Montag, 23. Juli 2007

Unevõlg

sai tasutud. Aga missuguse hinnaga!!! Kuna eelmine nädal sai kuidagi eriti pisikese uneajaga mööda saadetud, oli nädalalõpu olek juba üsna ähmane. Laupäev sai veel kuskil järveääres vedeletud ja jumet kogutud. Laevaga kruiisitama, nagu algselt oli plaanitud, ei jõudnudki, aga eks siis teine kord. Ja siis koju...väidetavalt riideid vahetama eesmärgiga edasi peole minna. Alateadvuses polnud mul küll nädalavahetuseks miskeid peo- ja muid plaane paika pandud peale magamise ja veel kord magamise. Aga see tüdruk kellega päevitamas käisin suutis ikka tuhina jälle peale ajada. Aga mida lähemale kodule jõudsin, seda õrnemaks see peotuju kulus taas. Otsustasin igastahes jooksmas ära käia ja siis lõplikult otsustada, mida õhtu suhtes ette võtta. Dressid selga ja liduma. Plaanisin küll algselt kiire ja pisikese 4 km ringi teha, aga sellest jäi väheks...ring venis 12 km-le. Ju siis oli seda soppa liiga palju nädalaga kuhjunud, mis vajas välja higistamist. Poole tee peal otsustasin ka ära, et ei mina täna end enam ei liiguta. Panen panuse hoopiski magamisele! Uni tuli isegi üsna ruttu, nii et kesköö paiku jäingi magama ka. Aga kell 2 olin plaksti üleval jälle. Uni täiesti läinud. Siis ma hambaid krigistades otsisin välja mingid unerohud või rahustid, mis üks mehhiko sõbranna mulle kunagi unehäirete puhul andis ja mida ma siiski siiamaani kasutama ei kippunud, ning neelasin vihaga terve tableti alla. Peale seda küll meenus, et sõbranna oli soovitanud korraga küll ainult pool tabletti võtta....Natuke suutsin veel raamatut lugeda ja siis kadusin... Järgmine hetk teadvust oli kell 16 peale lõunat. Keegi oli helistanud, mida ma muidugi sügavas unes ei suvatsenudki kuulda. Ajasin end siis püsti et paar võileiba ja "hommikukohv" ette võtta. Aga kuna olek oli nii nõrk, siis voodist kaugemale suurt ei jõudnudki ja taas ma magasin. Sellisete pisikeste ärkamisetga veel õhtu jooksul, magasin usinasti esmaspäeva hommikuni välja. Ja ka esmaspäev möödus kuidagi unesegaselt ja tunne oli väga nõrk. Kohe kasingi taas magama. Ja loodetavasti homme see unerohi siis täismagatud.
Ei enam sellist jama sisse ei söö! Või siis vähemalt mitte tervet tabletti.

Keine Kommentare: