Lõbus maja

Seekordne pidu lõppes seal. Või noh ma ei teagi kus ta nüüd päris täpselt lõppes. Mingi vahelõpetus oli kindlasti vanal armsal sõbranna sohval kuhu hommikul kell 9 maandusin. Kell üks aga peksis ere päike mind üles ja otsustasin siis kiirelt koju kasida. Raudteejaamas kasvatasin oma miinusarvet veelgi, et suuremas koguses vett ja korralik hommikusöök muretseda. Kuna rongini oli veel aega, tuiasin niisama oma ähmase olekuga jaamas ringi, veepudel kaenlaall. Järsku vaatan, et üks mees rühib sihikindlalt minu suunas. Küsis, et kas ma teda korraks aidata saan, tal on arvutiga probleeme. hahaaa, ei ma ei usu et ma väga geek tol hetkel välja nägin, aga kuna mul midagi targemat teha ei olnd, siis uurisin, et mis siis lahti. Ütles et tulgu ma korraks kaasa, ta näitab. No see oli selge, et värk on kahtlane. Eriti siis kui ta pakkus mulle vastutasuks hashisit. Vöi noh tegelt vöisin ise valida, hasish vöi kokaiin. Ütlesin et hasish käib küll. Samas ilsmelt parajas joobes veel, et siukse kujuga üldse tegeleda. aga tegelt pakkus kogu see teema tol hetkel parajalt nalja mulle. praegu ajab kananaha ihule ja südame pahaks. noh ta siis talutas mu välja ja Frankfurdi raudteejaamast linna poole läheb kohe kurikuulus punaste laternate tänav. Samas noh kell oli keskpäev, päike säras, linn oli rahvast täis, sest ilm otsustas järsku 22 soojaseks muutuda. Noh ühesönaga talutas mu kohe mingisse erootika...eee...tsentrumisse vöi mis iganes see oli. Kuna päev oli nii ere, siis ma suurt nagu hirmu ka ei tekkind ega miskit. Asi pakkus aina rohkem nalja lihtsalt. All oli siis miski sexshop, aga kutt tiris mu kohe üleskorrusele, kus olid mingid boxid... kus siis pönevad videod jooksid ja nii.. noh üsna haige värk. Kutt tiris siis mu ühte boxi, ja tuli siis oma tegelike soovidega lagedale. Löppudelöpuks! No ma ütlesin, et ma parandan ainult kombuutreid ja astusin minema. Jooksis veel järgi ja uurisi järjepidevalt, et mis ma tahan, hasishit? vöi mis? oejah. Mul hind kohe nönda madalalae langenud. Viimati pakuti öö eest 1000 euri ja kruiisi Karaabikul. Jama värk.
Jalutasn rahulikult välja, korra peatusin, et mönda vidinat kaeda, aga ega miskit pönevat nagu silma ei jäänd. JA ega ma sellestki veel hästi aru ei saa, et miks ta just minu kallale kargas. Eriliselt väljakutsuv ma just oma riietusega kindlasti polnd.Püksid ehk olid nati liibekamad kui muidu, sest eksmaiperioodiga paras rasvakiht peale söödud. Aga igasugused kumerused olid ka tegelt pika mantli varjus. Noh ju mu pilk siis jälle nönda lubav oli. Kuigi see oli ka pigem siuke ähmasema ma arvan.
Aga jah selle tänavaga sai eriti toredal kombel tutvust tehtud. Kunagi ammust ajast kui üks parimaid söbrannasid külla juhtus, otsustasime ka ööelu nautida. Jalutasime siis linnas ringi ja kuna pidime mingite söprade järgi ootama, siis seisatasime niisama mingi tänavanurgal ja puhusime juttu. Peagi olid ka kaks kutti me juures küsimusega, et kas meil raha tarvis (vöi midagi taolist). Hea küsimus muidugi. vastasime et ei....ee...hea vastus ka muidugi. Noh sammusid edasi. Kohe oli uus paar mehi me juures uurides, et kui palju? Siis hakkas asi kahtlasem tunduma. Ka kolmas meestepaar vist suutis juba mingi ettepaneku teha ja miski tumedamat sorti mersu tiirutas oma 3 korda meist aeglasemalt mööda, kuni löpuks ka need söbrad helistasid, keda ootasime. Kuuldes, et mis tänaval me neid ootame, tehti muidugi suured silmad ja selgitati asja. Eks me seal tänavalt kadusime ka :)

Jah aga pidu oli naljakas. Juhtus ikka kole halenaljakaid juhutmisi, mida ei tihka isegi kirja panna, aga millele möeldes ma lihtsalt ei suuda tösiseks jääda. Pistsin täna keset tänavat naerma lihtsalt.... Ja eile sain veel sönumi kellelgilt, et oli tore pidu...ma ei tea kellelt.

Täna...

sai meil G-ga neli kaunist aastat koosolemist täis! Jaaaa ilus aeg! Siiberdamist täis, aga sedavörd rohkem emotsioone :) Nii ilusaid kui nukraid. Aga eks neil nukrushetkedelgi ole oma völu juures...

aga...

päeva päikseks oli Erick, loengusöber, kes käis mind just enne baari minekut üle vaatamas (raamatukogus istun). Praegusel loenguvabal ajal eriti tihedalt enam ei näe ja suhtle ja seda toredam oli teda kohata. Miski veidralt hea klapp nende mehhiklastega :) Peale temaga suhtlemist jääb küll alati väga soe tunne sisse :)

BEEBI

ma sain kolmandat korda emaks! unes muidugi. kolm korda on see uni mind kummitanud. ja köigil kordadel on see nii reaalsena möjunud, et ma veel tükk aega selle löksu siplema jäänud. Esimene kord oli kunagi ammu ammu noorusaeguil. Siis ma langesin keset und sügavasse depressiooni, et mis ma selle vidinaga nüüd peale hakkan ja elu tunduski läbi olevat. No tösiselt nutt oli kurgus. Teisel korral tekites mul see uni sellise paraja rahulolu tunde ja vist isegi olin öndsalt täitsa rahul olukorraga. Seekord ta pigem ängistas jälle. Mötlesin et no kurat mismoodi ma selle lollusega nüüd hakkama saanud olen. Aga täiesti masendusse ka enam ei langenud, löin käega... et mis siis ikka. Uni algaski sellega et märkasin üllatusega, et ohohh, mul nii suur köht ees. Ja kohe oli iseenesest beebi ise ka platsi. Aga ta viidi kohe arstlikku kontrolli (see oli maja allkorrusel). Selles maailmas elasin koos bepositivi ja tema nupsikuga. Koju tulles ta vaatas ka mind pikalt ja arvas, et miskit on nagu teisiti. Kui löpuks aru sai, et köht eest kadund siis uuris et kus beebi on siis. MA vist kehitasin ölgu tol hetkel lihtsalt. Aga kohe tilises ka uksekell ja mu unelmate mees kiirabi kostüümis oli mu beebiga seal ja uuris, et no kas ma puudust ei tunnegi oma pojaraasust. MA ei tea muidugi milline mu unelmate mees on, pole nagu iial selle küsimusega pead vaevanud nii koledasti. Aga no pörgulikult kena oli see mees seal ukselävel küll. Nojah ma kehitasin jälle ölgu ja vötsin siis poja oma valdusesse. Pörnitsesin pingsalt otsa, üritades selgusele jöuda, et kellesse ta on siis. Näojooned olid pigem part Donaldsisse (täpselt nagu sel pildil). Kuna tal juuksed olid siiski sellised tumedamad, otsustasin, et ilmselt ikka G-sse. Noh eks ta ka pörnitses mind mönda aega ja lasi siis mu sülest jalga. Jajah köndida oskas ta juba. Ja joosta ka. Tormaski koguaeg ringi..no siis ma olin kindel et ta on G-sse. Mina olin vana rahu ise pisikesena ja jätkuvalt. nojah jne.

Muidu on siuke masendav aeg. näedsa ei pääsend siingi lumest. aga ülehomseks lubab juba 15 soojakraadi. teisipäeval oli eksam.... nüüd üks närune veel jäänud. aga uus semester algab ka kohe, nii et ei mingit pisematki pausi. eelmine nädal möödus siis peaaegu tervenisti Pariisis ja kuna see oli selline öppereis oma geenius G juurde, siis oli see ka masendav. Oi see oli kohe väga masendav. Töhus ilmselt ikka ka. Aga ei tahagi sellest üldse rääkidagi...ma arvan et G jätab mu nüüd varsti maha...
Üleeile tegi teemaks, et ei suuda enam nii kaua üksinda olla. Jah minul on pidev stress kuklas ja mulle pole see neetud olukord nii hull. Aga tema töötab ja öhtuti igavleb nii et higi pritsib. Möistan täiesti. Ei tea kas ise suudakski. Aga eile oli poolel teel mulle lennupileteid ostma, et ma kohe peale viimast eksamit jälle sinna läheks. Jah on vaja minna...aga ma ei tea veel kuna. Järgmisest nädalast algavad juba uued loengud ja keelekursus ka ju pihta. Prantsuse keele kursus siis ka ja lisaks mate kursus.... sest prantslased on omajagu tugevamad mates ja füüsikas. Kuigi mu praegune ülikool kuulub ka järjepidevalt Saksa esikolmikusse.
Pileteid kipus ostma, küll ka pisut teise riiki ja üks teine mees, kes Indias ja Euroopas reisil (mehhiklane), ja keda ma ka tegelikult üliväga näha tahaks. Oli ta mul siin üks ääretult tore söber ikkagi omal ajal. Aga niivörd kui ta on tore, on ta ka ohtlik kogu oma kelmikusega ja ontlikusega mult alati uurida, kas ma ikka veel oma prantslasega koos olen.....nii et ...jääb ära...

aga laupäeval lähme eesti naistega peole! Ahjaa ja ma enam ei söö keset ööd laadungite viisi spagette vöi praekardulaid! Kevad ju!

Ärevus!

tulin raamatukokku, et rahus miskit nokitseda, aga ei ole seda rahu, kui internett läheduses. Sain just teada, et Eesti tüdruk, kellega Münchenis köige esimesena lävima hakkasin, on prostituud ja höikab seda nüüd lausa eetris. Rohkem on küll teemaks erootikaklubi üleslöömine Münchenis (öigemini plaan seda teha), aga jutuks tuleb ka see, et ta ise ka poolteist aastat sel leival olnud. Vot siis. Meile rääkisid, tema ja ta kutt (ja ühtlasi ka tema "diiler" siis), et kosmeetikakoolile plaan jalad alla saada :)) Kutt on ka kosmeetikuks koolitaja haridusega..... vist. vot vot.
aga see pole üldse see mis mind ärevausse ajab! On hoopis miskit pönevamata öhus. Niivörd pönev, et ei tihka rääkidagi. Ei teagi kas sest tuleb miskit. JA niivörd pönev et ma ei tea kas tihkangi.....
Ülehomme olen Pariisis. See juba piisavat elevile ajav. Aga see ka pole töeline pöhjus.
Paari nädala pärast vöibolla Londonis, vöibolla Edinburgis. Ei tea ...vöibolla pole kuskil. Olen siin, vahin lakke ja tänan Jumalat...arukuse eest näiteks....
Praeg ma ei tea veel midagi............

Pohmas

Hakkan oma pea nädal aega kestnust pohmakast üle saama. Terve nädal oli vastik olla. füüsiliselt, veel rohkem emotsionaalselt. Eile veel kukkusin töö juures wc-potti kallistama. Läksin varakult koju arvates et ainuke lahendus oleks üks korralik peatäis lihtsalt magada. Aga kodus oli uni läind. Vötsin siis konspekti ette ja hakkasin nutma. Öösel nägin unes, et läksin ühe söbrannaga jooksma ja see salakaval töbras suunas mu kuhugile rägastikku ja löppkokkuvöttes mesilasepessa, kus siis mesilasparv mind kohe oma vöimusse haaras. Ja ma ei saand neist üldse lahti enam!!!! Vastutasuks pritsisin söbrantsi näo hapet täis, seal oli veel hunnik tegelasi, kellele ma ühel vöi teisel moel miskipärast kätte maksin. Püandiks oli see et ma lasin oma vanemad maha. Pooleldi unepealt, enne äratasin ikka korraks üles. See peategelaskuju ei näinud küll välja nagu mina, oli selline blondim ja ilusam ja sihvakam. Vanemad nägid ka mönevörra teistsugusemad välja, sama lugu söbrannadega. Samas ma ju teadsin et see olen mina ja need mu vanemad jne.
No igal juhul helistasin täna löpuks sinna baari, et igaks juhuks uurida, et kas nad sealt miskit mantlit vedelemas pole leidnud. Baarimees ütles, et jah ripub siin jah üks must ja pölvini ja väikse ketiga ja taskus on kindad ja mobla ka ja et tulgu ma otsigu ära siis, ta paneb selle taharuumi mind ootama………………………………………………
Aga arvake ära mida tegin mina kolmapäeval. Ostsin endale uue jaki ja mobla ja sallid kindad, sest siin tahtis ka mingi lumi järsku maha tulema hakata.
Nojah önneks siiski mantel on selline kevad-sügisene ja kulub niikuinii ära ja eks mobla oli ka vana juba. Aga noh tundub et hetkelise mälukaotusega jätsin pool (vähemalt) oma ajutegevusest ka sinna baari maha.

Laupäeva rõõmud

äh miski palavikuhakatis puges sisse ja üritab vist oma tööd teha töbras. njah eks oma süü ilmselt, selle asemel et nädalavahetus end välja magatada oli vaja ringi tillerdada. kui nüüd laupäevale tagasi möelda, siis see oli algusest saati ju siuke nöme. ärkasin äikesekärgatuse peale. vähemalt öise tormi olin röömsalt maha maganud. noh aga kuna nönda varakult juba üleval, mötlesin et lähen siis raamatukokku. rongipeatuses nähes maast välja kistud ja omajagu edasi lohisenud rongijaamaputkat, jöudis selgusele, et oli vist tugevamatsorti tuul läbi tuisanud. rongiliikluses olid ka häired ja nii ma vantsisin sama targalt jälle koju. aga umbes tunni aja pärast rebis päike ennast siiski taevalaotusse särama. noh kuna jooksma minek tundus ahvatlevam kui need Maxwelli vörrandid ja löputud integralid, kuigi tuul oli endiselt veel suur, otsustasin ikka et proovin järgi end nati liigutada. system of a down körvusse kisama ja minek. no ja nii ma siis püüdsin sealt väljalt tuult. ära oleks lämbund tagasiteel selle tuuleseinast läbi murdmise kätte. plaan oli küll ennast tee serva viskuda ja oodata kuni keegi mind koju lohistab, aga eestlase visa hing (ilmselt) sundis ikka viimsed jöuvarusid proovile panema. nojah ja öhtusest käigust juba kirjutasin.
aga täna on praktika viimane päev.

Vastus

jah vahepeal sai ka selle mu peavalu teemaga asjad selgeks. Juba nädala aega tagasi tegelikult anti vastus teada, aga see jäi kogu muu sopa körval kuidagi tahaplaanile.
Aga tundubki nii, et varsti tuleb taas koimine ette vötta. Vähemalt minu ülikool andis nöusoleku aastaks ajaks Pariisis öppimiseks :) Näis kuidas nüüd asjad edasi sujuvad, aga ilmselt septembris pörutan siis kaheks semestrriks sinna ühte Prantsusmaa parimasse eliitülikooli tarkust ja keelt omandama :) Pole veel jöudnud selle üle röömustadagi suurt, aga paari nädala pärast lähen kiikan niikuinii G-le külla taas, eks siis koos röömustame :)

Kuidas vöita tähelepanu

Variante muidugi on miljon, aga üks oleks siis selline, et minge peole mingisse urkasse, kus pole riidehoidu ega midagi (eelnevalt ennast muidugi "meeldivalt vindiseks " tinistand, mis aga vöimendub värske öhu kokkupuutel oma dopelt "meeldivalt vindisemaks"). Nojah ühesönaga minge peole purupurjus ja laske oma mantel ja kogu muu keha soojendav krempel ära varastada, haarake endale siis "garderoobis" mingi teine suvaline kehakate kaasa (külm ju ikkagi). ja siis minge pühapäeva hommikul selle, oma 7 numbrit suurema (kellegi mehe jakk ühesönaga) hölstiga koju, värin see, nägu valge nagu lubi, silmad paistes eelmise öö kaotatud asjade taganutmisest (dokumendid (uus ID, load jne), mis küll hiljem selgudes oli önneks kindlamasse kohta ära paigutatud, nii et ainult mobla läks tegelt).noh ja siis veel näpuvahel kuskilt naabriaiast varastatud nartsissid (mitte küll enda näpatud, aga kellelgi hakkas vist hale).