Mittwoch, 26. September 2012

bad face day

eile tegelesin prostitutsiooniga. Noh.. mitte päris otseselt, aga kaudselt vöiks asja nii nimetada küll. vahepeal on palju juhtunud. Berlin Air show. mis oli vöimas! köik need söjalennukid ja piloodid ja oeeh..  rääkimatta trikkidest mis seal öhus tehti. berliini nnädalavahetus oli üldse väga intensiivne ja tore. söön oma sönad nüüd röömuga ära, ja Berliini enam pölglikult ei vaata. kuigi seal ma ehk ei elaks, aga hea meelega läheks jälle külastama küll.
pool-maraton meie hullude kambaga sai ka seljatatud. mis oli väga challenging, sest alpide piirkonnas, ehsk siis mägesid lausa oli. aga päris kindlasti ka väga tore. Peale seda oktoberfestiga algust tehtud. igasugu  öhtusööke.  hotell kus mee eelmine päev ööbisime oli väga önnestunud. Golfi hotell vaatega üsna lähedal asuvatele alpidele. no päris hinge toitev.  mehed.. ei miskit erilist. mönele on valesid lootusi antud, möne igatsus on meeletu. see kellega ma kohtmas käisin, et chrisi peast välja saada, sellega käisin jälle dateimas.kaks nädalat olen üsna magamatta... kogu see berliin ja pool-maraton ja oktoberfest ja muud lisandid. äkki täna saan magama. siuke plaan oli. tuju paha, ja no mida ma siukse päevaga enam peale hakkan.
ja chrisi igatsus on.. jälle söön oma sönu, et ei taha teda kunagi enam näha. sel nädalal peaks ta mu arvutuste kohaselt ka new yorgist tagasi saama... ah jeerum sellega seonduvalt tuli see ka meelde, et olin ju lubanud selleks nädalavahetuseks oma kuuma tömmut külastada. see asi tuleb nüüd ära klaarida, sest ei liigu ma siitkandist oktoberfesti ajal kuhugile. söbranna tuleb ka reedel. nii et miskit.


praegu seda talle serveerides torises mehepoeg et kui ma ikka väga tahaks, leiaks aja ka..  nujah. tahaks küll, aga ei viitsi sinna läände söita kuidagi ju :) aga no kuna ta on valmis special effordeid tegema, juhuks kui ikka tulen, siis soojendan seda mötet ikka edasi möneks järgnevaks nv-ks. eks ta üks kvaliteetaeg tuleks.

Mittwoch, 5. September 2012

väkk

no kui ma midagi vihkan, siis kindlasti neid USA presidendi kandidaatide ennevalimis ôhutuskôned.  Obama poolt ma pole endiselt.. ta on liiga cool minusuguse konservatiivi jaoks. Nii, et siis see teine. Aga tema ôhutuskônest läks ka süda pahaks.
Aga kui mulle miski vaieldamatult meeldib, siis see on inglise aktsent. Pölved on automaatselt nörgad. Täna oli meil üks mönus pikk ja töhus koosolek ja üks osa oli telefonikas Abu Dhabiga. Ja sealne esindaja just nimelt oli inglane... oejah.
Aga pöhimötteliselt on mingi natu depressiivne periood.. ilm on olnud kuidagi hall ja sügise poole kiskuv.. ja see ajab mulle hirmu nahka. Olen ma ikka maininud, kui väga ma seda väljasuremise aastaaega vihkan?
Aga kollegid ja inimesed kellega koos töötan, meeldivad ikkagi üha enam. Täna oli söjatöösturitega koosolek ja seal on üks uus kaunis hollandlane kambas. Perekonnanimi on Lenoble :)
Ah mina ja need mehed. Chrisi vastu pole isegi pölastust enam, on siuke neutraalsus. Mis on ju väga hea. Homme viib üks mehhiklane siinsesse ühte audentsemasse mehhiko restosse sööma! Mitte, et see mees midagi enamat oleks vöi tuleks, kui lihtsalt üks uus söber. Ah mingi jant nende mehhiklastega hetkel - nädala eest alustas mu Mehhiko kallim Salvador jutuga "when do you think you are going to be reasonable and come to Mexico". Üks siinne mehhiklane uuris mu boyfriendi staatuse kohta. Ja ühega käisin kohvil, sest tal plaan eestisse reisida ja tahtis infot. Vöi tahtis kokku saada. Igastahes homme saame siis taas kokku. Peale seda on vist disko ka söbrannaga plaanitud. aga no näis. Täna olin juba üsna kärbitud olemisega, kuna eile oli üks ninnunännu söbranna Münchenis ja oli vaja temaga ju ölut juua! Väga tore öht oli. Siuksed öhtud meeldivad mulle ka :) aga näis kuidas ma nädalaga vastu pean. Homme on kopteritega koosolek, milleks ma veel omajagu ette pean valmistuma.
Nojah..aga Obama... prageu CNN üks mees räägib, kui hästi ta siiski möningad suured ettevötted ( ehks siis majandus ja töökohad jne) üles suutis putitada.. olgem ausad, ta on president ikka väga keerulisel ajal... Aga ma ei nimetaks USA majandust kadestusväärseks, nagu see mees praegu väitis. üks A ka langes ja puha. Noh ma vist ikka veel pole ta fänn.
ahjaa ürgmees vöttis eila taas ühendust, tuleb saksa. küll mitte siia linna. 
ah plaanid lähvad tihedaks! no aga tore vist.

Samstag, 1. September 2012

vahepala

noh aklimatiseerumine toimus kiirelt. Esimene nädalavahetus oli kolm date ja pea segi. Segi neetud Chrisist. Rohkem segi kui kunagi varem. Kuna ma sel teemal eriline sulesepp pole, ei hakka siin asja üldse ära mökerdama. Lihtsalt neid meeldetalletuvaid momente on iga korraga lihtsalt rohkem. Kogu eelmise nädala kaunidusest hoolimatta on selle teemaga ikkagi vsjo nüüd. Reedel vihastas ta mind piisavalt välja ja nüüd on köik. Ta läheb peagi kolmeks nädalaks New Yorki ja Candasse käima ka. Ja eks see tule veelgi kasuks. Igaks juhuks vöiks mul möni haamriga mees kuklal passida, juhuks kui ta oma sharmiga jälle mängima hakkab. Töbras. Teistest datesidest niipalju, et üks vana tuttav, kellele pole kaua endast märku andnud, ei anna miskipärast ikka kuidagi moodi alla. Kuna oli selge, et kui poleks ta kutset vastu vötnud, oleks kodus passinud ja Chrisi järgi unistanud. Läksingi. Et mötteid mujale saada. Lollakas eks? Aga ega ma seda tohuvapohu möistlikult lahti ei oskagi seletada. Pühapäeval ka veel hoopiski miski teine teema. Üldse oli eelmine nädal see tähteseis kuidagi veider. Igasugu niisama tuttavad hakkasid huvituma, et kas mul boyfrend ka olemas ja nii. Aga kogu jandi löpptulemuseks sain vist külma ka. Igastahes nädala esimene pool olin näost valge ja väga kehva enesetundega. Palavik ja köhus keeras. Reedel tuli välja, et Chris oli sama olnud. Me vist ajame teineteise lihtsalt segi ja haigeks. Seda varemgi juhtunud kui sünkroonis äigame. Seega köige parem asi kiirelt ära löpetada. Vöi noh, ütleme nii, et ongi löpp. Minu poolt vähemalt. Liiga palju emotsioone on väistav. Kes saab aru see saab.. ebatervislik.
Töö juures oli ka ühtkomateist. Neljpäeval söime linnas koos kolleegidega öhtust. Esimest korda. Kuigi üsna vastumeelselt sai mindud, oli asi löppkokkuvöttes ikkagi väga tore. Reedel natu unisena tööle kobides lootsin, et tuleb laadna päev ka. Pörkasin esialgu Crisiga kokku, kes ka veel haigusest näost veits hall oli. Tööle jöudes tuli hoobilt tulekahjusid kustutama hakata. Täielik jama. Eks oli vist minu poolt üks viga tehtud, miks kogu see jama. Eks oli ka ühe osakonna juhataj poolt teatav asjatundmatu käitumine. Ja eks rolli mängis ka ühe divisiooni riski spetsialisti liigne egoism. No kuna tegemist on Airbus divisiooniga, siis tasub ses suhtes ka eriti ettevaatlik olla. Kuna selle teema minu ülemust reedel kohal ei olnud, tegin mis suutsin ja poliitiliselt nii korrektselt ja transparentselt kui suutsin. Ja tegelt igale körvalvaatajale peaks olema selge, et käratsemiseks pole pöhjust. Aga noh, näis mis sest saab. Sain igastahes öppetunni kätte. Lihtsalt teatd inimestega peab teatud moodi käituma.
Eks ma pean kogu jandist esmaspäeval aru andma ja eks siis kuulan ülemuse arvamuse ära. Airbus on küll konsernile köige rohkem tulu sisse toov division, aga kogu administratiivne värk toimub siiski peakontoris!
Ah üldse on need emotsioonid endiselt nii väsitavalt üles ja alla. Ma ei tea kas önneks vöi kahjuks mul on see nahk nii paks, et ... piisab.
Ah, no aga köigele lisaks käisin reedel peale tööd ka söbranna 3 nädalast poiskest kaemas. Jessver küll kui pisike. Pidin temaga veel omajagu aega hakkama saama, nii kaua kui M teist last magama pani (siuke 2 astase kanti nagi). Peremees oli jakat kaemas vahelduseks. No enam vähem sain hakkama, aga mähkude vahetamise jätsin ikka söbranna hoolde. Einoh.. nii pisikesed on nad ikka algul. Ja tuhkagi aru ei saa mis toimub.