Haa!

Töötab... :) Härra on mind viimase nädalaga mingisse häirepositsiooni viinud..

Anyway, täna käisin verd andmas. Väga ääre peal oli köik. Enda arvates oleks pidanud verenäitajad absoluutselt perfektsed olema. Aga no...algul olid alla igasugu piiri. Öde, kes mu hemoglobiini möötis, vaatas, et no peaaegu...vötame veel ühe proovi. See oli veel halvem! Üle miinimumi ei oleks pääsend. Aga ta ikkagi saatis mu arsti juurde edasi, et las see otsustab. Nii metsukult alla miinimumi see proov just ka polnud. Sain kohe järjekorraväliselt arsti juurde. See hakkas teist kätt torkima. Sai kohe miinimumi lubatust kätte! No mismoodi...et ühes käes on hemoglobiin parem, a teisess ikka kehv? Ütles, et tema mu asemel hetkel verd ei annaks, et ikka töesti miinimum. Aga mulle see variant just ei sobind. Kui juba kohale tuterdasin siis teeks asja ikka ära. Siis hakkasin igasugu ankeete täitma jne Siis ta veel tegi mulle igasugu muid teste. Kopse ja neere kompas läbi jne. No ma pole sellist ülevaatust enne vereandmist veel kohanud. Isegi mu perearst ei tee miskit säärast. Noor tüüp oli. Aga no tore. Köik tundus korras olevat ja sain selle asjaga ühele poole. Nojah süstalt nad pidid küll korraks kohendama hakkama.. mida ka pole nagu kunagi veel üleelanud. Aga no nüüd möneks ajaks linnuke kirjas jälle. 
Homme läheb sportlikul rindel edasi.

Draama-Printsess

mul on kindel plaan vormi saada! keha ja maks ka. ma olen oma armast, tublit organismi ikka korralikult ruunanud. nii enam ei saa. kilodest vaja muidugi ka lahti saada. sport ju pole probleem. söök...noh küll saab sellega ka hakkama.

eile tegin kodus korraliku draama. paar härra tegmist pani kukalt kratsima ja väikse veiniga paisus asi ülepeakaela. arvasin, et niimoodi siis see löpp algabki. eks ta rahustas mind maha. aga juu mul oli seda  draamat vaja lihtsalt.

tööle ilmusin täna alles kella 10ks paistes silmadege ja ilmselt oli isegi mingi alko hais veel juures...peeglist hoidsin eemale...

muidu ta poputab mind nagu ei tea mis...ah tossud on vanad, järgmisel päeval on mul Hoka OneOne'd ootamas. Äge firma,  soovitan! Bikiiniga juhtus pesumasinas miskit..täna oli postkastis uued vinged bikiinid. Palju ägedamad kui mu eelmised. mees on mu maitsemeele väga ära tabanud. Igasugu sport-pesu isegi muretses. ja sokid :))) Valentini päevaks sain väga ilusa käekella. jne jne. Pidevalt mingi üllatus. Ta muidugi töötab palju ja eks ma pirisen vahel. Ehk üritab miskit korvata... aga see oli algusest peale selge, et sellega peab arvestama. Arvestangi tegelt. Ja sobibki rohkem siuke mees, kui mingi vedeleja..

Täna sain ühe ägeda Eesti tüdrukuga kokku löunatama. Ta nimelt töötab üsna lähedal. Kesklinnas nagu minagi. ja viimasel Eesti üritusel sai möeldud et vöiks ju.. Mulle ta meeldib. Asjalik. Tegi siin magistrit ja nüüd doktori kraad kohe käes ja töötab ka lahedas firmas. Ja on muidu tore. Lennukis Eesti sain kunagi tuttavaks.
Aga et miks tegelikult kokku saime. Nimelt ta viskas Müncheni Eestlaste facebooki listi kunagi pakkumise, et ära anda raamatuid. Ma olin kohe ka huvitatud, aga keegi oli juba ette jöudnud. Aga ühe raamatu, mida ma nagu nr.1-na mainisin, ta siiski pani mulle körvale. Ja nüüd on mul see siin..Osho - Armastus, Vabadus, Üksindus. Sellest Oshost on nii palju räägitud ja mainitud, et tekkis lihtsalt huvi.

Aga muidu on tunne, et tahaks kuhugile ära. Härral kerkis mingi töövariant Dubais esile. Ja mulle see möte ei tundundki väga vastuvöetamattu. Nüüd järsku mingi headhunter vöttis minuga ühendust töö pakkumisega Abu Dhabis. Mulle see lähis-ida möte tundub kuidagi järjest huvitavam. Mingi aeg vöiks ju sealkandis CV'd, teadmisis ja turuväärtust laiendada...... No aga see möte on ikka väga eos muidugi...

Hôissa pulmad!

Läksin mehele! Unenäos küll kôigest. Ja ühele oma kolleegile. Üldse mitte oma kallimale. Tema oli ka pulmas muidu. Ilus suvine ja önnelik pulm oli. Ja mina olin see köige önnelikum. Kohati vist tekkis oma kullakese ees süümekad, et niimoodi järsku ühe suvalise kolleegiga hoopis paari heitsin. Aga ta tundus täitsa möistev olevat. Mönus oli ärgata peale sellist und. Natu süümekatega küll kerisin oma härra ümber, aga no need läksid kiirelt üle.

Vormi!

Kevad tulemas, pekist vaja lahti saada! Noh tegelikult tuli tervise teema väga jöuliselt päevakorda viimase kuu jooksul. Lihtsalt oli siin üks tuttav, söber oleks vist liiga palju öelda kuigi jutule saime ju hästi...kaks aastat vanem Eesti tüdruk. Saime ikka aegajalt meie Eesti grupiga kokku ja tema oli üks nendest. Grupi väliselt väga ei suhelnd, kuigi kohati samad ootused eluolult ju olid, aga ambitsioonid nendeks olid lihtsalt erinevad. Nüüdseks on teda juba nädal aega köigest tuhk. Kuu aega tagasi diagnoositi tal leukeemia ja päevapealt pandi haiglasse. Köik tundus ok, tehakse keemiaravi ja luuüdi doonor oli ta ôe näol ka siin olemas. Mina ise  välistasin igasugu hullemad versioonid. Aga ravi käigus tekkisid kummalised komplikatsioonid ja nüüd teda enam lihtsalt pole. Köigist emotsioonidest köige suurem on vist ikkagi shokk. Iga hommik tööle minnes trügib see kuidagi mötteisse. Paneb muidugi asju natu ümberhindama..Jah eks ta oli muidugi ise ka tervislik, tegi trenni, toitus normaalselt mu teada. Ilus sihvakas sale tüdruk. Aga kui ma nüüd mötlema hakkan, ega ma teda kunagi önnelikuna küll ei näinud.. tal oli mingi eluterve eneseiroonia küll olemas,.vähemalt tundus nii...aga enamasti oli ta ikka kuidagi sünge ja hirmul ja mitterahulolev, ja hoopis midagi muud igatsev..ise ta samas selle jaoks suurt ei pingutanud, et midagi muuta. Fotosid vaatan ja näen ainult väga tehtud ja völtsi naeratust.... Nii et ma ei tea... mis see nende haiguste pöhjustaja ikka on?

Noh nüüd lihtlabastemate teemade juurde. Sport ja tervis. See sai nüüd korralikult ette vöetud, sest kullake mul ka selline sportlik ja tervislik. Palju rohkem kui ma ise. Löppkokkuvöte on aga see, et tundub et ma olen palju aktiivsemalt asja juures. Eelmine nädal sai iga päev trenni tehtud. Kaks korda ujumist, bikram hot jooga, jooksmas käidud, muidu fitnessit ja siis köndisin veel lisaks nii mönelgi päeval töölt koju. Oma 4 km, eks liigutamine seegi. Praegu kintsud muidugi tulitavad, seega täna ka piirdusin ka ainult köndimisega. Homme vaatan, mis kintsud teevad, ja vastavalt siis ujuma vöi hot yogasse. Lisaks tulevad veel mängu köikvöimalikud vitamiinid ja toidulisandid, pluss vöilille tee mitu korda päevas, pluss piimaseen ja teeseen, pluss Spirulina....13. aprill korralik tervisekontroll, mida haigekassa siin 35plussidele vöimaldab. vaatame siis. süüa muidugi üritame ka tervislikult.

Ah ja siin EV100 raames oli veel üks tore üritus. Eesti kultuuri atashee pidas könet, näidati filmi Sangarid, ja löpuks mängis väga vinget etno muusikat selline bänd nagu Puuluup. Tösiselt mönus muusika mida nad viljelevad. Ja kogu nende etteaste oli lihtsalt äge. Soovitan järgi uurida-kuulata, nad Youtubis ka täitsa olemas. Algus oli veel nati stress. Nimelt meelitasin härra kaasa Eesti kultuuri kaema. Tuli ka. Aga siis kassas öeldi, et ainult üks pilet ongi veel alles. Ma läksin närvi ja jutustasin seal ja proovisin, aga mees ostis mulle selle ühe pileti ära ja ütles, et küll ta teeb kuidagi oma aega parajaks ümbruses. Tuli mind veel kinosaalini saatma, sest ma eriti vaimustuses ikkagi sellest variandist ei olnud. Aga saali ees nägin seda korraldaja naist ja kukkusin talle kohe halama, et vaat viiamse pileti sain ja kaaslane jäi lausa piletist ilma.No eks teadsin, et tal alati neid pileteid on lisaks ka. Pealegi teadsin et paar tüdrukut ei tule selle ühise tuttava traagilise mineku töttu. Nad olid lähedasemad söbrannad. Ja kuidas sa lähed komöödiat vaatama peale selliseid sündmusi. Pileti saimegi! Mehele meeldis. Pärast veel ajasime juttu korraldajaga ja siis nii mönegi inimesga veel. Üks jurist vöi vist pigem juura öppejöud jäi ka juturingi ja tuli välja et mu kallimal ja temal on ühine tutav sel alal :)) No see ühine tuttav on ka keski professor Tartu Ülikoolis, aga no maailm on ikka vöike.
Lisaks jäi löpuks väike seltskond koos bändi meestega sinna, ja mindi edasi sööma. Meid ka kutsuti mitu korda. Aga ma olin lihtsalt kuidagi nii läbi ja ütlesin ära, inglasel oli pöhimötteliselt suva. Nüüd küll kahetsen natu, sest tundusid köik pönevad tegelased ju, pluss eriti need muusikud. Aga noh mis seals enam.

Härraga läheb üldjuhul hästi. Tal küll hetkel tööd palju ja perekond ka söidab sisse. Nemad mind eriti ei kipu aktsepteerima....ilma mind isegi nägematta tundma-öpimatta. Siit höiskab see kultuuride erinevus nüüd kenasti sisse. Aga mul üksköik, vist ei viitsi eriti pead vaevata selle kalla. Kui on mees piisavalt, siis otsustab ise.

Haha aga vaene mees.. reede öösel kobis diivanile magama mu norskamise töttu:-OO No naljakas see muidugi pole. Ikka päris kole lugu. Eks ma olin muidugi natu veini ka joonud, mis äkki vöimendas asja. Aga midagi tuleb ette vötta küll selle nina ja pideva nohuga.

Palju ônne!

Väike armas Eesti on nüüd sada täis. Tubli, pole midagi öelda! Täna just ühe sakslasest kolleegiga rääkisin ja mis ta ka nagu mainis, et ega neist Balti riikidest ju midagi ei tea, aga hämmastav on see, et köik need kolm pisikest riiki on iseseisvad, oma keele ja oma kultuuriga. Eks selle üle vöib küll ainult uhke olla.  Ja kuidas seda seletada? Ei osandki nagu...et üks eestlane pole südames kunagi vöörast kultuuri omaks vötnud ja lihtsalt öigeid vöimalusi öigel ajal ära kasutanud.

Meil siin Münchenis peeti ka EV100 sünnipäeva, küll nädal varem. Aga eks see oli ka nii rihitud. Sest siis oli Münhenis rahvusvaheline Security Converence kus igasugu poliitikud, presidendid ja konsernide juhid ajavad tarka juttu. Alati on ka Eesti president ja muid kaitse-teemal tegelevaid teadjad-mehed kohal. Ja seetöttu jöuab nii mönigi ka meie üritusele. No Ilves käis kunagi, nüüd siis pidas Eesti suursaadik Saksas köne, siis oli kaitseväe juhataja Riho Terras platsis. Pidas väga meeleoluka, samas môtlemapaneva köne. Ta ka muide siin Münchenis elanud ja öppinud. No ja löpuks jöudis proua Eesti Vabariigi president ka läbi hüpata, väikse köne pidada ja kohalikega natu juttu puhuda.

Eesti Laulu ka kaesin, see aasta vist muud vöiduvarianti poleks olnud. Üle mitme aasta ei olnudki pettumust. Teised laulad nagu olid väga hallid..Stig äkki oli natu etem, aga no vöidulaulu vöimsusele vastu ei saaks. Kuigi esimest korda, kui ma seda Elinat kuulsin, mötlesin küll skeptiliselt, et no mida siin jälle üritatakse. Isegi vaatasin siin nüüd möningaid saate kokkuvötteid ja show järgseid intervjusid. Toredad noored ju köik...välja arvatud üks esineja, keda kuulates oleks lihtsalt karjuda tahtnud, et inimene palun räägi normaalselt. Ma saan aru, et mönda aega välismaal elanud (Londonis vist) ja isegi kui keel hea, siis vööras keeles tuleb ikka igasugu kehakeel jne mängu. Tean ju omastkäest. Aga no see keel ja olek ja isegi hääletämber pani körvad valutama. Ootasin ja ootsin, et tuleks no üks normaalne lausegi, aga no lootusettu. Aga eks see ole minu arvamus, see et hääletämber ei meeldi, on ka muidugi minu maitse. Korraks mötlesin, et ehk saab noorust siis süüdistada, et 18. Aga no ei, oma 25 Vöimalik, et on andekas tegelane, aga no ikka jube ta niisama plära kuulata.


Aga armupesas on köik kaunisti. Vahel käime üksteisele närvidele, vöi suudab üks teise miskitmoodi välja vihastada. Aga seda enam oleme kleepekad peale väikseid nägelemisi. Ta on mul ikka nunnu, nüüd viimased nädalad on tal pikad tööpäevad olnud. Kui hirm eriti hilja peale jääda on, siis saadab mulle jälle mingid delivery lingid, et valigu söök välja ja ta siis tellib meile koju. Siiamaani ma seda varianti eriti pole kasutanud, sest olen ise nüüd päris korralikult kokkama hakanud ja meeldib. Ta ostab külmkapi alati head paremat täis ja ma siis klopsin igasugu asju kokku. Praegu on ka korralik loomaliha igasugu gemüse ja veinikastmega ahjus. Kui ta kodus ja parajasti töö kallal ei ragista, siis panen muidugi ta ka rakkesse. Sibulaid hakkima vöi miskit säärast. Aga kui ka töötab, siis ta on ju sealsamas körval. Mul on elutuba köögiga ühenduses. Nohiseb diivanil töötada, ja mina vihun köögi nurgas. Vahelduseks käib käperdamas, vöi ronin ise talle kaissu. No kas pole harmooniline :)))

Täna ütles, et ma olen nagu ahv, neil pidavat eriline vajadus kehakontakti järgi olema..ja ma tal pöhimötteliselt kogu vöimaliku aja ju küljes ripungi..

Aga no söögist rääkides, siis tuleb kaal ka ju mängu eks. Tüüp muretses mingi kaalu, mis igasugu lihasmassid, ja rasva-protendi jms välja rehkendab vöi möödab. Eks oma 3-4 kilo kulub hädasti alla saada... nüüd vaikselt peaks ikka spordiga ka jälle algust tegema..

Eestist veel natu. Ema soovitas tungivalt mul vaadata Suud puhtaks: Eestlaste mitte-eestlase pilgu läbi. No töesti meeldiv huumor, huvitavate inimeste poolt. Eks ma ju oskan ju ka seda köike veidi nagu nende pilgu läbi juba vaadata, ja täitsa öige jutt. Meeldivalt esitletud meie veidrusi :)

Minu kullake kutsubki mind ugrilaseks ja nöiaks vahelduva eduga. No ikka tihtilugu vangutab pead jälle...Ja sellest on ka aru saanud, et mind välja ei tasu liialt pahandada. Üks päev ta ilmselt tööstressis ja muidu halvas tujus hakkas igasugu teemade kallal vinguma ja halvustama (chattides). No mind ajas korralikult turri, läksin siis söbrannaga peale tööd hoopiski spontaanselt Iiri pubisse... Keskkööks umbes jöudsin koju. Siis teine oli üsna leplik. Järgmine päev ütles mötlikult, et ahah kui meil mingi tüli peaks olema, siis on mind ilmselt Iiri pubist leida. No neid siin Münchenis muidugi jätkub.