Jätkuvalt..

Niisisi lähen tsekkame selle bisness city taas üle. Mind ei tômba küll sinna niisama miski enam tagasi. Aga kui keegi vana sôber kellega sai kunagi pea 6 kuud ainult ninapidi koos oldud tuleb New Yorgist seda väisama siis lähen küll jah. Paistab, et me pole suurt kumbki muutunud, ajame oma pläraga teineteist ainult hulluks. Kuna ma tean linna ikka märksa paremini, siis vôtsin tema hotelli bookimise ka enda kaela. Aga no paras peavalu, kui hinna kohta pärides arvab mees, et peaks alla 5000 euri jääma jne. Ja samasuguse mölaga ajan ma teda samamoodi segaseks. Igastahes sai hotell talle vöetud keset punaste laternate tänavate ilu... sest no üks tingimus oli, et hea oleks kui pea-rongijaama läheduses. No palun väga, 200 meetrit ;)

Must have :D

Olgugi mu eesnimi kôlab parajalt attribuutiliselt, perekonnanimega ma olen ikkagi üsna rahul. Vastupidiselt eesnimele on seda ikka märksa lihtsam meelde jätta, nii eesti kui mis iganes muus keeles. Inglist räägib ju igaüks hetkel (kes mitte nendega ma ei puutu ka ilmselgelt mitte kokku). Kuigi ma tôesti ei kujuta ette kuidas see nii siinsele kui ingliskeelsele rahvale vastuvôetav on, naljakas on ta igastahes omajagu. Ja ikka ma vôpatan igasugu 'must have' ja 'must be' vôi siis prantslastel kombekohaselt 'le must' loosungi peale. Ôigemini ei vôpata, muigan pigem. Tuleb ette isegi küsimusi, et kas see ongi tôesti mu päris nimi :D No jeerum. Nii egotsentrilist muljet ma loodetavasti ikka tegelikult kellegile ei jäta, et vôtaks endale siukse sildistuse heast peast. 
Tahan G-d näha..no seda uut. Ta peaks peagi puhkusereisilt ka tagasi jôudma. Prantslastest rääkides, seesama kes praegu seal firmas töötab, D, temaga sai ka eelmine nädal kohvitatud ja lobisetud. Ta on ägedam kui ma siiamaani arvasin ja lisaks ülisportlik. Sel nädalal oli ta tsehhis mingil iron-man i taolises üritusel. Lisaks on ilmselt törts mehelikkust ja enesekindlust vahepeal juurde tulnud. Alati positiivne vaadata. Ah mulle need prantslased meeldivad, ma ei saa sinna midagi parata. Kogu nende veidruse juures on ikka vist ainult prantslastel ja öigetel venelastel veel need vanad väärtused pisut pidama jäänud. Ja naine vöib ennast vabalt naisena ja ülihoolitsetud tunda.
Ühesönaga tahaks G-d näha :)

Kirju-Mirju

Ei noh vingu ja ahasta veel, et igav ja astu juba ühe jalaga ahastusse ja palju kardetud kibestumusse, kui kogu see jama pühitakse  nagu vôluväel sootumaks.. puhtalt paari luuatômbega. Ja eks see vist ole ôige, et môtete ja soovidega tuleb ettevaatlik olla. Vôi siis ikkagi mitte. Issand kui hakkaks iga môtesähvatuse peale pikalt vaagima kas see nüüd on ikka môtekas môte, mis siis veel saama hakkaks. Ma isegi ei suuda välja môelda mis. Aga enamasti juhtub kôik ka alles siis, kui oled asjale käega visanud ja no teate küll. Vahel sobib, vahel on lihtsalt liiga hilja.
Lisaks oma lähedale sattunud pônevatele karakteritele, inglise mustast huumorist jamaika chilloudini, pluss sakslase hoolitsev meel, istub töö juures kôrval ruumis üks pilt-lahe sakslane. No pakun et läheneb 40le, edukas, soprtlik, imeilusa hääletämbriga ja mônusa huumoriga. Vürts töömellu mis muud. Aga no seda jätkub siin niikuinii.
Igastahes on august ju käes, ja tähed sajavad (vôi sadavad... vôi no langevad). Üritasin täna balkonil peale biergartenit mediteerides ka mônda langevat tähte püüda ja môtlesin isegi soovi välja, aga midagi langevat ma küll ei tabanud. Üks tôusis hoopiski... aga see oli ikkagi lennuk vististi. Soovi soovisin ikkagi ära, egas seda saand ju tuulde lasta. Üsna jabur soov jällegi kui nüüd môtlema hakata.

Ja nüüd täiesti spontaansest peast tellisin endale Economisti 3ks kuuks testida. Spiegel ei meeldinud. Vaatab kuidas sellega siis läheb.

Pööristes

Taaskord. Einoh ma olen nädala esimese poolega taaskord rohkem lôbutsenud kui seda tervesse nädalassegi ära mahuks. Mônele ei mahi paari aastassegi vist, aga väga siia-sinna pole ju iseenesest mötet vördlusobjekte valida. Ei teagi mis nüüd saab. Igastahes naudin röömuga olukorda, et teen täpselt just seda mis hetkega pähe turgatab ;)

Lukku

niisiis kellel huvi blogi edasi lehitseda saatku oma e-mail relikamust160@hotmail.com -le.

Missassja?

Ma ju pole ometigi haige keset suve??? Kuidas see üldse teoreetiliseltki vôimalik on? Näpistage mind vôi miskit... Aga no keha on niikuinii tundetu. Täiesti sürr, mis ma pean nüüd bikiinid üll ja sall kaelas terassile päikse kätte ronima väi mis?
Aga nujah mis siis muud kui vastikut kummeliteed juua ja küüsluguga end lôbustada, sellest jamast tuleb kiirelt jagu saada. Homme on 30 kraadi ilm ja jume vajab värskendamist. Ja üleüldse ei ole viitsimist kauaks siukseks hädiseks ja umbes ja paistes ja jôuetuks jääda.
Ja kuulan lohutuseks metameditsiinist traditsiooni tarkuse saatest, et siuke haiguslik reaktsionn on positiivne nähtus. Lihtsalt mingi konflik-olukorra lahenemise tagajärg. Kôlab loogiliselt.

Aga muidu on 'slut demo' ka Münchenisse jôudnud, eks ta ju ôige ole, et naise riietuse järgi sa ei tohiks mingeid järeldusi teha, et kas teda rünnata vôi mitte. Täna demonstreerivad, tahaks isegi näha vist.

Nädal

'Ainult igavatel inimestel on igav' lugesin üleelmisel nädalal suurest igavusest kuskilt naistelehest ja jäin jahmatades endaga tôtt kaema. Ônneks asi muutus kohe.
Eelmine nädal oli nii vahva nii vahva..mehr davon!! Jällegi igasse kanti. Nädal algas vististsi juba mainitult uue tööga  ja uute mônusate kogemuste ja hunniku kaunite meeste ja naistega ümberringi. Pealekauaba on mu  boss igavesti pônev tegelane. On elanud nii Pariisis, Inglismaal, Jaapanis, Hiinas ja kes teab veel kus...algselt ôpingutega seonduvalt ja siis töiselt, MBA muidugi tehtud jne.  Ma alati vahin siukseid inimesi suu ammuli. Lisaks ta räägib kôiki neid keeli ka muidugi.
Reedel panin kohe peale tööd Düsseldorfi poole plagama... ei see ei ole nii lihne miskit. 600 km siiski. Keskööks olin umbes kohal, kus siis sôbrants kohe rummi-koolaga vastas oli. Neil oli seal kohalike välismaalaste kambaga veini-festitamine linna peal ja no mina jôudsin just selleks ajaks kui mindi edasi pidusse. Pidu ja rahvas ja öö oli taaskord üsna...meelas :) 
Kuna DüDos oli ainult nädalavahetus plaanis, siis pidi ju vôtma mis vôtta annab ja ega öödki ei saand ju raisku lasta ;) Järgmine hommik, ehk siis lôuna, algas sôpranna juures maailma parimal balkonil  korraliku päikselise hommikusöögiga ja vedelemesiega. Ja kuna me seekord arvasime et säästame oma tervist ja keha jooksmisestja läheme higistame jama parem saunas-basseinis mônuledes välja. Vot see oli ôige otsus. Peale seda kokkamine, kus me tegime väga mônusa ja lahja gemüse-ahju vormi ja väikse ilu-sleepi ja siis naksti ôhtuks valmistuma, ehk siis shampa lahti. Ja edasi. Ma leidsin sealt armsast Düsseldorfist oma lemmik klubi igastahes. Kole piinav, et see nii kaugel peab olema. Selline pisut lôdvaks lastud shikk ja ilu undegroundiga  kombinatsioonis.  Väga vinge. Peale pidu veel väike viski ühe inglise härrasmehe (sôbranna hea sôber)  kaunis avaras elamises, mis oli peokohale jalutamis-lähedal. Nojah ja magama sai muidugi vastu hommikut. Taaskord mônus hommikusöök ja siis kunagi start tagasi Münchenisse. Peale selliseid nädalavahetusi on ikka siuke emotsionaalne pohmakas, nagu L seda nimetab, et ei oska hetkeks nagu kuidagi ollagi. Tahaks, et selliseid oleks rohkem ju!!! No septembriss tuleb tema siia igastahes. Kuna bayerimaal on esmaspäev jälle miski püha ja vaba päev, siis tekkis väike idee äkki Berliini suhtes. Sealseid sôbrannasid tahaks ka väga näha.. lihtsalt linn on vist see mis eriti ei tômba seda pikka ted ette vôtma. Eks homme otsustan. Aga praegu on siuke korralik üleväsimus peal, sest pole veel nädalvahetusest korralikult välja puhanud. Vastu  eilset oli luupainaja kogu oma deemonitega taaskord kallal ja seekord kestis see 'möll' vist veelgi kauem. Lugesin ka selle kohta ja see on täiesti loogiliselt ära seletatud keha ja vaimu vahelisest konfliktist. Siiski nii rahulikult kui see ka kôlab, see on ikka hullumiseni jube sel öisel hetkel. Ja eile sai veel ka miskil after-worki üritusel säärt väristamas käidud. Seega nüüd magama ja kohe!

PS! Kes tahab tôsimeeli kaalust kaotada ärgu leidku aega ôhtusöögi jaoks. Kindlasti kôige tôhusam!

Aga pôhimôtteliselt panen oma möla siin peagi lukku.. no nii pea kui viitsin järgi uurida kuidassee käib. Paari lugejat muidugi tean ja ilmselt lasen nad kohe ligi. aga kui keegi on kahe silma vahele jäänud, andku lihtsalt märku .. aga ma pean seda asja veel nuhkima. mitte täna.

Tänane  päev üle elatud..  Ei olnud muidugi midagi eriti üle elada. Lihtsalt eilne keerles peas ringi nagu pohmakas...  Aga pohmakas ju kauem kui üks päev ei kesta pöhimötteliselt (kui just kohe peale jooma ei hakka), nii et homme on köik jälle klaarim. Aga oma kärsitusega pean miskit ette vötma. Vöi siis mitte...   Äkki kärbin sellega kogu elu pônevuse ära...vôi siis vastupidi. No mis iganes... vaevalt ma tulevikuski suurt oma tegusi enne tegemist läbi kaalutlema hakkan. Mis teha. Eks ma kanna ju oma risti vôi riste ise eksju. Ja 'pohmaka' pôhjustanud 'koktreilid' olid vägagi maitsvad ja värvikad.  Aga ma pole ju kokteili inimene...rohkem nagu vein vôi ôlu vôi sellisem hapum ja môrum. Aga ôppisin palju, nii et lôpp hea kôik väga hea ju. Silm läks jälle avaramalt lahti :)
Ja üldse kui inimene hakkab keset Müncheni tänavaid vôileiva Jumalat paluma, et subway lati oleks, siis see nagu sobib.

Töö juures on ka mônus. Kôik need töökaaslased keda ma riburada pidi tundma ôpin on nii toredad ja ilusad :) Enamus taaskord mehed miskipärast..  Suhtlustase on ikka mônevôrra teine, sobib palju rohkem.
Ja lisad. Näiteks üks soliidne inglise dzentelmen ilusa ülikonna ja veel kaunima aktsendiga  kuskilt lähedalt kontorist, tuli mu juurde saksa keelelist abi paluma. Aitasin muidugi ka...(nüüd mulle sähvatas keda ta mulle nii väga meenutas... 'Lost' seda kiilakat peategelast ) suurima hea meelega. Kuigi sakslasel oleks vist seda lihtsam teha olnud, aga ega minusuguse näost ju välja ei loe, et ma sakslane pole. Minu näost loeb välja pigem seda, et minult vôib kôike küsida. Miskipärast juhtub seda nii pidevalt, et küsitakse küll teed küll teab mis infot. Tavaliselt ma muidugi kunagi ei tea halligi.
Igastahes ma iga päevaga vaimustun muudkui rohkem ja rohkem ümbritsevast. Koht kuhu vöiks jääda küll. Ja see, et ümberringi on nii palju nii prantsue kui inglise inglise keelt. Ja saksa muidugi niikuinii. Me like.
Peale kauba esimesel päeval bossiga lôunatama minnes, nägin ühte vana tuttavat prantslast kôrvallauast lehvitamas. Firma on suur ja divisione palju ja mul polnud tegelt ôrna aimugi, et ta ka just seal töötab. Täna pôrkasin temaga jälle kokku ja kohvi vôi lôuna on kokku lepitud. Sellised kokkupôrked on nii veidrad ja nii toredad kuidagi. cmn München on ju rahvaarvult sama suur kui Eesti!
Homme mul on esimene koosolek ja mul pole isegi ôrna aimu mis keeles see on.
Ja arvestades seda prantslase aktsenti, kes on siinmail ka juba aastaid töödanud, siis ma ei peaks ikka enda pärast väga pödema. Ja eile sai taaskord komplimenti aktsendi kohta kuuldud, kui ma oma turtsumistega peale hakkasin. Ja seda on korrutanud isegi naised, mitte ainult mehed. Nii et kontsentreeruks ehk tähtsamatele asjadele ja jätaks tühisuste pärast pôdemise ükskord järgi juba. Eriti et ma pole ju iial erilist rôhku sellele pannud, sest ma ei ole kunagi plaaninud Saksa jääda. Aga Münchenit ma naudin iga päev aina rohkem ja rohkem.

kurnjau

kaks päeva ainult nädalast möödas, aga pônevust on mitme nädala eest juba seljas vôi seljataga........küll töö, küll muu. oejah