oh neid soove

ma üritan oma vaevatud kehaga järgmine nädal ikka veits paremini ringi käija. tervislikumini ja nii. kui just haigeks ära ei jää. viimased päevad on ikka köri ja nina imelikud... ja selg valutab ja keha on üldse kuidagi krampis ja valus. ma ei tea mis värk. üks palaviku sahmakas vöiks ju üle ära käija, aga ma olen vist nii karastunud, et need patsillid ei saa vöimule sugugi.

ühendust vötis mu Darmstadti viimase töökoha nö ülemus vöi koordinaator. jälle üks eeskuju omaette. sellist konkreetsust ja mötteselgst nii noorelt inimese juures ei näe tihti. ja peale töökohustusi lisas ta mind facebookis ka. nojah oskaonna juhataja lisas ka :)) ja temaga sai isegi pisut peale Müncheni kolimist sai suheldud. Aga A-ga siis mitte. Kuigi just nimelt september-oktoober läks miskipärast möte tihtilugu tema peale, vöibolla just vörreldes oma viimase aja ülemusi, siis temal on tugevad punktid oma selge väljendusoskuse pärast. Ei mingit hämamist ja nagu ma olen aru saanud, ei ole see nii lihtne midagi. Igastahes muudkui mötlesin, et peaks temaga ühendust vötma ja kasvöi küsida, kas ta oktoberfestile pole tulemas vöi niisama eluolu kohta. Aga tüüp jöudsiki minust ette, ja jällegi täpselt hetkel, mil möte tema peale miskipärast peatuma oli jäänud :) Mul oli igastahes väga mönus surin sees pärast pögusat vestlust.