Montag, 5. März 2018

Palju ônne!

Väike armas Eesti on nüüd sada täis. Tubli, pole midagi öelda! Täna just ühe sakslasest kolleegiga rääkisin ja mis ta ka nagu mainis, et ega neist Balti riikidest ju midagi ei tea, aga hämmastav on see, et köik need kolm pisikest riiki on iseseisvad, oma keele ja oma kultuuriga. Eks selle üle vöib küll ainult uhke olla.  Ja kuidas seda seletada? Ei osandki nagu...et üks eestlane pole südames kunagi vöörast kultuuri omaks vötnud ja lihtsalt öigeid vöimalusi öigel ajal ära kasutanud.

Meil siin Münchenis peeti ka EV100 sünnipäeva, küll nädal varem. Aga eks see oli ka nii rihitud. Sest siis oli Münhenis rahvusvaheline Security Converence kus igasugu poliitikud, presidendid ja konsernide juhid ajavad tarka juttu. Alati on ka Eesti president ja muid kaitse-teemal tegelevaid teadjad-mehed kohal. Ja seetöttu jöuab nii mönigi ka meie üritusele. No Ilves käis kunagi, nüüd siis pidas Eesti suursaadik Saksas köne, siis oli kaitseväe juhataja Riho Terras platsis. Pidas väga meeleoluka, samas môtlemapaneva köne. Ta ka muide siin Münchenis elanud ja öppinud. No ja löpuks jöudis proua Eesti Vabariigi president ka läbi hüpata, väikse köne pidada ja kohalikega natu juttu puhuda.

Eesti Laulu ka kaesin, see aasta vist muud vöiduvarianti poleks olnud. Üle mitme aasta ei olnudki pettumust. Teised laulad nagu olid väga hallid..Stig äkki oli natu etem, aga no vöidulaulu vöimsusele vastu ei saaks. Kuigi esimest korda, kui ma seda Elinat kuulsin, mötlesin küll skeptiliselt, et no mida siin jälle üritatakse. Isegi vaatasin siin nüüd möningaid saate kokkuvötteid ja show järgseid intervjusid. Toredad noored ju köik...välja arvatud üks esineja, keda kuulates oleks lihtsalt karjuda tahtnud, et inimene palun räägi normaalselt. Ma saan aru, et mönda aega välismaal elanud (Londonis vist) ja isegi kui keel hea, siis vööras keeles tuleb ikka igasugu kehakeel jne mängu. Tean ju omastkäest. Aga no see keel ja olek ja isegi hääletämber pani körvad valutama. Ootasin ja ootsin, et tuleks no üks normaalne lausegi, aga no lootusettu. Aga eks see ole minu arvamus, see et hääletämber ei meeldi, on ka muidugi minu maitse. Korraks mötlesin, et ehk saab noorust siis süüdistada, et 18. Aga no ei, oma 25 Vöimalik, et on andekas tegelane, aga no ikka jube ta niisama plära kuulata.


Aga armupesas on köik kaunisti. Vahel käime üksteisele närvidele, vöi suudab üks teise miskitmoodi välja vihastada. Aga seda enam oleme kleepekad peale väikseid nägelemisi. Ta on mul ikka nunnu, nüüd viimased nädalad on tal pikad tööpäevad olnud. Kui hirm eriti hilja peale jääda on, siis saadab mulle jälle mingid delivery lingid, et valigu söök välja ja ta siis tellib meile koju. Siiamaani ma seda varianti eriti pole kasutanud, sest olen ise nüüd päris korralikult kokkama hakanud ja meeldib. Ta ostab külmkapi alati head paremat täis ja ma siis klopsin igasugu asju kokku. Praegu on ka korralik loomaliha igasugu gemüse ja veinikastmega ahjus. Kui ta kodus ja parajasti töö kallal ei ragista, siis panen muidugi ta ka rakkesse. Sibulaid hakkima vöi miskit säärast. Aga kui ka töötab, siis ta on ju sealsamas körval. Mul on elutuba köögiga ühenduses. Nohiseb diivanil töötada, ja mina vihun köögi nurgas. Vahelduseks käib käperdamas, vöi ronin ise talle kaissu. No kas pole harmooniline :)))

Täna ütles, et ma olen nagu ahv, neil pidavat eriline vajadus kehakontakti järgi olema..ja ma tal pöhimötteliselt kogu vöimaliku aja ju küljes ripungi..




Aga no söögist rääkides, siis tuleb kaal ka ju mängu eks. Tüüp muretses mingi kaalu, mis igasugu lihasmassid, ja rasva-protendi jms välja rehkendab vöi möödab. Eks oma 3-4 kilo kulub hädasti alla saada... nüüd vaikselt peaks ikka spordiga ka jälle algust tegema..

Eestist veel natu. Ema soovitas tungivalt mul vaadata Suud puhtaks: Eestlaste mitte-eestlase pilgu läbi. No töesti meeldiv huumor, huvitavate inimeste poolt. Eks ma ju oskan ju ka seda köike veidi nagu nende pilgu läbi juba vaadata, ja täitsa öige jutt. Meeldivalt esitletud meie veidrusi :)

Minu kullake kutsubki mind ugrilaseks ja nöiaks vahelduva eduga. No ikka tihtilugu vangutab pead jälle...Ja sellest on ka aru saanud, et mind välja ei tasu liialt pahandada. Üks päev ta ilmselt tööstressis ja muidu halvas tujus hakkas igasugu teemade kallal vinguma ja halvustama (chattides). No mind ajas korralikult turri, läksin siis söbrannaga peale tööd hoopiski spontaanselt Iiri pubisse... Keskkööks umbes jöudsin koju. Siis teine oli üsna leplik. Järgmine päev ütles mötlikult, et ahah kui meil mingi tüli peaks olema, siis on mind ilmselt Iiri pubist leida. No neid siin Münchenis muidugi jätkub.






Keine Kommentare: