Laisk

Tuleb vist siiski töde tunnistada ja olukorraga rahul olla ja nautida...nagu ma seda tegelikult eile ja täna ka teinud olen. Eile läksin küll hommikul enne kukke kooli, kuna uue semestri loengud kohe peale viimast eksamit peale hakkasid, aga pidasin seal köigest löunani vastu. Eksamitest oli veel oksemaik suus ja nii ma siis löin otsustavalt ranitsa selga ja vägagi sihikindlalt seadsin sammud kodu poole(oh jätkuks mul seda sihikindlust muudeski valdkondades), et siis köht korralikult täis süüa ja magama kasida...kella 18ni öhtul. Sellest hoolimata olin ma enne keskööd taas nii läbi omadega et otsustasin, et täna ei viitsi ka kooli minna. Äritaus oli seega hiline (6.30 asemel 8.30 :)), siiski köigest hoolimatta veel peavaluga. Kuna G ka ei viitsi eriti töösuhteid soojas enam hoida, otsustas selle asemel et kiirelt tööle lipata hoopis mulle kohvi ja vahvleid voodisse serveerida ja uimerdas üldse viimse minutini. Nüüd on aga peavalu läinud ja eluvaim taas sees. Homsest uue hooga, kuigi...homme köik vöimalikud jöud jälle streigivad siin. Äkki tuleb homme ka vabaks päevaks teha vöi nii...

ma olen ilmselgelt seadnud endale liiga suured sihid...

Hala

Ei tegelikult mul enam plaanis halada pole! Pannes tähele, et halb energia ja enese lôpmata haletsemine tômbab ainult rohkem negatiivset ligi, katsun siis hobusenaeratusega kevadeni vastu pidada.
Nii et pööraks siis tähelepanu positiivseimale. Näiteks: ujumine.loob superhea enesetunde. Värskelt pressitud apelsinimahl. Tagumikumassaaz (vist). Magasin üle pika aja natu korralikumalt ja G (kel uneprobleemid on natu sügavamad) väide et ta oli mulle öösel tagumikumassaazi teinud viis mu môttele, et äkki see aitas siis. jne.
Homme uued avastused.

Tagasi

tagasi Pariisis ja eksamistressis. Kool on endiselt eemaletôukav, hoiaks sellest nii kaugele kui vôimalik. Ilm on külm ja pilvine. Ja eilsed sündmused andsid pôhjust môtetele uue elukoha hankimiseks...mis tähendab ka mingi tööotsa muretsemiseks.
Aga üleüldiselt tahaks kuhugile peitu pugeda...môneks ajaks