nojah, mida paremat oligi oodata. mu puhkus algab siis matustega. Ega ma ise ka veel asjas t aru ei saa ja kohale see asi pole vist lihtsalt jöudnud. 

Ülemus ajab närvi, ma olen lihtsalt nii väsinud kogu sest tema ideoloogitsemisest. Nagu kährikkoer kargab ringi kogu need viimased nädalad.  

Ja no tegelt ma olen üleüldiselt väsnd, sest magamisega on suured jamad taas.

Südames on valud.

Ja kogu selle jama juures peaks üritama positiivselt möelda?

Sigala

Äh jälle ma sigatsen... raske nädal oli... tööl just. Ülemusega mul hetkel veits örn olukord. Aga tegelikult oli igavesti öpetlik nädal, eks see ole köige tähtsam. Samas reedeks ma olin omadega nii läbi, et tahtsin kokku kukkuda. Üks ärasaatmis shampa joomine oli ka peale löunat ja siis läks olek ikka kohe väga nörgaks. Vähe und, rohkem alkoholi ja mitte eriti palju söömist. Pea köik öhtusöögid jäid vahele. Samas  - kaal ju väheneb tasapisi, ja vot see on hea tunne.

Mösjöö on olnud nii armas, et mul tekib juba hirm.... neljapäeval tegi ta mulle siukse gurmaan öhtusöögi (pilt just köige parem ei saanud, aga köik mu lemmikud olid taldrikul- shrimpsid, scallopsid, gemüse), korralik prantsuse shampanjaga saateks. Ja siis köik muu.. kogu öhtu oli üks lux-värk, ja see kuidas ta mind hetkel hoiab..Aga no eila käisime peol ja seal ma vist tegin jälle mainet. Algul pidin kanseldama veits söbrantsi, kes varem omadega liiga hoogu läks  :) Aga nii pea kui ta taxo peale ära organiseerisin, oli mul endal kanseldajat vaja. Aga no A on seda varemgi teinud. Ainuke jama, et köigi tema söpradega sain siis kokku, kui ma juba parajalt vallatus hoos olin. Ah eks mul ole lihtsalt see post-party deprekas.. Ja noh kogu see nädala koorem ka veel veits ölgadel. Homme lähen selle uue tüübiga jooksma jälle. Jooksuaeg. Aga no see tüüp on tore jne ja koos jooksmas käima ju vöib. Ei miskit enamat, lihtsalt et asi oleks selge. 

Aga nujah..hommikul küsisisn A käest veel, et kas ma talle ikka meeldin veel...itsitas teine ja ütles, et no meeldin ikka.  No tore oleks, sest hetkel on ta mu pea jälle nii segi ajand. Samas no eks ta ole vist juba köigega harjunud, ta öde on samasugune hull mu teada. Praegast käskis mul väikse siesta teha, et ma oma peo-järgsest deprekast lahti saaks. Pole paha möte ju ;)   

Kaks nädalat....

ma vist hakkan vanaks jääma.. varem mulle siuksed nädalad olidki need öiget sorti nädalad.. siusked kus rabelemist jätkub nii töö kui eraeluliselt. Aga praegu... ei naudi eriti. Eks kulu mulle ka see puhkus vist lihtsalt ära. Ja eks emotsionaalses pinnas vaja ka miskeid muutuseid. Ei ole miskit hullu, aga ei suuda ka millesti eriliselt röömu tunda. Pigem ajab köik närvi-.. neutraalne-passiivne- tülpind olek. See aasta pole siiamaani just mu parim olnud.

Täna sai veel järve äärde vesisuuskama ja wakeboardima söidetud. Ilm 32 kraadi, söbranna ka üks väheseid, keda ma veel välja kannatan. Seesama kellega sai stand-up paddelingi ka siin paar nädalat tehtud. Ka siuke chill ajaveetmisvöimalus. Igastahes vesisuuska ma enam ei tee, see on liiga igav. Ja wake-ga ma lihtsalt ei saand kaugemale kui 10 meetrit... ei ole mul seda boardimise soont. Ja no ma metsikumalt vist ei üritanud ka. Aga sportilik oli see nädal küll. See teisipäevane race. Siis reede öhtul palavaga väike jooks. Laupäeval kobisin ikka jooksudate'le, sest A oli toidumürgtusega maas. See oli iseenesest naljakas, sest ega kumbki ilmselt polnud kindel, kas see teine nüüd tuleb. Aga platsis olime mölemad ja jooks läks lahti. Kuigi no 35 kraadiga ja seal olympiamägede vahel, see oli ikka paras katsusmus. 7 km sai joostud ja siis aitas. Mulle vähemalt. Atmosfäär oli seal iseenesest lahe, sest mingi suvepidu on hetkel seal käimas ja shoud jätkub. Lisaks toimus tol päeval seal veel mingi red bull extremspordi demostratsioon. Aga metsikult tervislik siukse palavaga siuke higistamine vist pole. Peavalu on vähemalt garanteeritud. Pärast kasisin A juurde löögastuma. Ta on nunnu mul viimsel ajal. Kaks nädalat tagasi oli väike vahejutum.. ega seda ei oska isegi kirjeldada, ei mingi tüli, ega midagi... lihtsalt kogu atmosfäär tömbus jälle kole külmaks korraks. Selliseks nagu enne seda meie krahhhi. Ja loomulikult oli mul kaitsekiht ülepeakaela jälle üll... Ja saatsin taaskord peas köike pikalt juba..Aga peale seda on ta magus nagu mesi...  ehk ta on omaette löpuks mingile otsusele jöudnud,.. Vöi ei suuda ta mu saledamale ja pruunimale olekule hetkel lihtsalt vastu panna :-DD Mees ikkagi.. :)) 

Töö juures veel kaks nädalat vastu pidada. Selle ühe ülemusega, kes veel jäänud on, on olukord hetkel veits tormiline. Ei ole mina rahul oma tegemistega, ja tema ärplemine ajab mind ka marru, sest selle projekti juht olen tegelikult mina ja ta pole taustaga eriti nagu kursis. Lihtsalt hüppas vahele ja kukkus ärplema. Noh aga tal stressi hetkel jätkub... siukse tepoga ise ei tahaks elada..

Tundub et lähebki löpuks äikeseks. Väike leevendus kulub sellele palavusele ära.

Aga sel nädalal sain rootsi kollegidega löpuks ka tuttvaks. Igavesti lahedad ja ilusad inimesed, nagu need skandinaavlased ikka. Need samad, kellele ma peale ühte web-meetingut kogematta veel oma wakeboard fotosid demonstreerisin..  Oeh aga üks tüüp oli töeliselt ahvatleb, lisaks talle meeldib Tartu ja ta tunneb Veljo Tormist, kuna tegeleb köige muu körvalt ise ka muusikaga veel..

Praegast vaatan siin nostalgiahoos Ônne 13 mingeid vanemaid osasid, ja see femma fatale osa, mida see Ülle Lichtfeldt mängib, on ikka kohe päris naljakas...no kohe päris nôme.. aga no hää küll ajad olid ka teised.. :))))

Pôlved on sinised kogu sest nädala actionist... kuda ma neist sinikatest nüüd varjama hakkan .. siukse palavaga ma pükse ka kuritarvitama ei hakka. Kirju siis kirju.. lähimal vaatlusel on tegel kogu üks jalg kirju... :-O rets tüdruk

Ups

Üks söbrants vangutas kunagi pead, ja ütles, et no tal käib ikka üle möistuse et kuidas mul need asjad käivad. Ah ma ka ei tea... perekonnaviga ilmselgelt.

Vôi on see, see 'hollywoodi naeratus', nagu üks vanaema kolleeg, keemiaôpetaja, kunagi iroonitses. See tädi on vist nüüdseks surnud, aga ai mulle ta sarkasm meeldis.

Täna oli siuke firmade jooks Münchenis..30 000 jooksjat vöi rohkem. Meie firmalt oli 200 välja käidud. Aga no BMW-lt oli näiteks 1100 umbes. T-särk on meil lahe... sini-must-valgetes toonides ja slogan on - we make it fly. Varem oli oranz ja  The sky is the limit :-)) Meie firma puhul on see sky limitina kaheldav :-) Anyways. 6,4 km. No igastahes jöudsin kuidagi hilja starti ja oma rahvast suurt enam ei leidnud. Eks ma jölkusin siis üksi rahvamassis ja no logisch, et mitte väga kauaks. Mingil hetkel oli üks lôôpija külje alla ja kuna meil kohe nii palju nalja sai, oli selts kogu jooksuks olemas. Distants on muidugi kökimöki, aga mingist ajategemisest juttu polnud, rahvast oli ikka liiga palju puntras. Aga see siukse jooksu puhul just eriti tähtis pole ka. Rohkem siuke seltskondlik üritus väikse sportlikku mekiga.  Olympia-staadionilt see algas ja lôppes. See siin on töeliselt ilus!!! Ilm oli super..25 kraadi.

Kuna meil tempo nii hästi sujus ja nalja sai ka terve see aeg, siis ta tegi ettepaneku laupäeval taas jooksma minna. Mingeid muid kontakte ei vahetanud, laupäeval kell 15 olympiatorni all. Naljakas iseenesest. Jooksu-date. Ilma lubab kuskil 35 kraadi kanti, eks siis higistame röömsalt koos. Mulle need palavaga jooksud meeldivad. Paras kogus rämpsu sulab kehast välja. Noh kui mösjöö minuga jooksma ei tule, eks tuleb siis mujalt ringi vaadata eks. Kuigi... ta on ka vaikselt sörgiga algust teinud. See on muidugi vahva. Aga ta pigem golfi/tennise/surfi mees. Temaga on mul homme date sumedas suveöhtus :) Ta on iseenesest ka viimasel ajal üllatavalt armas olnud... täitsa kohe vôtab suu ammuli. Aga jooksma lähen ikka. Muidu on see nädal lihtsalt eriliselt stress.. töö jne. pluss pühapäeval wakeboardima taas. ja ma olen juba täna omadega nii läbi kui läbi... Aga alles reede peale löunast vöib vabamalt hingata.

Homme peab terve päev end suurte meeste ja naisete seltsis töestama ja ülehomme pean ma suurtele meestele miskit töestama. Oi kuramus, saaks see nädal juba läbi!

Detox

Ma üsna ootan juba Eesti reisu ja Eesti sumedat suve! Kopp on veits ees kôigest. Mitte veits, vaid päris kôvasti. Aga seda plära ma olen ajand juba kohutavalt kaua aega. Endal ka juba kopp ees sellest konstantsest halast :-)) Täitsa nôiaring. 

Mösjöö kah... on paras tropp ja siis kui ma olen valmis talle kôrri kargama ja kogu kupatusele lôppu tegema, siis ta korraldab taas ühe üli-maitsva ôhtusöögi ja on nii ninnunännu armas ja hoolitsev ja nii neetult .. hea!!! Ja hoiab mind nii, et mul hing kinni... Et mul on jälle môneks ajaks  keel ripakil ja pea pilvedes... kuni järgmiste mustade pilvedeni. Vôiks juba ära harjuda nende tema olekutega ja kôike laadnamalt vôtta. Pole just kôige lihtsam töötempo tal ja seda hinda sa maksad, kui vähegi rohkem karjääri tegemiseks läheb. 

Ja ise ma ju kiikan pigem siukseid..

Aga eile ta tegi veiseliha ja selle kôrvale porgandid kuidagi apelsini-inveri vöi-raasu sees küpsetatud. Keele viis alla..ja lahja kah. Pluss sprantsuse shokolaadi kook!! See vist nii lahja enam polnd, aga sulas suus..  Üldjuhul üritan siin möned päevad eriti tervislik olla...söön arbuusi..näiteks. Ja kuna A kobib nädalavahetuseks Genfi, siis andis kogu oma juurvilja-kuhila mulle kaasa, et ma ära sööks. Teen ühe korraliku ratatouille nädalavahetuseks!

Ja veel...täna kihutas mösjöö tund aega varem tööle juba, ma sirutasin veel voodis ennast. Aga ennem minekut tôi mule kohvi voodisse ja oli mu pluusi ka ära triikind (triikims hoos ilmselt).... ^-^  Siuke mees!

Ma ei tea enab, mis on unes mis on ilmsi..üks öö sain palgiga vastu vahtimist, see vähemalt oli uni. Siin nimelt söidavad vahel siuksed palgiautod mööda... need jäävad ikka silma, no peaaegu keset linna..tohohh. Aga unes ma seisin vales kohas ja üks palk oli veits välja libisend, ja nii see kömakas juhtuski.

Homme hakkan ühe ülemusega kana kitkuma. Jöudu mulle. Peaasi rahulikuks jääda ja oma seisukohad selgelt ära pöhjendada. Mees on ületöödanud ja närvid veits krussis. Ja üldse nati idealist... Vähemalt on möned vead millest ma temalt öppida vöiks. Neid muidugi on vähe, üldjuhul on ta väga hea manager ja heaks eeskujuks.

Täna oli Toulousi lendamise asemel videokonverens Prantsusmaa, Hismaania ja Washingtoniga. Meil oli bookitud CEO videokonfi ruum paar korrust körgemal. Kvaliteet oli ikka töeliselt hea, ainuke asi, et oma löusta oli ka vöimalik terve see aeg körvalt jälgida. See oli veits veider.. aga noh igastahes lahe et ei pidand lendama hakkama. Teisest küljest vahetab löuna ja öhtusöökide ajal kaugete kolleegidega palju rohkem kasulikku infot päris kindlasti. 

Igastahes on homme päris julm mäng..Saksa vs. Prantusmaa. Mösjööga sai diil tehtud, et kui Saksa vöidab, teen ma välja ja kui Prantsusmaa, siis tema laupäevasel restorani tuuril. Mölemad on tugevad ja ma vöhik miskipärast arvan, et pransakesed teevad ära. Ta ise arvab et saksa vöidab. Kes on muidugi ka väga hea! Aga prantslastel on noor ja uljas team. Eks näis. Mul pohhoi, kui saksa vöidab, on ka ju meeleolu möneks ajaks siinmail jälle super-hüper.