Lubadused

Need uusaasta lubadused ikka muutuvad ajaga. Ligesin just ühtesid aastast 2008...Lubadused 2008

teab kas nüüd päris kinni olen neist pidanud küll..

Aasta kokkuvôte ja blogi

Äkki peaks mingi kokkuvôtte ka eelmisele aastale tegema. Noh pikka juttu ei viitsigi ajama hakata, märksönadest ehk piisab:

- Suur suusatamine, edusammud ja elu Austria Alpides

- Norra reis

- Omajagu jalavigastusi (kargud olid näiteks selleks viimaseks vigastuseks juba kapist vötta) 

- Kolimised (kolimine kallima juurde ja firma peakontoriga kolimine tööstusele ligemale)

- Lihunik
<3 p="">
Üldjuhul vôib üheks ônnelikuks aastaks pidada. 

(Pilt sai nüüd küll väga lambikas) 

Aga blogi on tore asi, soovitan köigile. Vöi siis päevik. Siin natuke mustas meeleolus oma vigastuse töttu sirvisin laupäeval ühte kalendermärkmikku aastast 2016. Keeruline aasta oli ja eks ma siis lugesin igasugu enesega toime tulemis teemasid ja kirjutasin igasugu toredaid ja motiveerivaid tsitaate üles. Päris tore on praegu sirvida. Detsembri kuus mingile päevale olin aga kirjutanud lihtsalt "armunud". Hakkasin siis arutama, et tohohh kellesse ma tol ajal küll armunud sain olla. Kuna absoluutselt ei meenunud, viskasin pilgu blogisse ja kohe olid sotid selged. Naljakas oli lugeda ka tollaseid seiklusi, no on ikka ringi kapseldud. Praegu on köik rahulikum ja harmoonilisem..vöi noh harmooniline vist ikka mitte, Lihunik kutsub mind endiselt Tuulispasaks. Esimene söna vist mis ta eesti keeles ära öppis. Üritasin küll vahepeal ümber öpetada, et Pööristorm vöi miskit. et mis kuramuse pask ma sulle olen. Aga talle meeldib selle Tuulispasa köla ikka rohkem. 

Operatsiooni lükkan ikka edasi kuigi eile mulle seletati köik värk puust ja punaselt ära, mis peab tegema enne op-i (näiteks EKG) jne. Ja doktor seletas ka kenasti ära kust ta uue ristatisideme mulle välja vôlub (kintsust vötab mingi soolika nimelt) ja kuidas selle mulle siis pölve sisse opereerib ja kruvidega kinni keerab. Vot niisiiis. 

Uusaasta lubadustest

Mul on kolm lubadust endale selleks aastaks:

1) Öpin jälle autoga söitma

2) Ei ürita enam köigile meeldida.. ja ei ürita köigiga meeldiv olla. Pole vaja.

3) Olen pro-aktiivsem nii tööl kui eraelus...kuigi see asi vist puudutab pigem tööd ikkagi

Neljas pole lubadus, vaid üks suur soov...4) Üritan hoiduda igasugu vigastustest

Miks üle pika aja jälle kirjutan? Sest on aega.

Vahetult enne aasta löppu rebestasin pölves mingi olulise ristsideme ära..muidugi suuskadel ülepeakaela käies. Ja nüüd on seis selline, et pölvest pumbatakse verd välja ja üritan mingi otsuse operatsiooni suhtes ära teha. Et kas lasta pölvel 6-8 nädalat taastuda ja üritada ikka veel sel hooajal natu suusatada ja siis mai keskel opereerida. Nimelt taastumisaeg peale selle sideme operatsiooni on 6 kuud vähemalt. Seega üsna hirmutav.. Köige tüüpilisem suusatajate ja jalgpallurite vigastus. Aga köige huvitavam asja juures on, et köik vöimalikud tuttavad, kolleegid, söbrad elavad hoolega kaasa, ja soovitavad kliinikume ja arste kus opereerida. Soovitusi on juba oma-jagu. Nüüd peab peagi otsustama.

Psühholoogiliselt on asi lihtsalt vastik..teate küll seda tunnet kui teilt lemmik-mänguasi mingitel segasetel asjaoludel järsku ära vöetakse. Vöi kui sa oled niipalju kiita saand oma edasammudest, ja järsku oled vöimetu edusammude nimel edasi pingutama.. Just siis kui hoog töesti sees on.


-----------

Täna sai kirurgi konsultatsioonil käidud. Tema ütles et selle pölvega ei tule mul sellel aastal enam suusatamist midagi välja, pigem löhun köik muud vajalikud sidemed seal sees ka ära kui peaks taas kukkuma. Arvas et peaks vöimalikult kiiresti opereerima....

Aga ma ikka mötlen veel natu..........