oh neid soove

ma üritan oma vaevatud kehaga järgmine nädal ikka veits paremini ringi käija. tervislikumini ja nii. kui just haigeks ära ei jää. viimased päevad on ikka köri ja nina imelikud... ja selg valutab ja keha on üldse kuidagi krampis ja valus. ma ei tea mis värk. üks palaviku sahmakas vöiks ju üle ära käija, aga ma olen vist nii karastunud, et need patsillid ei saa vöimule sugugi.

ühendust vötis mu Darmstadti viimase töökoha nö ülemus vöi koordinaator. jälle üks eeskuju omaette. sellist konkreetsust ja mötteselgst nii noorelt inimese juures ei näe tihti. ja peale töökohustusi lisas ta mind facebookis ka. nojah oskaonna juhataja lisas ka :)) ja temaga sai isegi pisut peale Müncheni kolimist sai suheldud. Aga A-ga siis mitte. Kuigi just nimelt september-oktoober läks miskipärast möte tihtilugu tema peale, vöibolla just vörreldes oma viimase aja ülemusi, siis temal on tugevad punktid oma selge väljendusoskuse pärast. Ei mingit hämamist ja nagu ma olen aru saanud, ei ole see nii lihtne midagi. Igastahes muudkui mötlesin, et peaks temaga ühendust vötma ja kasvöi küsida, kas ta oktoberfestile pole tulemas vöi niisama eluolu kohta. Aga tüüp jöudsiki minust ette, ja jällegi täpselt hetkel, mil möte tema peale miskipärast peatuma oli jäänud :) Mul oli igastahes väga mönus surin sees pärast pögusat vestlust.

et voila!

Lôin oma asjades täna täiesti kogematta korra majja! Alguse plaanist vanad ajakirjad lihtsalt ära visata kujunes koristamine pool päeva vähemalt. Kôik paberikraam ja kogunenud ajakirjad-lôputöö pahn ja üldse dokumendid said viimseni korda seatud. S.t. enamus paberist ära visatud ja dokumendid omasse kohta paigutatud. Ja nii järk järgult sai kogu tuba läikima löödud, tolmust puhastatud, sealt kust tavaliselt ei viitsi jne. Uskumattu! Paberit läks prügikasti see suur IKEA koti täis. Ma vaevalt jôudsin ta prügikastini lohistada (ja mul jôudu jätkub). Ônneks mul prügila on keldris ja ma elan esimesel korrusel. 
Ilm on jätkuvalt päikest paksult täis, nii sai ka tuba korralikult läbi ôhutatud. Seda ma teen muidugi iga hommik ja öhtu, aga no täna lasin korteri aknad valla ikka üsna pikaks ajaks. Oi kui mônus tunne oli ikka pärast, keset seda korda ja puhtust.

Isegi vihaseda môtted J-i suunas olid ilmselt tolmulapiga minema pühitud. Eile küll ei teadnud mida oma viha ja pôlgusega ette ära vôtta. Kôige hullem on see, et ma ei tea tema käitumise pôhjust, vôibolla hirm? vôibolla häbi, vôibolla lihtsalt stress omaenda hetke segaduste pärast. Nii hästi ma teda ka veel ei tunne... Igastahes eile ma môtlesin küll niipidi ja naapidi kuidas oma pôlgust vôimalikult valusalt talle ette reserveerida..ilma et asjal oleks kibestumise maik juures. Välja ei môelnudki. Ja siuke külm vaikus vist jääbki minu viimseks reaktsiooniks. ei tegelikult üks vastus on vaja talle veel anda järgmisel nädala...  no aga seda ma juba tean kuidas reserveerida. Täisesti hämmastav kui kiirelt vôib suhtumine mônesse inimesse ikka muutuda nii pöördeliselt..

Noh aga parem viha kui kurbus onju. Ja kurb ma pole. Sain lihtsalt pisut targemaks taas ja ongi aeg taas muuks ja sobivamaks. Suvi seiklusteaeg on läbi. Aeg pisut asjalikum olla.Ja neist seiklustest sai isu täis küll ja rohkemgi veel.

Ja ah kuidas ma ootan detsembrit! See päev kui ma enda pôlema tahtsin pista, oli mul justnimelt olnud tööintervjuu oma, no vôib vis juba nii nimetada küll, lemmikfirmas. Ja nagu arvata vôib ma polnud eriti rahul endaga ja üsna närvis pärast. See kuidas ma ei suutnud oma lôputöö teematki selgelt sônade abil ära selgitada, vaid vôtsin selleks tahvli appi, et siis asja lihtsalt piltlikustada. Vestluspartner oli iseenesest muidugi väga  meeldiv härra. Tegi alguses kombekohase sissejuhatuse, ehk siis väikse ringkäigu ateljees, kus firma erinevad divisionid kenasti esitletud oli ja lennukid, raketid, satellidid, helikopterid kenasti modelleeritud. Kuna ma olen selle firma all juba kolmes erinevas sektoris töötanud, siis oli asi muidugi mulle juba kohati üsna tuttav. Huvitav oli muidugi asja juures see, et itervjuu oli mul kohe COO-ga. Nagu ma olen oma üürilja siiamaani toimunud ponnistustest tähele pannud, toimub esimene intervju alati telefoniteel ja personaliosakonnaga, siis vaadatakse järk-järgult edasi. no minule helistas juba alguses termini suhtes mees ise ja personaliosakond on siis alles nüüd sekkumas. Nojah aga mu üürija tööotsingute suhtes ma lausa tahaks söna vötta.. aga ma ei viitsi.. Igaljuhul on tema vaated ikka üsna totrad hetkel ja siukse suhtumesega naine ei leiagi iial tööd. Sellest hoolimata ma muidugi soovin, et ta ikkagi kiiremas korras juba miskit leiaks. Ma ei suuda muidu varsti oma pisut pölglikku pilku ära varjata enam... mis tegelt juba aegajalt läbi kumab küll, kui ma eriti väsinult töölt koju lohisen.
Ja satelliidid, raketid, sôja-lennundus ja nüüd siis peakorter ise :))  Kuigi peale seda intervjud ma olin ikka üsna kindel küll, et minu kasuks nüüd küll päris kindlasti ei otsustata.

Iseenesest mulle hakkab vaikselt selgeks saama, mis sorti vöi suunas tahaks töötada. Oliuline on ka millises keskkonnas... praegune töö, milles küll alustasin alles septembri löpus, on küll väga vöimsas firmas, aga kuidagi inimesed ümberringi on oma eba-sotsiaalsusega nii eemale töukavad. On muidugi ka normaalsemat kontigenti...ja kuidagi kipuvad need olema ainult need, kel ülikond seljas... ehk siis business integreerimise vöi administreerivamate ülesannetega tegelevad. heh reedel sai ju nii mönigi eriti magus naeratus kogutud .. aga no mul oli seelik seljas ka :D ...
ja see nii öelda "organisatsioon" seal on ikka öudus ise. Nii, et ma olen sealt pögenemise pärast ikka päris röömus kohe :)

Laul

Täna oli nii virr päev. hommikul sai külma dushi, hommiku päikse ja kohvi abil end öige positiivseks meelestatud. Lausa ülemeelikuks haibitud meeleolu löpetas metroos logisedes nagu välk-ja-pauksaadud tarretuma ja juukseid püsti ajav sönum. Ei miskit traagilist iseenesest, aga jöle ehmatavat. Ja alguses tundus ikka oi kui traagiline küll. Detailidesse ei hakka siin süüvima parem. Et mötted eemale saada, kuhjasin hunniku töökraami kaela ja nohisesin siis omaette... vahel küll trügis hommikune sönum jälle külmavärina lainega palgeile. Aga no siis edasi. Ega niisama naljalt pole välja möeldud töö ja töökohustused.
Kuniks tuli köne... mida olin oodanud juba üle nädala, ilma kärsitust kaotamatta. Ei suutnu ei istuda ei astudagi enam, nagu oleks köik kaalul. Ja tuli..positiivne ja väga meeldiv köne! Uued tuuled, nii palju uut öppida ja areneda, nii pönevas keskkonnas, ehk tiheneivaid suhteid Prantsusmaaga taas. See muidugi kaalus KÖIK kaalukausil jälle positiivsusesse nagu laksti. Ja hommikune muretekitaja tundus ka täiesti lahendatav ja tühine.Pea on mötteid - ideid täis nagu naksti. Olukord hakkas muidu ikka väga tuimaks ära muutuma... ja depressiivseks enesehaletsuseks.

Aga praegu vaatan Laulupealinna. Väga tore konsept ja lavastus. Väärt idee ja juba algus-klipp on väga möjuv! Peaks selle endale hommikuseks motivatsooni-palaks tömbama. Ja nii kahju on kui keegi välja hääletatakse alati. ehk see Justamendi laulja oma pisut suutmatusega oma zanrist sugugi välja astuda, pluss suutmatusega teiste lauljatega kokku laulda. (Kui ma veel väike olin, siis ma olin Lungesse meeletult armunud nii muuseas.. ) Teistel tuleb see kuidagi paremini välja. Köigil. Aga eks Kohila vöidab..vöi Kärdla.

Maskuliinsemast poolest... J-ga on vsjoo... taaskord :D  Vähemalt ei suuda ma teda ei näha ei kuulda hetkel. Jama on see, et me töötame üsna lähestikku, ja väike oht on sel maastikul kokku pörgata. Aga vähemalt on neutraalne pind.. ja BMW on siiski suur ja lai ... tema kabinett minu omast on 10 -15 meetrit..siiski. Aga tööl oleme tegelikult ainult ükskord kokku pörganud.

Lugesin just oma oktoobrikuu horsokoopi. Soovitas dieeti. Täitsa öige jutt , hakka vöi uskuma neid.

Ja kell on 5 hommikul ja und pole ollagi... liiga palju mahutas end ühte päeva ära.

Mulle meeldivad igasugu hellitusnimetused, ja eriti kui need tulevad söbrannade suust. Meeste puhul on see kuidagi ...  mitte nii eriline enam  ..ja vöib pigem vastupidiselt ka möjuda. seal on see küsitavus juba suurem eks.
Viimasel ajal neid naiste poolseid on aga rohkelt kuidagi :)) Hi süße, vöi siis mausy :D vöi siis kasvöi seesama reli-deli (deli tulevat sönast delcious :)) ) Need möjuvad kuidagi palju toredamalt :)

Aga jama on see, et sain just praegu vastu kella kümmet öhtul sönumi küsimusega, et "kuna ma jöuan?". mingi prantslaste öhtusööma, aga siis hoopis teine kontingent, kui see G ümbruskond. kuna ma aga viimsel ajal jälle igasugu kiiret lükkeid teinud olen, pole info minuni üldse jöudnudki..täitsa kahju. aga ju siis nii peab. kuigi sel nädalavahetusel oleks töepoolest palju rohkem tegevust ära kulunud kui see oma mötetes siplemine... no täitsa kahju kohe!

Luupainaja

Ôudne asi see... sama ôudne kui nimi isegi. On hakanud mind regulaarselt tülitama. Vahel on niisama halvatud olek, aga enamasti ikka on ôudu tekitajad vürtsitajateks. Eile oli eriti hull märatsemine. Kui üles ärkasin, siis muidugi oli selge, et ma ei olnd end raasugi liigutanud. See on lihtsalt nii veider, et see värk mul just nüüd kummitama on hakanud. Ja kogu see nähtus on lihtsalt veider!!!

Nojah aga lugesin just praegu nii toredat artiklit pisikese ja usina Eesti kohta Spiegelist. Elu24 vöi kuskil olevat juba eesti keelne versioon vöi lühikokkuvöte ka olemas. Aga no siuke asi teeb ikka südame soojaks. Paneks ju siia üleski, aga ei leia enam üles.
Saksa keelne on järgmine  http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-80450995.html
Tegelikult oli täna metsik masendus peal, kuigi päike siras nagu kesksuvel. No ere oli ta jah, aga samaväärselt kröbe oli tegelikult ilm. Ja no siin mägede kandis on see töepoolest kröbe! Kuna motivatsioon oli null, tuju ka, lasin töölt vara jalga ja kasisin jooksma. Päris vägisi. Tujuga oli midagi vaja ette vötta. 1h50 min jooksin. Ühesönaga peaaegu sama kaua, kui poolmaratonil. Päikselises metsas. kindlasti möjus tujule jah. vöi väsitas lihtsalt..
ah kui vastik on siuke ootel olek... 
Muide siin sadas eile öösel juba lund. Uudistest hommikul kuulsin, hommikuks oli see muidugi teadmata suunas kadunud juba.

Luuser

Kui ma peaks kunagi kuhugile kinnisemasse asutusse sattumi, siis ilmselt meeleoluhäirete töttu..
Täna tahaks end lihtsalt pölema pista.
Ainuke positiivne tôik asja juures, et isu on ka läind

Liberté, égalité, fraternité

Laupäeva hommikune unistamine...  tahan prantsuskeelsesse keskkonda, prantslase kaissu ja seda köike suurlinnas... Ma lihtsalt vöin isegi loodussaadet kaeda, kui see on prantsuse keeles... just panin tähele. Dääm see sügis ajab mind veidraks.

Sunny Day

Hea küll päike särab ka jah! Aga ma vist säran rohkemgi. No viimased päevad olidki jälle siukses meeleolus, et vaatasin uurivalt oksa järgi ringi, mille otsda ennast üles puua. Ma ei saa sinna lihtsalt midagi parata, et ma ei kannata sügist. Mul on karvad ja kogu olemine nii turris kogu selle aastaaja suhtes. Üritan küll end ümbermeelestada, aga see pole nii lihtne miskit. Igastahes täna päike sirab nagu kullakera. Ja mina ka ja köik kes vastu tulevad ei saa ka ju muidu kui peavad vastu särama, kui siuke röömurull (seelik ka veel seljas) mööda sirab.
Pluss see hüplema panev telefoniköne... 
Pluss esmaspäeval eesootav massage kuumalt mehelt. Kuna mu kael täna hommikul oli väga streikiv, siis pidin selle lihtsalt välja pinnima... No ei olnd seal tegelt mingit ära rääkimist tarviski. Esmasp. seepärast alles, et J on Münchenis ainult nädala sees. Aga oktoberfestil külgekleebitud itaalia-sakslane on ka aktiivsemalt suhtlema hakanud... kuigi ma olin kindel , et ta ei  taha peale me söbrannaga talle kaela kakerdamist ühestki eestlasest enam kuuldagi :D  Äkki peaks ta nüüd hoopiski omakasupüüdlikult taas ette vötma.. ?

J on nii neetult kaunis.... ja stiilne! A sellest ma ei tahtnud rääkida. Tegelt ei tahtnudki millestki väga rääkida. Aga eestis need kreeka toetamise plaanide vastuolijate kitsarinnalisus ajab juba närvi. Ma saan aru, kui siin saksas mögisetakse.. ja loomulikult seda tehakse ka. Aga nagu Paet ütles, iga ära antud euro eest on juba viis vastu saadud. Ja ei ole neil euro-skeptikutel praegu ka vaja vastu rinda taguda veel miskit. Ei saa ju asju nii ühest küljest ainult näha kui töesti tahad poliitikas söna vötta. Ja ei saa igat kreeklast vihata sealsete poliitikute hakkamasaamatuse pärast.

Ok rahu ainult rahu...lähen püherdan pisut J parfüümis parem...

Vaba

Üritaks nüüd nädalat kokku vôtta. ..Eem polegi nii lihtne iseenesest. Esmaspäev on kuidagi väga mägede taga ju juba. Igastahes sai omajagu uudishimu rahuldatud ja mônes teemas jälle selgus rohkem majas.
G vaimustusest sain ka löpuks önneks lahti. Ega see ühepoolne näpud püsti fännamine tore ju pole. Eile siis sünnipäeval vaatasin ja jälgisin ja mötlesin, et mida paganat ma niilin siin. Eiei igavesti äge tüüp on, selles pole nagu kahtlust. selgus majas. juhei. mönus olla kohe ilma tagamötetetta. ja mönus on see, kui su kingituse üle särasilmi röömustatakse :) selle nimel muudkui teeks ja teeks neid... kui aega oleks :o)  aga eks ma ikka kooserdasin piisavalt palju ringi ka eila selle nimel. muidugi vahelduva eduga shoppasin ikkagi nagu oma tarbeks ka...seda vist siiski rohkemgi..
Ahja J-ga sai ka asjad vist klaariks. Seega selle teemaga ka pead enam ei vaeva ;)
Ahja ja juhtusin eilsest peost pilte nägema ja vaja ikka taaskord möödukamalt sööma hakkata vististi. Büreesupid ja viinamarjad siis järgmiseks nädalaks!

Kompliment

Lubage mul seda siiski nii vöta. Ma olin just oma uue G sünnipäeval... ja ma olin ainuke mitte-prantslane...ja rahvast oli palju  jajah..  las ma nüüd naudin hetke.

Sailor

Mis selle uudihimuga oligi nüüd? Ajas kassi purki vöi miskit? Ma olin ka eile oma olekuga purgis mis purgis. Täna muidugi kôik jälle harasho. Toona, kui mind igasugu 'best' asjadega Frankfurti meelitati, ma ei läinud. Nagu kôigega, liiga palju 'beste' tekitab siiski teatavat skepsist eksju. No see selleks, tegelane otsustas siis ise ühe oma ärireisi Barcelonasse hoopiski läbi Müncheni korraldada. No eks ma siis lôbustasin teda terve öö läbi Müncheni. Oi kui palju ikka sellesse ööse mahtus, kui nüüd üksipulgi lahkama hakata. Üks pônev tegelane taaskord, pisut rohkemate elukogemustega, pisut väljakujunemate vaadetega. Ja kui suusapuhkusele peaksin kippuma, oleks mägimajake Colorados saadaval. Seda, et mina Coloradosse satuks, ei juhtu küll ilmselt ealeski. Mul pole kehas küll ühtki rakku, kes sinna reisida ihaleks. Tjah aga reede hoomikuks olin omadega läbi, mis läbi...terve nädal oli üsna insomniline olnud. Seega lasin jalga. Ilma vähimagi seletuseta, mul polnud isegi selleks jaksu. Magama ja pärast lôunat hüppasin veel tööle. Oejah see töö teema..kui eelmine koht oli nii organiseeritud ja hästi ettevalmistatud, siis see hetkel on siuke, et päevast päeva on üks suur külma vette viskamine. Ühest küljest väga häiriv, teisest jälle üsna arendav eksja hea kogemus. tuleb taaskord vötta mis vötta annab.
Täna ma olen löpuks täitsa välja puhanud ja röösa taas. Välja aga üldse ei kipuks, aga vaja üks kingitus leida. Täielik peavalu teema minu jaoks alati. Vaatan veel pisut Kolmeraudset ja siis vaja tegutsema hakata. Seoses sellega muidugi Raid ja Paetii väitlus. Kuigi minusuguse poliitilise vôhiku arvamus niimoodi järelemôtlematult oli Raidiga varasemalt ühte meelt, siis teda kuulates tundus see ärplemine ikka väga kitsarinnaline. Paet-i väited olid muidugi mônevôrra diplomaatilisemalt ära tôendatud. Nojah see teema on muidugi siinmaal teema number üks ja juba pikkkka aega. Ja nagu ühel talk-showl kellegi kabaristi pahameelega olen täitsa nôus..sellest räägitakse nii palju, aga liht-rahvale nii mittearusaadavalt ja selgitamatult... no mida sa sest EU teemast siis enam oskad väärtustada.

Ma tahan "Idiooti" näha! Kuigi see film paistab olevat kuntstiteos omaette...sellest raamatust olin omal ajal väga lummatud. Praegu olen aga lummatud Céline'i 'Reis öö lôppu'. Mu meelest väärib selles teoses iga fraas peaaegu tsiteerimist. Soovitan soovitan soovitan

Röövel

Jajah. eile üritasin naabri korterisse sisse murda. ei olnud joobnud, niisama môtteis. kôik oli ôige, ainult maja number oli vale... vöi noh ütleme nii siis et selle boksi number vöi trepikoja vöi kuidas iganes.  ja nii ma siis kruttisin oma vôtmega vôôra korteri ukse taga. siis kui taipasin, oli juba pisut hilja. aga no korteri omanik paistis môistev olevat.
ei tea...lisaks olin välja minnes köögi akna lahti jätnud..esimene korrus. ja üldse oli köik kuidagi viltu. vöibla oli lihtsalt päiksepiste. oktoberfesti spurt oli ka juba üleelmisel päeval olnud. aga no see oli ka päris korralik. ei hakka siin detailidesse laskuma, aga no söbrants oli Berliinist siin ja kuna me olime hilja platsis ja pidime seega ölle-telki sisse saamiseks lausa pisut vöitlema, siis vötsime ka viimast. ölle läks kiirelt, lisaks saime lauda väga toredate Kölni noortega. pärast mötetega miski aftekas otsida, kiilus meiega kampa kohe üks nunnu itaalia-sakslane. vöi ta vist jooksis niisama korraks möninga kavala pilgu peale järgi ja rohkem ta meist lahti ei saanudki. aga ses suhtes oli tore, et tal oli tutvused ühes lahedas kohas sees, kuhu me siis vahvalt ja tasuta sisse saime, pluss joogid jne. kuigi jooke küll enam vaja poleks olnud. igastahes me mingil hetkel siis otsustasime, et me lähme nüüd mölemad selle kutihakatise juurde magama, sest lihtsa matemaatika tulemusena lihtsalt selgus, et ta elab köige lähemal. vaene poiss näitas üsna tülpimuse märke juba üles, aga oli ikka löpuni viisakas ja kannatas meid välja. hommikul hiilis iga roju oma koju. ei miskeid fantaasiaid nüüd. meil oli töesti väga praktiline plaan lihtsalt kuskile ja kiirelt magama saada.