Kohusetundest vöi uhkusetundest

Ah seda, et ühtki saiakest ei söönd ja ühtki snikcersit, ega twixi ega miskit ka ei puudutanud. Oi aga kui väga oleks tahtnud miskit magusat peale löunasööki!!!
Löunasöök oli iseenesest korralik. Üle pika aja vötsin lihakraami ette (s.t. miskit peale kalaliha) Oli selline juustuga täidetud pardi-vöi hane- vöi kana (miski suleline ühesönaga) käntsakas. Ja öhtul tegin pika jooksu taas, pika spuridga löpus!Ja ei läinud kutidega grillima (loe:ölut larpima) täna.
Ja muud ei midagi.

Päev nagu teisipäev ikka

Ega ei viitsi midagi kirjutada väga. ja egas polegi midagi erilist. Ah siiski. Eile tekkis G-ga tsättides spontaanne idee, et peaks jälle kokku saama. Ja kuna tema juures on ikka ödusam, siis otsustasin mina jälle talle Pariisi külla söita. Täna küsisin ülemuse käest päevad vabaks (enne sai küll hoolega küüsi näritud) ja kiirelt said ka piletid ostetud. Nii et reedel minek taas :)
Ka saiakestest suutsin näpud eemale hoida!!! Selle üle juba olen uhke, kuna löunasöök jäi kesiseks. Nimelt olin mingi (kuke)supi tellinud, mis sugugi alla ei tahtnud minna (maitse nagu solgiveel) ja näkitsesin siis niisama miskit kardulat. Ja peale "löunasööki" ikka kisub see magusaisu eriti peale. Eriti rakse on ju alguses neist paganama mönusatest harjumustest lahti öelda. Öhtusöögist (moosisaiadest, isa toodud koduse mustsöstramoosiga) on nüüd ka tükk aega möödas...seitse tundi lausa. Vahel küll hakkas nälg näpistama, aga önneks oli Dhruv külas mul siin ja peletas oma mölaga mötted muule. Töi teine mulle kingituse täna. Hmm ta on huvitavalt hoolitsevaks muutunud viimasel...hoolimatta sellest et ta mind ikka aegajalt biatchiks söimab ja igasugu muudpidi üritab paika panna (kohati (loe:enamasti) ikka väga öigesti ka). Käis just vahemere ääres peesitamas ja palusin tal merest miskit kaasa tuua ja töigi paar teokarbikest...:) mitte just suur pingutus muidugi, aga siuke ülbikust ja egoistist isegi palju tahetud. Siis mul muidugi tekkis idee, et vaja auk sisse puurida neile, et siis ikka kaelaehtena ka kanda saaks. Täna tuli minu juurde, nöel kaasas. Mis osutus muidugi kasutuks:) Nöelaga küll miskit ära ei tee karpide puhul. Homme tuleb ehk puuriga. Lisaks oli üks käepaelake ka kaasas mulle. Aga see sellepärast, et ma kunagi tema juures ühte käeehet olin märganud ja mis mulle hirmsasti kohe meedlima hakkas. Ta küll mainis, et hoiab seda ühe teise väga hea söbranna jaoks, kes siis tal üleelmine nädal siin külas käis ja temale see sai ka. Üsna loomulik eks...aga miski paganama kapriis löi minus seetöttu välja vististi :) Ja nüüd üritas ta seda korvata. Aga minema minnes pistsin talle selle asjanduse ikkagi taskusse tagasi. Pole mulle vaja ju miskit hädapärast asja. Ehteid ma kannan niivöinaaa väga vähe ja sedavörd rohkem olen nöudlikum ka nende suhtes...nii et igasugu jama pole vaja koguda. Ah targemks oleks vist magama ära kasida...

Tahan ka!

saledaks ja ilsuaks ja säravaks saada! Vaatan, et paljud end kaalu vöi mis iganes suhtes käsile vötnud ja blogis kenasti grammidega arvet peavad. Hea variant enese kontrolliks.
Otsustasin siis ise ka asja kallale asuda. Idealkaal oleks siis 4-5 kilo praegusest vähem. Selle saavutamiseks 2 eesmärki:
- saiakeste ja shokolaadi-automaadist näpud eemale (viimasel ajal olen paraku iga päev selle kallal olnud). Viimase aja köige suurem ahvatlus seega.
- lahja öhtusöök.

Sporti teen niikuinii ja löunasöök on ka parajalt lahja.
Homsest start!

Unevõlg

sai tasutud. Aga missuguse hinnaga!!! Kuna eelmine nädal sai kuidagi eriti pisikese uneajaga mööda saadetud, oli nädalalõpu olek juba üsna ähmane. Laupäev sai veel kuskil järveääres vedeletud ja jumet kogutud. Laevaga kruiisitama, nagu algselt oli plaanitud, ei jõudnudki, aga eks siis teine kord. Ja siis koju...väidetavalt riideid vahetama eesmärgiga edasi peole minna. Alateadvuses polnud mul küll nädalavahetuseks miskeid peo- ja muid plaane paika pandud peale magamise ja veel kord magamise. Aga see tüdruk kellega päevitamas käisin suutis ikka tuhina jälle peale ajada. Aga mida lähemale kodule jõudsin, seda õrnemaks see peotuju kulus taas. Otsustasin igastahes jooksmas ära käia ja siis lõplikult otsustada, mida õhtu suhtes ette võtta. Dressid selga ja liduma. Plaanisin küll algselt kiire ja pisikese 4 km ringi teha, aga sellest jäi väheks...ring venis 12 km-le. Ju siis oli seda soppa liiga palju nädalaga kuhjunud, mis vajas välja higistamist. Poole tee peal otsustasin ka ära, et ei mina täna end enam ei liiguta. Panen panuse hoopiski magamisele! Uni tuli isegi üsna ruttu, nii et kesköö paiku jäingi magama ka. Aga kell 2 olin plaksti üleval jälle. Uni täiesti läinud. Siis ma hambaid krigistades otsisin välja mingid unerohud või rahustid, mis üks mehhiko sõbranna mulle kunagi unehäirete puhul andis ja mida ma siiski siiamaani kasutama ei kippunud, ning neelasin vihaga terve tableti alla. Peale seda küll meenus, et sõbranna oli soovitanud korraga küll ainult pool tabletti võtta....Natuke suutsin veel raamatut lugeda ja siis kadusin... Järgmine hetk teadvust oli kell 16 peale lõunat. Keegi oli helistanud, mida ma muidugi sügavas unes ei suvatsenudki kuulda. Ajasin end siis püsti et paar võileiba ja "hommikukohv" ette võtta. Aga kuna olek oli nii nõrk, siis voodist kaugemale suurt ei jõudnudki ja taas ma magasin. Sellisete pisikeste ärkamisetga veel õhtu jooksul, magasin usinasti esmaspäeva hommikuni välja. Ja ka esmaspäev möödus kuidagi unesegaselt ja tunne oli väga nõrk. Kohe kasingi taas magama. Ja loodetavasti homme see unerohi siis täismagatud.
Ei enam sellist jama sisse ei söö! Või siis vähemalt mitte tervet tabletti.

Septembris ei joo

Niisiis. Juhtunust. oh ei miskit pönevat. Elurütm ikka samas taktis...esmaspäev algas rummiga, teisipäev hoidsin köigist eemale...vist...kolmapäeval poseerisin end Dhruvi girlfriendina, kuna tal oli probleem ühe näitsikuga. Tänutäheks viis ta mu pubisse. damn ja pole lihtne Dhruviga pubitades ühe öllega piirduda. Neli vist sai mölemile (aga mitte neid liitriseid...ausöna). Tagasiteel varastas Dhruv miskilt ehituselt telliskivi, et sellega igal hommikul jöudu tegema hakata. no ja neljapäev löppes Martini saatel. Ega enam ei imestagi, et ta selle massive attacki "live with me" minu lauluks ümber nimetas. Imelik nädal jah .... aga vist seepärast, et vajusin eelmisest laupäevast mingisse eksistensialismi kriisi ja nüüd siplen seal vagusi. Mitte et alkohol miskit lahendust majja tooks, aga lihtsalt teeb meele röömsamaks. Samas töö juures on stress missugune ja tunne taaskord nii juhm jälle. Pagan kui keegi mulle ühe sellise pisikese LEO tüüpi satelliidi orbiti köik viperused ja keerutused-pööritused (eriti manööverdamise kestel) selgeks teeks. Arvasin et ongi köik juba vesiselge, aga simulatsioonide tulemused on nagu nad on... möh mis jutt nüüd lahti läks. Aga ju siis teema veel meelel, isegi hingel. Kuigi nädal läbi ja reede käes ju!!! Noh kui keegi oskab aidata, vötku ühendust igastahes.
Aga eelmine nädalavahetus oli löögastav. Laupäeval ei suutnud ikka töö juurest eemale hoida ja öhtul siis kobisin peole ühe eesti neiuga taas. Suundusime siinsesse nii öelda "kult fabrik-usse. See on selline klubide küla ma ütleks. Mingi piirkond on lihtsalt otsast otsani igat erinevat sorti klubisid, pubisid, baare täis topitud. Selline klubide linnake. Nagu Disneyland joodikutele ja muidu pidutsejatele ja röömsameelsetele ja muidusööjatele. Ega ma sinna tavaliselt eriti ei kipu, aga seekord korraldasid me firma prantslased seal ühes klubis taas "french kiss" partyt ja eesti neiul olid ka plaanid ühe teise klubiga seonduvalt....öigemini seal teenindava personaliga...öigemini ühega neist siis. Niisiis alustasime french kissis, suundusime mingisse vene lokaali "club kalinka" :) ...hehh lihtsalt seepärast et sealt mööda jalutades, uksehoidja Grigori otsustas meile heast peast ja südamest piletid jagada. Aga täitsa naljakas oli. Vene muusika, isegi polkat mängiti ja üldse väga vene värk. No ja siis see eesti tüdruku sihtobjekt töötas miskis Kuuba teemalises diskokas. No seal läks lausa maadlemiseks kätte igasugu tömmumapoolsete ligitikkujatega. temperament teine eks. Kuna see silmarööm seal baaris töötas, hakkas ta meile röömuga cuba libresid ette tassima. ja me siis röömuga mekkisime. kuigi teine tüdruk poole ööni plaanis veel et ei joo ja söidab autoga koju. siis mingi hetk ta ikka murdus. Pidutsesiem vahelduva eduga prantsuse, vene ja kuuba kohtades kella 7ni. 8 ajal jöudsin koju. vahepeal veel kasutasin miskit moosinägu ja -tegu kohvi saamise eesmärgil ära. ja siis paariks tunniks magama. no ja kuna väljas lööskas 35 kraadine päike, siis kasisime basseini manu, mis oli vääääga paksult asustatud juba. iseenesest möistetavalt. hakkasimegi siis kohta otsides vaatlema, et kelle selga me siis end siruli viskame. aga leidsime siiski tükike muru miskil önnekombel. ja saimegi esmese päevituse endale selga. siiamaani piirdusin lihtlabase "joodikupäevitusega" mis tegelt rulluisutamisel saadud (ausöna). Kuna plaanisin umbes paar nädalat tagasi, et vöiks jalad ka pruuniks saada ja vöimalikult lühikeste pükstega (siiski mitte bikiinidega ) söitma asudes muidugi siruli käisin ja väga kriimustund jalad tulemusena sain...hm ....mis ma nüüd öelda tahtsin....no ühesönaga joodikupäevitust sai natu varjatud.
Tegelt plaanisime homme lausa kuhugile järve äärde söita, et siis terve peal seral vedeleda, piknikutada ja päikest vötta. Aga täna ähtul käis siit keeristorm üle ja praegu hakkas taas vihma sadama ja äike ka kuskilt ikka veel kumiseb. nii et teab mis sest homsest välja kukub.

Hahaaa

Minu päeva saavutus on see, et panin ilma pikema pinnimiseta (tegelikult üleüldse mitte minu algatusel) endale kokkama mehe, kes siiamaani isegi lasanje ahju pistmiseks minu abi vajas :)))

Eriline päev

Ehk siis kuupäev. Populaarne pulmapäev. Kristlastele vist eriti. Mu üks kolleeg abiellub ka täna. See viis mõttemõlgutuseni, et kas ja kuna minul see tähtis päev võiks tulla. Pole eriti kunagi unistanud sellest... õhulossid said üsna varakus tirtsu-eas laiali lõhutud. Mäletan, et kunagi (iga olis siis umbes 7-8) vanaemaga mehhiko seebikaid vaadates, koht kus miski Maria altari ette astus, mind juba nutma puhkema pani... nii kurb oli see teema tookord juba.
Praegu muidugi lood paremad.
Sellega seoses meenub ka pisike moment paari aasta tagusest suvest, kui G-ga välikohvikus istudes ta mind järsku imelikult pikalt vaatlema jäi. Uurides, et mis mõtteis tal, vastas, et kujutas mind just pulmakleidis ette. Et valge sobivat hästi mu roheliste silmadega :) No millega valge ei sobiks eks. Aga armas...igatsen.
Ja mingil kaunil päeval hakkas ta minult uurima, et kas protestant ja katoliiklane ikka tohivad kiriklikult abielluda :)
Oh aga lähimad plaanid ei luba isegi paar järgmist aastat kooselugi järgi proovida.....

Pimekohting

Homme. Esmakordselt vist selline värk. No köik vaja ju kunagi järgi katsetada. Aga interneti maailm suur ja lai ja pole eriti raske sel teel tuttavaid leida. Möni selle arvelt ainult elabki, mis on muidugi ka äärmus.
Minu paar neti tutvust on siiamaani küll ainult blogiga piirdunud ja väga meeldivad. Samas see homne värk nii väga interaktiivne polegi pöhimötteliselt. Lihtsalt suhtlemine on hetkel ainult meilitsi käinud. Kontakt iseenesest tekkis hoopis muid radu pidi. Näis mis saab. Kohtumispaik ja aeg kokkulepitud. Täna saatis ka pisikese kirjelduse, et kuidas ta ära tunneksin.
Ei teagi miskm jändan niimoodi...lihtsalt pisut pönevust vaja vist päevadesse. Ja pidevalt.