Vormi!

Kevad tulemas, pekist vaja lahti saada! Noh tegelikult tuli tervise teema väga jöuliselt päevakorda viimase kuu jooksul. Lihtsalt oli siin üks tuttav, söber oleks vist liiga palju öelda kuigi jutule saime ju hästi...kaks aastat vanem Eesti tüdruk. Saime ikka aegajalt meie Eesti grupiga kokku ja tema oli üks nendest. Grupi väliselt väga ei suhelnd, kuigi kohati samad ootused eluolult ju olid, aga ambitsioonid nendeks olid lihtsalt erinevad. Nüüdseks on teda juba nädal aega köigest tuhk. Kuu aega tagasi diagnoositi tal leukeemia ja päevapealt pandi haiglasse. Köik tundus ok, tehakse keemiaravi ja luuüdi doonor oli ta ôe näol ka siin olemas. Mina ise  välistasin igasugu hullemad versioonid. Aga ravi käigus tekkisid kummalised komplikatsioonid ja nüüd teda enam lihtsalt pole. Köigist emotsioonidest köige suurem on vist ikkagi shokk. Iga hommik tööle minnes trügib see kuidagi mötteisse. Paneb muidugi asju natu ümberhindama..Jah eks ta oli muidugi ise ka tervislik, tegi trenni, toitus normaalselt mu teada. Ilus sihvakas sale tüdruk. Aga kui ma nüüd mötlema hakkan, ega ma teda kunagi önnelikuna küll ei näinud.. tal oli mingi eluterve eneseiroonia küll olemas,.vähemalt tundus nii...aga enamasti oli ta ikka kuidagi sünge ja hirmul ja mitterahulolev, ja hoopis midagi muud igatsev..ise ta samas selle jaoks suurt ei pingutanud, et midagi muuta. Fotosid vaatan ja näen ainult väga tehtud ja völtsi naeratust.... Nii et ma ei tea... mis see nende haiguste pöhjustaja ikka on?

Noh nüüd lihtlabastemate teemade juurde. Sport ja tervis. See sai nüüd korralikult ette vöetud, sest kullake mul ka selline sportlik ja tervislik. Palju rohkem kui ma ise. Löppkokkuvöte on aga see, et tundub et ma olen palju aktiivsemalt asja juures. Eelmine nädal sai iga päev trenni tehtud. Kaks korda ujumist, bikram hot jooga, jooksmas käidud, muidu fitnessit ja siis köndisin veel lisaks nii mönelgi päeval töölt koju. Oma 4 km, eks liigutamine seegi. Praegu kintsud muidugi tulitavad, seega täna ka piirdusin ka ainult köndimisega. Homme vaatan, mis kintsud teevad, ja vastavalt siis ujuma vöi hot yogasse. Lisaks tulevad veel mängu köikvöimalikud vitamiinid ja toidulisandid, pluss vöilille tee mitu korda päevas, pluss piimaseen ja teeseen, pluss Spirulina....13. aprill korralik tervisekontroll, mida haigekassa siin 35plussidele vöimaldab. vaatame siis. süüa muidugi üritame ka tervislikult.

Ah ja siin EV100 raames oli veel üks tore üritus. Eesti kultuuri atashee pidas könet, näidati filmi Sangarid, ja löpuks mängis väga vinget etno muusikat selline bänd nagu Puuluup. Tösiselt mönus muusika mida nad viljelevad. Ja kogu nende etteaste oli lihtsalt äge. Soovitan järgi uurida-kuulata, nad Youtubis ka täitsa olemas. Algus oli veel nati stress. Nimelt meelitasin härra kaasa Eesti kultuuri kaema. Tuli ka. Aga siis kassas öeldi, et ainult üks pilet ongi veel alles. Ma läksin närvi ja jutustasin seal ja proovisin, aga mees ostis mulle selle ühe pileti ära ja ütles, et küll ta teeb kuidagi oma aega parajaks ümbruses. Tuli mind veel kinosaalini saatma, sest ma eriti vaimustuses ikkagi sellest variandist ei olnud. Aga saali ees nägin seda korraldaja naist ja kukkusin talle kohe halama, et vaat viiamse pileti sain ja kaaslane jäi lausa piletist ilma.No eks teadsin, et tal alati neid pileteid on lisaks ka. Pealegi teadsin et paar tüdrukut ei tule selle ühise tuttava traagilise mineku töttu. Nad olid lähedasemad söbrannad. Ja kuidas sa lähed komöödiat vaatama peale selliseid sündmusi. Pileti saimegi! Mehele meeldis. Pärast veel ajasime juttu korraldajaga ja siis nii mönegi inimesga veel. Üks jurist vöi vist pigem juura öppejöud jäi ka juturingi ja tuli välja et mu kallimal ja temal on ühine tutav sel alal :)) No see ühine tuttav on ka keski professor Tartu Ülikoolis, aga no maailm on ikka vöike.
Lisaks jäi löpuks väike seltskond koos bändi meestega sinna, ja mindi edasi sööma. Meid ka kutsuti mitu korda. Aga ma olin lihtsalt kuidagi nii läbi ja ütlesin ära, inglasel oli pöhimötteliselt suva. Nüüd küll kahetsen natu, sest tundusid köik pönevad tegelased ju, pluss eriti need muusikud. Aga noh mis seals enam.

Härraga läheb üldjuhul hästi. Tal küll hetkel tööd palju ja perekond ka söidab sisse. Nemad mind eriti ei kipu aktsepteerima....ilma mind isegi nägematta tundma-öpimatta. Siit höiskab see kultuuride erinevus nüüd kenasti sisse. Aga mul üksköik, vist ei viitsi eriti pead vaevata selle kalla. Kui on mees piisavalt, siis otsustab ise.

Haha aga vaene mees.. reede öösel kobis diivanile magama mu norskamise töttu:-OO No naljakas see muidugi pole. Ikka päris kole lugu. Eks ma olin muidugi natu veini ka joonud, mis äkki vöimendas asja. Aga midagi tuleb ette vötta küll selle nina ja pideva nohuga.