Laisk

Tuleb vist siiski töde tunnistada ja olukorraga rahul olla ja nautida...nagu ma seda tegelikult eile ja täna ka teinud olen. Eile läksin küll hommikul enne kukke kooli, kuna uue semestri loengud kohe peale viimast eksamit peale hakkasid, aga pidasin seal köigest löunani vastu. Eksamitest oli veel oksemaik suus ja nii ma siis löin otsustavalt ranitsa selga ja vägagi sihikindlalt seadsin sammud kodu poole(oh jätkuks mul seda sihikindlust muudeski valdkondades), et siis köht korralikult täis süüa ja magama kasida...kella 18ni öhtul. Sellest hoolimata olin ma enne keskööd taas nii läbi omadega et otsustasin, et täna ei viitsi ka kooli minna. Äritaus oli seega hiline (6.30 asemel 8.30 :)), siiski köigest hoolimatta veel peavaluga. Kuna G ka ei viitsi eriti töösuhteid soojas enam hoida, otsustas selle asemel et kiirelt tööle lipata hoopis mulle kohvi ja vahvleid voodisse serveerida ja uimerdas üldse viimse minutini. Nüüd on aga peavalu läinud ja eluvaim taas sees. Homsest uue hooga, kuigi...homme köik vöimalikud jöud jälle streigivad siin. Äkki tuleb homme ka vabaks päevaks teha vöi nii...