja kohe töeliselt.. 
unenäod on kiirtee alateadvusse...

Blackout

Tegus ja pönev on köikse aeg. Alates sellest, kui ma kunagi oktoobri alguses ühe nö "igava" nädalavahetuse veetsin. Sellest saati on igasugu reisid, peod, deidid jne olnud. Ju siis pani üks igavlev nv niivörd tegutsema, et nüüd ei saa pidama enam.
Eelmine nädal algas juba esmaspäeva öhtul paari prantslannast söbrannaga kokteilibaaris kokteilide saatel. Teisipäeval kolmapäeval sai erinevaid kortereid üle vaadatud. Neljapäeval sushi baar ühe teise armsa söbrannaga. Jälle üks väärt leid Münchenis. Reedel öhtusöök oma vene härraga. Laupäeval date ja kokteilid. Pühapäeval teine date ja öhtusöök. Laupäeval pühapäeval käisin jooksmas ka. Lisaks oli Münchenis paras krahh nädal see eelmine. Neljapäeva hommikul kella 7-8 vahepeal oli pea kogu linn elektrita. Kuskil alajaamas olevat plahvatus olnud ja lisaks sellele et majapidamistes polnud elektrit, polnud seda ka tänavatel ja metroo ja trammiliikluses muidugi. Valgusfoorid ei töödanud, trammid-rongid-ja-muu värks seisis. Linn oli tuletörje autosid täis. Täielik segadus ajal mil enamus inimesi tööle vöi kooli ruttavad. Loomulikult ei olnd ligipääsu ka infokanalitele, kuna mul miskit patarei pealt just polnud ja mobiilimastid olid ka maas. Mind tabas see järsk blackout just hetkel kui olin dushi alla suundumas. Üleüldse oli siuke udune hommik...  siuke omajagu sürr peaks mainima..
Korteri otsingu juurde nii palju, et ma ei neid on nüüd päris hulgi üle vaadatud. Ja ei teagi kas nüüd toetuda oma irratsionaalsusele vöi pigem ratsionaalsele meelele. Üks korter völus mu tegelt kohe ära, ühe toaline, väga armas planeering ja meeletult ilusas piirkonnas. Seetöttu mjuidugi jube kallis ka. Aga tunne oli kuidagi väga hea kohe selle suhtes. Samas kas tasub maksta ca 900 euri miski 40 ruudu eest? Ja balkonit pole ka. Aga lux pisike korter, luksus-piirkonnas! Kole raske on siukest parajat leida. Üks oli ilusa planeeringuga, suur tuba lahtise köögiga, suur balkon, magamistuba lisaks. Aga maja milles see korter on, näeb röve välja, ümbrus ka...samas ikkagi väga kesklinnas. Ah kole keeruline. Önneks mul mingit survet selle ümberkolimisega pole.. samas kui ma selle vanalinna kauni korteri saaks... vist vötaks selle küll.
Meestest nii palju, et eelmise nädala esimene pool sai ennast Chrisi peale taas peaaegu haigeks möeldud. Nägin teda ka veel reedelgi tööle söites. Väga tore oli muidugi taas. Täielik müstika see meie teema. Ma arvan, et meil on eelmistes eludes mingi jant koos olnud :)) No whatever, selles elus meist miskit asja ei saa. Ma isegi oskan vist seda ära seletada, et miks mitte, aga praegu ei viitsi.
Ja siis, et tobedad mötted peast välja saada, sai käitutud nagu ma miskipärast alati teen. Teised tüübid sihikule vöetud. Laupäevane kokteili öhtu ühe pögusa tuttavaga oli kuidagi eriti meeliköitev ja sümpaatne :) Tüüpiline Bayerlane oma bayeri dialektiga. Ütles, et ta seda hoch-deutschi üldse ei oskagi :))) Laupäevane date oli ka täitsa ok, töötame tüübiga ühel alal. Vöi noh tema tegeleb ka lennukitega veits. Ainuke jama, et väga armunud sönumid tulevad sealt poolt nüüd järsku.
Igastahes oli asjast kasu! Täna hommikul nägin Chrisi, ja pölved ei läind raasugi nörgemaks. Pealegi ajasin just ühe teise tüübiga juttu ja ei teinud kaunist Chrisist väga väljagi.. üsna külma köhuga. Siuke bitch siis.
Söön ka päris normaalselt...ma küll ei tea, mida see kaal näitab. Aga tunne on kindlasti törts saledam. Maiustustest olen üsnagi loobunud ja öhtuti üritan ka vähem ja lahjamalt süüa. Eks see ringi tiirutamine ole ka üks plusspunkt muidugi.

Mmm.. balanss

Ilus nädalavahetus on seljataga. Reede päev oli juba töö juures selline eriline. Magnetiline.  Köik kleepusid külge... Nägin oma lemmik prantsuse härrat, kes oli siin Saksas tööasjus käimas. Korrutas ikka taas, et olen sinna Marseille'sse ikka ja alati oodatud :) Lisaks käis mu  juures üks inglise Law firma spetsialist rääkimas pentsi planeerimise vöimalustest. See oli ka paras sürr, sest tekkis mingi silmside, millest kumbki ei suutnud enam lahti rebida. Kolmas kuulaja oli ka, see mu nöme prantsuse kolleeg, aga tema siis kuulaski tasapisi körvalt. Firma on inglise oma, ja tüüp oli muidugi inglane ja kuramus kui veetlev see inglise aktsent ikka on! Ära minnes saatis veel mönegi üsna köneka pilgu. Kuidagi väga veider. See polnud üldse siuke tavalise müügimehe flirt.
Öhtul oli date neetud Chrisiga. Eks ta oskab ka öigesti asjale läheneda muidugi. Meie teema oli ikka täiesti maha vaibunud ja rahulik. Aegajalt nägime bussis, ajasime juttu. Oli nagu alati. Ja mul oli ka peas selge plaan, et kui ta peaks möne öhtusöögi ettepanekuga jälle lagedale tulema, siis ütlen kiirelt ära. Aga ta tuli hoopis ahvatlevama ettepanekuga, ja sellele ma enam ära ei öelnud :) Ütlesin hoopis ühe teise planeeritud kokkusaamise ära. Njah öhtu oli maagiliselt ilus jälle. Aga see selleks. Laupäeval käisin jooksmas, ja öhtul sain ühe inglise söbraga kokku, kes oli just Düsseldorfist Münchenisse kolinud. Ka tore öhtu taas, pluss inglise aktsent :) Käisimes ühes Bayeri kohas söömas ja joomas ja seltsisime kohalikega. Ja täna molutasin niisama, koristasin veits, käisin ujumas ja saunas ja siis ühe tüübiga miskis itaalia kohas öhtustamas.
Vot nii ja nüüd vist peaks magama kasima ja ennast homseks värskeks magada!

Ma ei tea küll millega ma selle ära olen teeninud, et see punt tugevaid, edukaid, ilusaid mehi on mu oma kaitse alla vôtnud ja üritavad mu eest seista niivörd kui vöimalik. Räägin siin oma Team'st, oma meeskonnast. Pöhitegelased on kolm karismaatilist ja väga edukat meest ja nad köik hoiavad ja muretsevad mu eest... ikkagi välismaalane saksa kuramuse bürokraatia hammasrataste vahel. Muidugi on selleks ilmselt pöhjust andnud töötulemused vöi nii. Aga ka ônn juhtuda koostöötama üsna avara silmaringi- ja vaatega inimeste sekka. Ja mismoodi ma küll nii huvitava teema otsa sattuda oskasin. Keda iganes ma hetkel tänama peaks, ma tänan kogu südamest. Aitähh!
Amsterdam oli muidugi üli vahva, ja üli ..wicked.  Detsembri alguses lähen uuesti!!