Karma

Karma virutab mulle ikka hoolega vastu vahtimist, ilma pikemat aega raiskamatta. Nii nagu mina käitun mônega, käitutub môni teine minuga vastu...
Ei ole siin mingit ajavahemikku vahepeal ja molutamist ..kohe näidatakse koht kätte. Ja nii ju ongi kôige parem ja selgem eks. ei pea hakkama pead murdma ja tagasi vaatama, et mida ja kuna ma siis miskit jälle valesti tegin..

ma pole oma kassiahastusest veel eriti üle saanud. aga hea meel on, et siuke piir nii konkreetselt ette löi. töö suhteks oleks igastahes veel palju areneda... vöimalus on hetkel täitsa olemas laineid lüüa, kui ise asja rohkem energiat panna ja öigeid küsimusi küsida. samas kogumus on see parim öpetaja..minul see loomulikku intelligentsi ja tarkust puudub.. ma olen ikka siuke, kes areneb tehtud vigade kaudu.
Aga nii armas juhtum oli öhtul.. Läksin oma kudend olemisega söbranna kampsunit ühest pubist ära tooma, mille ta laupäeval sinna oli unustanud. Päeval olin helistanud ka, ja öeldi et on siuke kamps leitud küll. Kohale jöudes vöttis "tuttav" ettekandja mees (see on siuke korralik bayeri koht, seega ettekandjad ona ka üldjuhul mehed... kes ikka neid taldriku hunnikuid ja liitriseid klaase tassida jöuavad) suure naeratusega vastu nagu vanale söbrale. Tegelt on asi nii, et suvel käisin seal kohas isaga ja siis ma rääkisin temaga pisut juttu jah... tegi paar komplimenti ja vsjo. Nüüd siis laupäeval läksime, no oma neli kuud hiljem, vöttis mees nagu vana söbra vastu. Ja täna ka. Nojah aga kampsuni asjus saadeti mind omaniku juurde, kes seal ka ringi sebis. Tema ei teadnud kampsist enam midagi, et sealkohas pole kommetki kuhugile körvale asju panna, jäetakse lihtsalt nagisse rippuma. kes tuleb otsima, see tuleb. soovitati lihtsalt natu nagisid pidi ringi vaadata.  No ma siis natu nöutu olemisega olin seal, ära ei kippund minema..  mötlesin, et tsekkan siis nati neid nagisid.. aga ei viitsind ka nagu. Koht on ikka päris suur. Ja siis oli tuttav mees jälle juures ja embas mind soojalt :D lihtsalt niisama heast peast. Kuidagi väga armas oli siukselt vöhivööralt siukest sooja kallistust järsku saada :) Aga siis tuli juba omanik ka, oli kampsi ikka kuskilt kassa tagant leidnud ja andis selle ka laia naeratusega üle. Tänasin siis hoolega ja  jätsin laia naeratusega meestega, endal veelgi laiem naeratus ees, kenasti hüvasti. Ja see muie jäi veel möneks ajaks ette.

Hale!

täna tuli enesehaletsuse hoog peale. Eks natu seepärast, et nädalavahetus olid armsad söbrad siin ja saatsin nad just ära. Ja siis on alati siuke nukker moment. Sest kogu see aeg oli ikka nii vahva  jälle. Sai pubisid-baare pidi käidud. Erinevad jöuluturud läbi vaadatud ja neid on siin töesti iga nurga peal ja igat sorti. Sai uisutamas käidud, ja modernset kunsti kaemas. No see peab end mulle veel omajagu töestama end.
See selleks, aga pluss siis veel see enesehaletsus. Mis on absoluutselt öigustatud.. mitte niisama hala. Ma olen ikka mönel teemal ääretult hale olnud viimasel ajal... no päris kaua tegelt juba. aga nüüd ma olen väsinud sellest hale olemisest ja enese maha materdamisest..varjates/ilustades seda lihtsalt mingite labaste valedega. Piisavalt kaua juba kestnud. Siuke idioot... muudkui pasundatakse, et köik algab iseenese respekteerimisest. Aga kui ennast ikka ei salli, et mitte öelda - vihka, no siis on veel eriliselt suur töö vaja ära teha eks.
Kaunis Chris...ka üritas midagi... äkki networkingu möttes? ma olen lühema aja jooksul jöudnud suheteni, milleni möni peab pugema aastaid. Ma ei tea. Enam ei huvita ka. See teema on nii löpetatud kui löpetatud. Ja kui ma peaks jälle otsast alustama, siis palun tulge keegi ja tooge mind maa peale tagasi!!!!!
Aga selle enesehaletsue pöhjus polnud üldse tema, ta oli juba niivöinaa unustatud... 
Ah aasta hakkab löppema.. maailm ka. Eks see oli märk, et aitab küll. Ja töepoolest aitab (hale olemisest... enesesallimatust paraku nii lihtsalt välja ei lülita).
Aga täna haletsen end veel nati, et ma nii hale olen olnud..  Ja siis veel paar päeva vaja särada ja siis olengi Eestis ka!

Püha juhmust

Tahate räägin teile saladuse? ;-)  Vot ei räägi ka. No tegelt pole saladust veel ollagi. Tuleb alles. Eks ma siis räägin :)
Igastahes ma olen siin viimsel ajal rohkem nagu töö lainel. jah vahelduvalt peaga pilvedes höljudes ka. Ei teagi kuidas mönel inimesel önnestub paari tunniga endasse nii suur usaldus ja kiindumus tekitada, et kohe ei tea mida köike teeks, et talle seda kuidagi töestada. Ja kuidas nii väga tahaks teda aidata tema väga järsku tekkinud leinaolukorras. Ja seda köike inimeses, kel tekib teiste suhtes usaldus alles peale aastatepikkusi jändamisi. See selleks.
Töö... ehk siis tegelt tahaks kolleege taga siunata. Üks köige morjendavam asi vist töötamise puhul on, kui pead alluma endast ebaadekvaatsematele inimestele. Vöi noh, kelle suhtes sul professionaalses möistes respekt puudub. Mul önneks nii see pole. Suuremad bossid on ikka väga karismaatilised ja edukad tegelased selle söna igas möistes. Aga paar samal tasemel kolleegi on küll jobud, ja nii palju kui ma ka oma pölastavat olekut varjata olen üritanud, tundub et enam ei suuda. Vöi noh ma olengi siuke üsna avatud olekuga inimene, kelle näost enamasti vähemalt pölguse küll vöib välja lugeda..  Ok üks on alles nooruke, kuskil 26-27. Tüdruk. Maakas. Jah teen juba vahet küll maakatel ka.. kuigi Saksas on see veits raskem. Siin on maakad ka üldjuhul üsna kombekad. Igastahes üks kole asi naiste puhul, on kui nad söömiskommetest ei oska kinni pidada. Mitte, et ta matsutaks, aga kui söögi kallale saab, asub habima juba enne kui köik lauda on jöudnud istuda ja headisu teineteisele soovida. Ja seda veel siukse metsloomaliku innukusega. Üldse peab ta pidevalt midagi sööma. Sama jant on teise jobuksega siin. No aga tema on juba 47 aastane mees ja kogemusi nii Löuna-Aafrikast, Austraaliani kuui Inglismaalt kogunud. Aga kes on ilmselt lambakarja loodud, see on. Lisaks sellele on ta homo ka. Mitte, et mul nende vastu midagi oleks. Ega ma sest asjast aru saa, täis hetero nagu ma olen, aga mul on nii mönigi väga hea gei söber, kellest ma väga lugu pean. Seega see töik tegelt ei loe eriti. Lihtsalt tema puhul otsin igasugu vöimalikke pahupooli. Respekt on kadunud, ja ei seda tagasi leida on ilmselt raske. Ta on ääretult meeldiv inimene iseenesest, aga selgrootu.. ja töötamise juures häirib see. Lisaks sööb ta ka koguaeg. Kaamlilöuad koguaeg käivad.. Prantslane on kolmas häiriv objekt..aga temal on vähemalt suts rohkem seda selgroogu. Ja tal on lauakombed olemas. Ja ta ei söö töö juures, iga poole tunni tagant. 
Naljakas töik on ka, et need nörgemad olevused vötavad teiste tüüp-kombeid lihtsalt ligi. Tüdruk vannub rövedalt, nagu see prantsuse kolleeg. Mölemi puhul on seda lihtsalt vastik vaadata. Ja üldse on veel möned muud gei-tüübi omadused ka üle vötnud. Möned miimikad jne. Prantslane on möningad ülemuste miimikad, vöi ütlemised, üle vötnud. Noh see on mingismöttes normaalne, et vötad kombeid üle, kui päevast päeva koos oled teatud inimestega. Igastahes ma loodan, et ma suudan siuksest asjast hoiduda. Mu meelest see on ka väike märk siuksest karjas jooksmisest.
No ühesönaga peab töötama selle nimel ilmselt, et siukstest ebameeldivustest jagu saada.. :)
Eile küsis üks ülemustest, kas ma Toulousi koliksin.......................

Rôôsa

Mina ja mu roosad prillid jälle. Mul oli lihtsalt reede ôhtu nii naljakas. See vist oleks see kôige ôigem sôna kogu jandi kirjeldamiseks. No tegelt oli nädal üldse päris aktiivne. Prantsuse kolleegid olid siin ja meil oli kolm päeva üsna intensiivset koostööd ja koolitusi. Ma ikka alati imetlen neid. Noored, ilusad, edukad ja väga professionaalsed kôik. Lausa lust koos tegutseda.. ôpib koguaeg miskit. Lisaks paar koosolekut mu lemmikkolleegi, prantslase Laurent'ga... algul oli küll kole raske asjalikuks jääda.. aga noh ei jäänd lihtsalt muud üle ja sai ikka kiirelt end öigele lainele saadud.
Neljapäeval oli üks esimene jöuluöhtusöök ühe suurema kolleegide grupiga. Hôrgu söögi ja rohke veiniga mônusas Bayeri restos. Laupäeval oli eestlaste jöulupidu, mis on viimasel ajal tavaeestlase jaoks kohe kindlasti liialt kiriklik Aga no vähemalt sai kotlette ja kartulisalatit ja siukest kraami. Aga no üleüldiselt on tunne, et asi on liiga perekeskseks ära läinud ja siukestel noortel lasteta asjapulkadel polegi seal enam nii väga miskit teha.
Aga nädala tipp oli reede! Ei viitsi siin tagamaid seletama hakata, aga pidin ühe advokaadiga pisut aega veetma. Vôi noh tegelt ühe hôôgveini ringi jôuluturul tegema. Aga asi kujunes nii, et jah hôôgveiniringiga sai algust tehtud, siis me jôlkusime niisama turul veel ringi ja kaesime kunstkraami, mis seal müüa pakuti ja naersime ja kommenteerisime kôikvôimaliku lihtsalt välja. Algushetkedest saati oli neetud lôbus. Eelmise päeva liigse veini, nelja-tunnise öö ja päev läbi kestnud koolituse väsimus oli peagi peast pühitud. Mees jutustas mulle kuidas ta eelmisel päeval pidi sôbra lastele Nikolaust mängima (see on siinne jôuluvana siis, ja tuleb 6ndal detsembril). Sôbra kaheaastane laps oli kohemaid siukse shoki saanud ja siis läks oma 20 mintsa et laps maha rahuneks ja jôuluvanast ka rôômu tunneks. Lôpuks kogu oma kommihunniku kätte saades tekkis vist ikka teatav usaldus. Aga S (see advokaat siis) mainis, et neetud raske oli küll see amet :)) No usun täitsa jah. Näkitsesime miskit süüa ja siis hakkas vaikselt külm juba näpistama. Kuna olime just täpselt siukeses pubide restode piirkonnas, siis otsustasime end kuhugile soojendama minna. Kuna ta on pôline münchenlane, siis ta tunneb neid piirkondi eriti hästi, jôudis igastahes mainida, et selles  väga uhkes piirkonnas vôib tegelt üsna jôledaid kohti ka ikka leida. Tahtis siis juba ühte kenasse hispaania lokaali sisse keerata, aga kuna ma hakkasin protesteerima, et ma hispaania ôllet küll ei taha, läksime edasi. Peaaegu üle tee oli üks kôrts, mis oma siniste ja roheliste jôlutulukestega nägi juba üsna kohutav välja. Aga mehel oli juba otsustatud, et just sinna me lähmegi. Kuna tüüp oligi siuke huumorimees, järgnesin itsitades..siiski veel teatava kôhedusega. Sisenedes muidugi selgus, et seestpoolt on see asi veelgi jubedam.. rääkimatta kontingendist kes seal istus...miskid väga ajast maha ja raisku läind tsiklimehed.. ja no miskit sinna kanti. . Rääkimatta vôluvast 80ndasse pidama jäänud  baaridaamist.  aga kogu olukord oli kuidagi nii naljakas ja nii me end kohe baari taha sisse seadsimegi. Minu teisel pool istund mees sattus miskil huvitaval kombel must kohe nii vaimustusse ja muudkui pomises miskit.. mönest sönast nagu schee = schön jne sain aru aga üldjuhul üritasin sinna poole mitte vaadata. Nii me siis jöime seal head Bayeri ölut ja naersime üksteist ja maailma välja. Siis läks asi niikaugele, et otsustasime paar piljardit teha. Ma vist olen piljardit ainult eesti baarides mänginud, siin pole need lauad eriti kombeks. Aga no nii jöledast lauda ma pole veel kuskil näinud, igatsorti alkohol oli seal kenasto üle voolanud ilmselgelt. Valgel kuulil oli üldse mingi lohk sees. Noh algul mängisime teineteise vastu - mis trikid said köik ära proovitud. Aga ta ikka vöitis. Järsku oli meile seltsi sattunud ka me baarileti tagune fänn. Tsentelmen nagu see S on, pakkus siis välja, et me vöiks ju temaga mängida, meie tema vastu. Mängisime, päris proff oli see vanamees.. samas me oma igasugu imetrikkidega mis sai mängus kasutusse vöetud, ikkagi vöitsime. Väike schnaps veel ja siis koju minek. Läbi paksu lumesaju. Mul pole kaua nii lôbusat ja nii lahedat ôhtut olnud. Ega pole lihtne leida siukest segast, kes sinuga huumori ja enamuse asjade suhtes nii ühel lainel on. Ainuke jama hetkel on, et ma nii tahaks teda jälle näha.. ja vôimalikult kiiresti! Ja ma ei tea  üldse mismoodi ma selle sooviga ja omadega nüüd hakkama saan?  Noh eks uus nädal too leevendust... ega töötamîne niisama naljapäraks välja ei môeldud ja homme on mul järgmine jôulupidu ühes ehtsas keskagses resoranis kogu oma kümne käiguga :)) Ja nädalalôpul tulevad Düsseldorfi sôbrakesed!!! Kui ainult tänase ôhtu veel vastu peaks...

Ddorf ja muu

 Eelmise nädala tusatuju ajas muidugi ära Düsseldorfi trip. See linn ja muidugi söbranna ja muu pande on alati nii vahva ja värskendav! :-) Ah, et mis seal siis tehtud sai. Kuna ma maandusin alles kesköö paiku, siis sai pögusalt öhtustatud ja siis niisama veinitatud ja jutustatud..  kuni järsku oligi kell 6 hommikul. Söbranna kutt oskas öigemal ajal voodisse minna, ja oli seega järgmisel päeval omajagu krapsim. Turgutas meid korraliku inglise hommikusöögiga ja oli üldse tore ja kannatlik. Me vedelesime ja taastusime Hangover filmi saatel ja öhtul siis jöuluturule minek. Hunnik vahetuid inimesi jälle. Löppes kogu jant iiri pubis ja karaoket lauldes jne. Hoolimatta sellest, et ma köiki hoiatasin oma ääratult halva laulmisoskuse eest, suutis keegi mu ikka ära regada. Noh vähemalt ei jooksund lavalt minema keset laulu. Ja pühapäev oli siis kultuurne. Käisime Ddorfi Kunstpalast's Gursky fotokunsti kaemas. Väga värskendav. Peaks üldse rohkem siukse kutluursemaga tegelema hakkama. Noh ja esmaspäeval veel pikk hommikusöök söbrantsiga ja siis tagasi. Tööga ei tegelenud, ütlesin et olen haige. Mida ma tegelt olin ka pisut. Nohu vöib ka üsna laastavalt peale möjuda ja eriti peale nohuga lendamist. Teisipäev ja kolmap. oli veel siuke näru olla,aga tööl sai ikka käidud, sest asju oli vaja teha. Lisaks üks sissejuhatav nö koosolek riskijuhtimise teemal siukse osakonnaga nagu real estate.. täpsemini selle finantsjuhiga. Gay kolleeg haakis ennast ka kaasa... mille peale ma just röömust lakke ei hüpanud.. vist seepärast, et mul teatav respekt tema vastu on kadunud.. eks see vist seetöttu, et tundub et ta on siuke rohkem jutustaja kui tegude mees.. ja kuidagi nörga selgrooga. Oleks möni teine me pöhimeeskonnast ennast kaasa pakkunud, oleks mul ainult hea meel olnud.  Nojah tema kohalolek oli töeliselt mötetu ka. Rääkisin ainult mina...  ja nii naljakas kui see ka polnud, real estate mees ka mu kolleegile vähimatki tähelepanu ei pööranud. Kuigi ta on vanem ja kindlasti peaks jätma proffessionalsema mulje kui minusugune tibi. Nii et suhtlesime ainult me... ja jälle tekkis see veits liiga pikaks veniv intensiivne silmside :D Pärast gay kolleeg mainis ka, et kas ma panin seda tähele, et tüüp ei vaadanud kordagi tema poole. No muidugi panin ja öige hästi :) Aga mees oli ka väga... puhasttöugu. Igate pidi nägi hea välja. Pikka kasvu.. soliidne. Noh loodetavasti tuleb temaga veelgi koostöötada.
Aga nüüd on pühapäev ja nädalavahetus ka peaaegu et läbi. Pisut nagu sürr oli see ka. Reedel oli öhtusöök prantslastega, millega kaasneb muidugi rohkesti veini ja siis kuhugile edasi minek. Ja no siis kui mul tekkis ülim huvi french kiss'i vastu, mötlesin et aitab nüüd alkoga. Peale seda vötsin veel oma vana söbra italiaanoga ühendust ja koju jöudsin vabsee järgmisel päeval löunaks. Mul nimelt oli kell 11 veel üks korteri ülevaatamine kokkulepitud, seega käisin enne kodu sealt ka läbi. Korter oli ilus, aga vaade just mitte köige ahvatlevam. Ja eilne päev läks vahelduva eduga magamise nahka. Täna ehk jöuluturg ühe inglasega.. See eilne magamise-maraton pani ikka päris imestama.. polnud teadlikgi, et ma nii pikaks uneks vöimeline olen. No ju siis reedel läks ikka korralikult energiat tuulde :) Aga nüüd on lamatised ja keha karjub spordi järgi. Peaks ehk väikse jooksuringi tegema..kuigi temperatuur on nulliligidane ja lumekiht on siin ka maas..