Donnerstag, 19. Juli 2018

Metsas

Ma nüüd kenasti Eesti metsade vahel puhkamas..Eile maandusin öösel. Jäin söbranna juurde..magasime mõlemid lõunani ja siis panin lõunasse. Juba ärgates vaatasin lihuniku sõnumeid, et tsekkab pileteid Eesti just.. Nii armas. Eks see meeldis, aga eks see pani kukalt ka kratsima, et kas ma viitsin temaga siin tegeleda. Pileti varjandid (õnneks) vist väga head polnud.. Aga ta kibeles isegi lihtsalt selle pooleteise päeva pärast siia tulla. Tõin ta siis maa peale tagasi..

Lisaks tahtis mehhiklane ka juba mõnda aega kokku saada..mainisin, et tulgu Eesti siis saame. Hakka kohe uurima, et kas viisat on vaja.. no muidugi mitte. Ja nüüd tsekib lennupileteid..:)))

Sõbranna juba naeris, et tulevad mehed koos käsiskäes :)))

Aga ma olen rahulik...nii spontaanselt pole eriti lihtne siia pileteid saada...vähemalt otselennuga :) Nii et ei lähe siin mingiks rabeluseks..

Ilmselgelt on lihunikul hetkel suuremad shansid..kuigi paar asja täna pani natuke kukalt kratsima..mis ma avastasin..eks me vaata neid asju kui tagasi olen.

Dienstag, 17. Juli 2018

Keeristorm


Lihunik tuli eile ka minu juurde, sest ainuke variant veel teineteist näha oligi eile. Täna mul oli siinne firmade jooks plaanis ja homme juba lendan. Muudkui nurrun ta tähelepanu käes ja naudin ta lähedust. Hea on koos.

Mees pani mulle nädalavahetusel hüüdnime......keeristorm :)))  No niimoodi polegi nagu kutsutud veel..


Täna siis jooks oma neetult valutava ribiga ja teibitud küünarnukiga. Ja veel korraliku alkoholiga veres ilmselt nädalavahetusest ja ainult kolm tundi öösel maganud. Lisaks tegime veel eile ka paar ölle. Kahtlesin, kas üldse läbi jooksen distantsi. Vöi vahepeal lihtsalt löhkeb midagi rinnus, vöi kukun lihtsalt kokku. See valu on nii intensiivne, kui mingi vale poosi vötan, sügavamalt hingan vöi aevastan. Natu paneb nagu muretsema, aga üldse ei kujuta kuidas Eestis arsti juurde saamisega lood. Olen ainult igasugu jama kuulnud.

Köigele lisaks löi poole jooksu pealt korralik äike sisse.. no ikka müristas ja paduvihmatas. Aga see tuli tegelt isegi kasuks vist. Päris mönus oli :))) Ja no kindlasti teistmoodi..

Aga..jooksu aeg oli sama hea kui eelmisel aastal, kus ma olin ikkagi rohkem treenitum ja ilma igasugu lisa-löbudega körval. Oma front-office kolleegist (mees) sain parema aja, aga boss oli ikkagi kiirem. No parem ka vist nii :))

Homme veel päev otsa tööd rabada ja siis öhtul lend Eesti!




Sonntag, 15. Juli 2018

Must ratsanik

See on see kurjem pool.. Hector oli vist see öilis ja hea. Aga mulle muidugi see must ratsanik sobib rohkem :)))

Nädalavahetus oli taaskord tegus.. Reedel oli töö juures nagu terve päev sprint-jooksu. Käsi pulsil...sada miljon teemat, aga hoog oli sees ja asjad läksid kiirelt. Löuna pausi ajal veel tormasin läheduses olevast Dallmayerist läbi, et lihunikule hörke koogikesi osta ja champanjat kah. Oli kokku lepitud, et peale tööd kobin tema juurde, aga päeva jooksul tuli nii Julianilt kui Natalyalt ettepanekuid ühele peole minna ja kuna hoog oli korralik sees ja neid mölemit tahtsin niikuinii näha, siis otsustasin et lähen möllan seal. Ütlesin lihunikule, et ilmselt täna ei jöua, et kui siis hiljem. Kuna tema päevad algavad aga hullu moodi varem, siis arvasin, et las magab välja ja saame siis laupäeval kokku. Aga kujunes nii nagu tahtsin tegelt, tahtsin köike ju tegelt!

Peale tööd kobisin jooksma. Siis kiiresti kleit selga ja puuder pöske ja terrassi peole. Vahelduva eduga sai lihunikuga chättitud. Ja muudkui uuris, et kuidas lood. Tal tekkis ka absoluutselt spontaanne sünnipäevapidu mingi kreeka restoranis.  Käskil mul taxo vötta ja kohale söita, et söbrad on ka jube uudsihimulikud. Aga pidin veel ju kodust läbi kobima... Ja just nii tegingi. Mingi hetk jätsin peo kus kurat, kobisin koju, pakisin kiirelt mingid asjad kaasa ja taksoga tema juurde. Ta nimelt ei ela päris Münchenis, vaid siin ühes läheduses olevas pisikeses armsas linnakeses. Ootas mind juba restorani ees, ja tahtis isegi takso arve maksta...aga noh püha müristus. Siukste asjadega saan ikka ise ka hakkama. Vötsin muide Überi tegelt ja sain lux musta Merzedes limusiini juhuslikult...juht oli äge ja sai igasugu jutud maha aetud, ja arve oli ka ainult nati üle 50 Euri.. Lihunik oli ka täitsa üllatunud.. Siukse limoga tuleb kohale ja sellise hinnaga!
Öhtu oli väga löbus ja äge. Siis sai koogikesed ka üle antud ja kogu punt röömustas väga. Koogid said kiirelt söödud. Champat ei hakkandki välja kookima. Mainisin küll, aga tol hetkel ta vist polnd huvitatud.

Ja lihuniku juurde...üks söber, kes elab kaugemal tuli ka kaasa. Ehk et siis jätkasime tema juures :)) Naabrinaine tuli korraks ütlema, et muusika nagu nati liiga vali. Sai maha keeratud. Siis lihunik läks veel naabrinaise ukse taha küsima, et kas nüüd on ok? :))))) Hea naljamees...ausöna noh.

Ja oligi hommik.. öigemini löuna  :)) Mees viskas söbra koju ära, ma muidugi söitsin kaasa. Ja siis ütles otsustavalt, et nüüd lähme shoppama, et kohvimasinat vaja. Ta ise kohvi ei joo, aga mina ju joon! Mainisin, et kas nüüd just kohe masinat vaja.. vaatas siis tösiselt otsa ja küsisi, et sa ju tuled tihedamini nüüd... vastasin, et vöimalik...Aga nati jäin nagu ise ka mötisklema.. Kuidagi kiirelt on need asjad praegu käinud.  Kohvimasin sai muretsetud, see korralik kapslitega ikka. Pluss veel ühest teepeale jäänud poest ostsin plätud endale, sest kuum hakkas tennistega. Tagasi tema juurde. Hommikusöök korralik Bayeri Weisswurstfrühstück, dush ja siis edasi. Ratsaüritusele. 6 ta söpra, takso, tund aega söitu vöi nati vähem..ja show läks edasi. No mingisse kohta oli korralik keskaja küla üles löödud, ja päris pönev oli. Nöidade pöletamised, giljotinid, keskaegsed baarid jne.Hiljm oli muidugi areenil veel see ratsashow. Ja muidugi oli laat ka üles löödud ja sai keskaegset kraami osta. Mingi hetk kui jälle väikse kergenduspausi tegime, välja tulles nägin et mees uurib lähedal oleva leti juures miskit. Ja oligi juba selle miski välja valinud ka....sain endsle hästi armsa kivikesega kaelakee kaela :) Kell 2 öösel oli takso taas kohal ja tagasi sinna linnakesse. Köik olid ikka päris ja parajalt läbi. Koju ja magama. Kell 12 vist sai esimest korda üles töustud...ja siis kell 15 löpuks.. intensiivne hommik..:))
Terve eilse päeva olime ka nagu kleepekad. Punt oli igastahes äge, nalja sai palju.

Ma ei tea mis toimub...armunud? Vist jah.. aga egas ei tea kah.. äkki ma naudid lihtsalt ta tähelepanu ja seda kuidas nii väga ta mind hoiab.. Samas paljud asjad meeldivad ta juures. Ja kogu see koos oldud aeg on lihtsalt väga äge olnud ...

Täna oli mönus...  käisime korra väljas, ja siis ta vaatas jalkat, ma chillisin balkonil. Jalka on ju pönev, ja ma panin oma panused niikuinii Prantslastele...aga pigem eelistasin päikest jalkale... No ja prantlased vöitsidki.. hihi. Mees oli Horvaatia poolt, enamus siin Saksas vist olid. Aga noh...nii läks. Aaah reedel seal peol sain veel väga sharmantse Chili mehega tuttavaks, kellega ma isegi kihla vedasin , et Prantsuse vöidab. Nüüd ta on mulle joogi sees :)))

Eila leidsin tänavalt 10 eurtsi...nii see raha tuleb eks :)) Ja önn öuele..

Ainuke jama on pisut..ma löin ennast reede öhtul vastu mingit baaritooli korralikult ära... Nii et ribid vasakul pool on korralikult kannatada saanud. Isegi sügavalt hingata on valus. Rääkimata, et ma tunnen neid hetkel köikseeaeg. Isegi ei tea, mida teha..Arsti juurd ma küll enam ei jöua järgmise nädala jooksul. No murdu ilmselt pole, aga kui isegi oleks, ribidega sa ei tee niivöinaa miskit.... mingit kipsi sulle ju ei panda sel juhul... lihtsalt iga liigutus teeb valu...

Donnerstag, 12. Juli 2018

huvitav..

Täna löuna ajal höikas lihunik, et on läheduses ja saime kokku vöikseks kohviks. Tore oli ju iseenesest.. Homme öhtul kobin tema juurde ja siis laupäeval ratsaüritus ja ehk kuhugile järve äärde ka ennem. Kuigi vette ma hetkel enam väga ei kipu.. Täna löi kätte suurem valu ja üldse oli kogu käsi nii imelikult tuim ja välja surnud. Otsustasin siis, et mina esmaspäevani ei oota..otsisin välja büroole köige lähema ortopeedi ja kobisin selle ukse taha. Vaadati kätt ja vöeti kohe jutule.. Ei pidanud rohkem kui 5 minutit ootama. Arst oli huvitav naine, temaga sai päris erilised jutud maha aetud. Igastahes imestas ise ka, et käsi nii paistes, löi kortisoni süsti kohe küünarnukki ja pani mingid huvitavad plaastrid peale. Erk-roosad..terve käsi neid täias. Kaheks nädalaks peavad jääma. Et siis kogu Eesti puhkuse ajaks kah.. lisaks tugevad valuvaigistid.

Aga mingi nali on käimas.. köik vötavad kuidagimoodi ühendust..köik mehed kellega mul kunagi miskit olnud on. Julian kamandas mind reedel ühele peole..no tema on pigem väärt ja hea söber. Siis mingid köik vöimalikud vanad teemad ujuvad üles. Pühapäevaks on kolm vöibolla varianti lubatud. Tegelt lähen öhtul söbrannaga kuhugile jalkat vaatama. Niisama örritan.

Pühapäev-esmaspäev pean niikuinii kohvrit pakkima hakkama...teisip-eval on firma jooks. Ja kolmap. lendan.

Täna pidin köigile töö juures seletama mis jant on, et mu käsi niimoodi kinni teibitud on..eks selle kickboxi peale läks köigil meestel muidugi silmad pungi :))) Bossil ka.

Mittwoch, 11. Juli 2018

Küünarnukk

.. on neetult paistes...pool käsivart ka. Arsti juurde sain aja alles esmaspäevaks. Aga kui asi hullem, lähen ja istun möne ortopeedi ukse taha kuniks nad mu jutule vötavad. Ma pean ju järgmine nädal siin firmade jooksul oma firmat esindama. Kuigi jooksmist see paistes käsi just ei häiri. Täna käisin jooksmas. Samas laua taga istumist küll. Firma t-särk on seekord igastahes väga äge. Täna oli uus boss ameerikast ka kohal.. päris huvitav päev.

Oma lihunikku ma ikka igatsen. Tema mind ka. Laupäeval lähme siin läheduses mingile keskaegsele ratsutamise vöistlust kaema. See siin päris kuulus ühes külas, oli varem juba körvu jäänud.



Ja ettepaneku tegid ta paar parimat söpra üldse...nii et järgmine test juba. Söbrad!
Närv on nati sees vist...Vöi noh..peale köiki elamusi, see närv on igasugu asjade peale üsna laadna juba. Aga no ikkagi...Asjad liiguvad siin kiirelt. Ja egas ma muudmoodi vist enam ei oskagi..



Montag, 9. Juli 2018

Juulikuus lumi on maas..

Kuskil miskit juhtub.. pea on pilvedes taas. Öhkame siin üksteise järgi ja mötleme kuhu järgmisel nädalavahetusel söita vöiks.  Et kas töesti suusatama näiteks :))) See möte juulikuus suusatada on päris vinge.

Tal on homme sünnipäev.... Midagi peaks kinkima, aga ei tea ju meest üldse nii palju et mida jne.

Aga nüüd näitavad mingid traumad ennast välja mu viimse aja tegevustest. Noh raftingus ma tömbasin paadi serva külge oma sörme täiega veriseks...noh hullu ei miskit, aga sörmed ju veritsevad. Ja kui paadist välja sain, ise ei märgandki, aga üks naine ehmus, et mis su käega juhtus...see oli läbinisti verine.. .aga noh Eesti naine..leidsin seal vee ääres paiselehe ja tömbasin ümber. Mingi aja pärast lakkas ka see jooks.

Laupäeva öhtul juba lauas istudes ei saanud küünarnukile toetada, midagi nagu segas vastikult. Nüüd on vasaku käe küünarnukk nii paistes kui üldse olla saab. See köik vöis kickboksimisest algust saada juba ka... ei teagi. Ise ootaks, aga tüüp ütles, et peaks arsti juurde minema...ortopeedi. No vaatame paari päeva pärast.


Sonntag, 8. Juli 2018

Äkshion!

Aaahh kui vinge nädalavahetus mul oli! Lihunik reede hommikul hakkas uurima, et kas ma Raftingut tahaks temaga teha. Ma korra viskasin videole pilgu pale, et mis see rafting siis on..
Saatis selle lingi

https://www.sportschau.de/av/video-rafting--wildwasser-abenteuer-im-oetztal-100.html


Ja muidugi olin nöus! Mees siis kohe hakkas helistama ja uurima, kas kohti on veel. Oli. Möeldud tehtud, padavai Austriasse metsikuid jögesid vallutama. Arvas veel, et mötekas juba reedel koha peale ära söita...öige..2-3 tundi söitu ju ikkagi on. Kohe oli tal ka hotell bookitud. Ja nii see plaan tekkis.. Kell 10 reede hommikul. Üritasin siis vöimalikult kiirelt töölt ära saada, et asjad kokkupakkida ja saaks minema pörutada. Saingi. Asjad kiirelt kotti. Käskis matkasaapad ka kaasa haarata, et pühapäeval ehk teeme mingi mäetuuri, kui niikuinii juba Alpides oleme.

Mingi hetk oligi siis mees kohal ja söit läks lahti. Hotell oli väga armas traditsiooniline Alpi hotell. Läksime veel öhtust sööma linna peale. Öhtu oli mönus, restoranis mängis live bänd...jne

Ja oligi järgmine päev.

Eks närv oli ikka veits sees... täitsa uus asi jälle. Ja esimene tuur oligi selline sissejuhatus rohkem teemasse. Mees oli peale-löunaks veel ühe tuuri bookinud ja vot siis läks action lahti. Siis pidi töesti töötama, et jöle-pööristes ellu jääda :)  Lahe grupp oli ja lahedad giidid nö. Algas muidugi nii, et nägime kuidas üks paat kohe stardis tagurpidi keeras...ja no see jögi oli juba kiire ja metsik. Et tekkis väike paanika moment. Aga meie paat pidas korralikult vastu..Lisaks minu kaaslane on seda juba omajagu teinud ja paras proff. Giidid olid ka röömsad, et üks proff ka paadis, see alati aitab. Eriti kui peaks töesti jöe peal miskit juhtuma. Igastahes hullult pönev oli. Ja nii uhke tunne oli, et siukse tegija kaitse all ja kaisus olen :))  Kahe tuuri vahel vedelesime veel Spas... pilguga mädegdesse.. Öhtuks söitsime tükike maad edasi ühe imekauni järve äärde siin. .. see tähendab Austrias siis.


Matkama ei jöudnud, kuna eile veetsime veel pikalt niisama aega sumedas suveöös. Üles saime kell 11-12 alles ja selleks on mägi küll juba liiga hilja.

Jalutasime niisama järve ääres ja nautisime kaunist vaadet ..ja teineteist.

Mees üllatab pidevalt..

Oeh ja siis veel sain teada kui tegija suuskaja ta on. Selles videos on tema üks kambast..

https://vimeo.com/73075563

Suu jäi ammuli..see on lihtsalt nii äge!!

Ühesönaga oli väga armas nädalavahetus. Ma ei oska seda meest üldse kuidagimoodi veel kirjeldada...pole absoluutselt minu tüüp tegelt :))) Aga köik need meie kohtumised on väga intensiivsed olnud ja ilmselgelt see asi jätkub veel. Ja need pisiasjad mis mulle veidrad tunduvad kaovad kuhugi teiste ägedate teemade taha ära... Terve nädalavahetus koos seigeldud..ja järjest rohkem üksteise küljes kinni...minu jaoks polnud ühtki minutit, mis oleks häirinud...temal vististi ka mitte.. Löpuks olime parajad kleepekad..


Haha järgmine nädalavahetus lähme vöibolla suusatama :)))

Mittwoch, 4. Juli 2018

Kurva lilled...

täna saime Eesti tüdrukutega kokku ... See tüdruk kes meie seast nii järsku verevähi töttu lahkus, oleks täna 40 saanud. Seega saime köik kokku, et teda mälestada. Ilmselt önneks, aga minul temaga meeletult lähedast suhet polnud...seega on ka veits lihtsam ilmselt. Mulle oli lihtsalt köik see...ja endiselt on ikka paras shokk. Shokk on see niikuinii köigile. aga ju siis nii pidi minema ja nii ongi parem...ega ta önnelik tüdruk just polnud..

Nojah mina ei saa endiselt oma deitimiste ja lolluste reelt maha. Eelmine nädal suutsin pühapäevani rahulik püsida, aga siis sain ikka ühe kuuma musta mehega kokku ja kuna tuju oli just selline...chill...siis lasin asjadel kujuneda nagu nad kujunesid.. Käisime algul söömas, veini oomas, siis ta töi mu koju ja kuna juttu jätkus kauemaks...siis jätkuski öhtu... 
Ja ei kahetse...oli elamust väärt... Ei saand seesamune ka mu siidisest kehast..eeh nahast ikka.. üle ega ümber. Suhtleme pidevalt..prantslane. See nädal ei tööta, kuna vist on burnoutile üsna lähedal ja arst käskis vähemalt nädala puhkust vötta. Tal ka jälle korralik vastutus ölul.. 

See selleks...Esmaspäeval sain veel ühe kreeklasega väikseks after-work dringiks kokku, tore oli, aga mul pole mingit huvi. Töö on hull...kui ma paari nädala pärast puhkust ei saaks, peaks ka vist burnouti pärast puhkust vötma. Samas ...hoolimatta kogu pingest, ja et päev möödub käsi pulsil ..ja töölt välja saan hingeldades...nagu oleks maratoni jooksnud,...on ikkagi nii mönus ja hea tunne. Need on nii pönevad teemad millega tegelen ja nii pönevas firmas.. ja nii juhtkonnale ligidal. 

Aga jah täna...pidin taas tüdrukute seltsist veits varem lahkuma.. sest tundus nagu ainuke päev, kuna saaks selle lihunikuga kokku taas...oli nagu tahtmine. Restoran kus istusime, oli mu kodust niikuinii 7 minuti kaugusel, nii et ootasin ära kuna mees teada andis et kohal ja panin kodu poole jooksu.. Poiss ootaski trepil lillekimp käpus...:) Selline lihtne ja armas! :))


Paraku vist ei miskit mulle....Ma olen ilmselgelt juba liiga nahhaalne selliste süütute ja südamlike meeste jaoks. Sellest hoolimatta oli tore temaga juttu ajada ja aega veeta....kurameerida :)))) 
Teeb juba plaane nädalavahetuseks.. Tahab mind kolimisel aidata.. 

Ja need suudlused...need ajavad ikkagi pölved nörgaks..

Aaah ja tal on nii äge uunikum pörnikas!!  See on nii naljakas, et ta just täna ka mu juurde sellega söitis, mitte oma normaalse autoga. Sest ta eelmine kord mainis küll, et tal on siuke auto, aga peaaegu keegi ei tea sellest.. eriti nagu ei eputa sellega..

Aga auto oli töesti vinge! Midagi taolist..aga ägedam..


No loodetavasti ei lähe siin miskiteks südamete murdmisteks lahti...



Sonntag, 1. Juli 2018

täna valusid polnud..magasin ka vahelduva eduga jälle löunani. lihtsalt raskus oli. Siis magasin jälle.. Siis päevaitasin.. siis sain paar ilmselgelt head nöuannet teemadel mida ise olen ka viimastel aegadel juba mötisklenud.. See andis ainult hoogu ja motivatsiooni juurde... See suur shokk on nüüd tegelikult läbielatud ja asjad hakkavadki vaikselt jälle normaliseeruma. Keha ju ka juba ütleb, et aitab!

No ma ei tea mida enam nende deitidega teha niikuinii, millega hakkama olen saanud... eelmise nädala armas Bayeri tüüp, kes tegi nüüd söpradega rattatuuri Viini... temaga oleme koguaeg suhelnud jne. Armas on ta..aga ma vist liiga printsess tema jaoks.. Aga juba pakkus abi kolimisel jne. Homme öhtuks nad on oma tuurilt tagasi

Vaatame eks..kolimine läheb mul korralikult maksma tegelt. Täna käisisn seal korteris läbi et praeguse üürnikuga veel läbi rääkida, mida ma üle ostan jne Köögi vötan raudselt üle. Paarid kapid saan lihtsalt kauba peale ::)))
Kuigi...see piirkond  on nii äge, nii hea tunne on sinna minna.  Aga kui majja läksin, siis tundus imelik ...ei mingeid marmortreppe enam nagu mul praegu on... Aga korter on lihtsalt väga äge...