Linna

By the way ...can not wait to hold you..

Btw 2 ....Love you

Homme saame siis üle pika aja, ehk siis üle nelja päeva, taas kokku....lennujaamas :) Peale seda veel 7 tunnine lend New Yorki. Ilmselt tunnike, et Manhattanil meie luxus peasakeses maanduda. Ja siis lähebgi lahti nädalake linnas, mis mis kunagi ei maga.

Kallimal on tegelt eriti ränk reis. Ta alustas lendamist täna öhtul juba..Jordaaniast Dubaisse, Dubaist Münchenisse. Maandub seal kuskil 7 paiku hommikul. Ootab mu siis seal ära ja 12 kanti läheb lend edasi. Näis kuidas see esimene päev olema saab.

Üllataja

Mu kallim üllatab mind ikka endiselt hoolega. Nüüd tuleb riburadapidi igasugu pakikesi koju. Alustuseks ta sissekolimise päeval ootas juba Nespresso kohvimasin hunniku kapslitega ukse ees. Täpselt öige ajastus. Täpselt selline nagu ma tahtsin.
Nüüd tuleb igasugu asju..mingi super äge röster, leiva-kapike, kohvi ja söögilaud, täna tuli mingi eriline Taani disainitud pörandalamp. Köik sobib päris kenasti. Ma poleks temast niivörd siukest asja oodata osanudki.

Ta ise on hetkel Jordaanias tööreisil. Maandub neljapäeva hommikul..meil New Yorgi lend neljapäeva löunal. see tähendab seda, et tal pole mötet enam sealt lennujaamast siia kohvri järgi tulema hakata.  Münchenis on lennujaam ikka päris kauegele linnast ära viidud. pakkis oma USA kohvri juba üleeile ära ja mina pean selle siis neljapäeval lennujaama lohistama. Ta küll pani mulle sönad peale, et takso olgu vöetud ja las taksojuht tassib need kohvrid trepist alla, et küll ma selle taksojuhi juba seda tegema saan. Aga no vaatame seda.

Vôtmed

aah meie tülid. Eks neid tuleb nüüd rohkem ette, kuna oleme rohkem koos eks. Mingi hommik jalutasime koos tööle, ja tal tuli mingi pakiline tööasi ilmselt, millele ta kohe vist vastama pidi. See mingi 500 meetrit jalutusaega ja ta närib oma telefonis mingit vastust. Ajas närvi..küsisin, et kas see 10 minutit oodata ei saa? "Ei". Küsisin kuidas?  Vastas, et kui sul on nii idoodid kolleegid, kelllele sa A ja O ette pead näitama siis ei anna oodata. Söimasin siis teda arrogantseks seaks.  Siis vaatas mulle otsa, ja küsis et miks ma temaga üldse olen kui ta nii arrogantne on. Nähvasin, et voodis oled hea , seepärast. Aga see läks mehele hinge. Ta läks päris närvi mu kommentari peale. Mul oli see lihtsalt jälle väike "ei tea kust tulnud vastus".

Kusjuures järgmie öhtu ta ikka veel diskuteeris selle üle. Ja arutles minu käitumisviisi jne..  sest ta leidis selle ääretult tobeda ja-ma-ei-tea-mida-veel-käitumisena.. Ja siis ma lihtsalt küsisin, et mis sa arvad, et kui mulle meeldiks ainult mees tema öiste saavutuste järgi, et kas ma laseks ta enda korterisse sisse kolida....
Sellega oli vist asi aetud ka...
Tegelt eks talle vist läks pigem see arrogandi kommentar hinge. Mainis löpetuseks, et kui tahad arroganti näha, vaata peeglisse.... njah.

No selle mu eelmisega ju oli väike seik. Pidi söpradega kokku saama ja mötlesime, et ok, ma annan oma vötmed, tuleb kui tuleb. Ja ta kohe uuris, et kas ta vöib need vötmed siis jätta????? Sellega oligi köik. Ei saand ta korrakski mu vötmeid endale.
Nüüd ikka tahab kokku saada jne. Enne jöule käisime jöuluturult ka läbi, tal oli isegi kingitus mulle. Aga mo pühamüristus..  Kes saab, kes ei saa...need vôtmed


No ja nüüd meie järgmine nädal. New York! Aga tema lahkus tööreisile täna (pühapäeva) varahommikul. Kuhugile kuradima Jordaniasse. Maandub neljapäeva hommikul. See tähendab seda, et ta pakkis oma New Yorgi kohvri juba eile. Ja mina pean selle siis kogu oma kohvriga neljapäeval lennujaama toimetama. Ja no ta ootab mind seal siis. Oejah. Muidugi, et teen ära, aga ikkagi...
Aga samas...sellist meest ma ju tahtsingi. 

Kodune nôid

no see on selline kodune nôid..kes särtsub ja paugub kui on vaja...ja kui pole vaja ka vahel..

see on umbes sama kirjeldus, mis mu kallim mulle andnud on. Ta ikka ei saa veel üle ja ümber mu järskudest reaktsioonidest.

Muretses, et kuidas ma saan niimoodi nullist sajani järsku minna...et vaadaku ette, miks muidu mulle see mingi vereröhu monitooring peale pandi. Ta tahaks et ta laste ema ikka mönda aega veel vastu peaks :=) Aga ma arvan, et kui ma lastega peaks koju jääma ja enam miljonite ja miljarditega igapäevaselt tegelema ei peaks...ilmselt oleks rahulikum ka. Need nullid ajavad stressi ma ütlen..

Ta on olnud kannatlik..sest kui tahab paneb mu minutiga paika...advokaat. seda on ta paaril viimasel päeval ka teinud, kui jälle säutsuma kipun. ja üsna arusaadavate faktidega

Minu Aasta

Vötaks ka aasta nüüd vaikselt kokku äkki. Üks igavesti vinge aasta oli!

Kolm korda vahetasin tööd, löpetuseks sain veel töökörgendust. Selle viimase valikuga olen ääretult rahul. Iga päev on paras väljakutse. Üllatusi täis, kunagi ei tea mis uus päev tuua vöib. Ja need raha ja treasury teemad on pönevad. Firma ise ka on pönev, gaasi toodab nii mis müriseb :)) Sellega seonduvalt oli mul ühel kolleegil just väike intsident üleeile. Rääkis peale tööd ühe kolleegiga firma ees veel paar söna juttu, kui üks vanem daam möödaminnes järgmise küsimuse öhku paisutas: Kas teil häbi pole sellises firmas töötada, mis Teise Maailmasöja ajal juutide hävitamiseks gaasi tootis :-O Pole nagu sellisest vaatenurgast asjale kunagi lähenenud :)) No sakslastele on see muidugi ikka valus teema. Eriline iroonia on, et juudi sünagoog on kohe meie peakontori körval. Seetöttu on ka meie hoonel kuuli-kindlad klaasid ja politsei ikka passib seal tihti. Ühesönaga töömaastikul oli  aasta dünaamiline, aga väga edukas. Kaks korda lahkumisavaldus päris korralikele firmadele lauale panna... Aga köhutunne oli öige!


Kolm meest... pühak, moe-müügi-mees ja siis nüüd jurist. Haha aasta esimese päeva ju alustasin Kaarli kirikus Jumalateenistusel. Rohkesti kingitusi, tähelepanu ja lilli. Köik pönevad mehed, aga mitte päris see. Ja no see viimane ongi ilmselgelt see köige ägedam. Jöuludeks Tiffany teemandid ja selline kaardike siis: From me to you, because you make me feel everything I always wanted to feel - and more.

Sünnipäev ka tulemas, ja kingiks sain New Yorgi reisi, hotell viis tärni 5th avenuel. The Peninsula luxus. Sünnipäeva öhtu veedame New Yorgi Metropolitan ooperis. Hull mees!

Aah ja mees kolis ju mulle sisse nüüd, sest minu korter oli kohati vingem, ja tema omast oli lihtsam kiirelt lahti saada. Vaatame endiselt suuremaid kortereid edasi. Kogu kolimise stressi tegime vahetult enne jöule juba läbi.

Lisaks otsustasime ju jaanuari veeganlusega tegeleda. Siiamaani edeneb päris kenasti. Köige hullem on algul muidugi piimatoodetest loobuda, sest kohvi joon piimaga ja seda creme freshi ma topin ka igale poole toidu sisse. Rääkimatta juustust. Aga täiesti ok on siiamaani. Mulle vähemalt, talle vist veits keerulisem.  Meil ju isegi firma kantiines on alati vegan menüü kah. Aga see on üldjuhul üsna röve. Seega ma söön mönevörravähem jälle. Lihtsalt süda läheb pahaks mingi jama peale ja ei tahagi enam süüa mönda aega. Pole ka paha reaktsioon, sest rasva on ju kogunenud.
Samas ma vist New Yorgi reisi küll mingite piirangutega piirama ei hakka.

Ühesönaga üks igavesti äge aasta oli! Peale 2016, mis oli töesti no üle aegade halb....Näis mida pönevat 2018 toob. Tunne juba ütleb, et midagi uut ja huvitavat! :)