Äkki peaks mingi kokkuvôtte ka eelmisele aastale tegema. Noh pikka juttu ei viitsigi ajama hakata, märksönadest ehk piisab:
- Suur suusatamine, edusammud ja elu Austria Alpides
- Norra reis
- Omajagu jalavigastusi (kargud olid näiteks selleks viimaseks vigastuseks juba kapist vötta)
- Kolimised (kolimine kallima juurde ja firma peakontoriga kolimine tööstusele ligemale)
- Lihunik
<3 p="">
Üldjuhul vôib üheks ônnelikuks aastaks pidada. 3>
<3 p="">
Üldjuhul vôib üheks ônnelikuks aastaks pidada. 3>
(Pilt sai nüüd küll väga lambikas)
Aga blogi on tore asi, soovitan köigile. Vöi siis päevik. Siin natuke mustas meeleolus oma vigastuse töttu sirvisin laupäeval ühte kalendermärkmikku aastast 2016. Keeruline aasta oli ja eks ma siis lugesin igasugu enesega toime tulemis teemasid ja kirjutasin igasugu toredaid ja motiveerivaid tsitaate üles. Päris tore on praegu sirvida. Detsembri kuus mingile päevale olin aga kirjutanud lihtsalt "armunud". Hakkasin siis arutama, et tohohh kellesse ma tol ajal küll armunud sain olla. Kuna absoluutselt ei meenunud, viskasin pilgu blogisse ja kohe olid sotid selged. Naljakas oli lugeda ka tollaseid seiklusi, no on ikka ringi kapseldud. Praegu on köik rahulikum ja harmoonilisem..vöi noh harmooniline vist ikka mitte, Lihunik kutsub mind endiselt Tuulispasaks. Esimene söna vist mis ta eesti keeles ära öppis. Üritasin küll vahepeal ümber öpetada, et Pööristorm vöi miskit. et mis kuramuse pask ma sulle olen. Aga talle meeldib selle Tuulispasa köla ikka rohkem.
Operatsiooni lükkan ikka edasi kuigi eile mulle seletati köik värk puust ja punaselt ära, mis peab tegema enne op-i (näiteks EKG) jne. Ja doktor seletas ka kenasti ära kust ta uue ristatisideme mulle välja vôlub (kintsust vötab mingi soolika nimelt) ja kuidas selle mulle siis pölve sisse opereerib ja kruvidega kinni keerab. Vot niisiiis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar