Hea küll päike särab ka jah! Aga ma vist säran rohkemgi. No viimased päevad olidki jälle siukses meeleolus, et vaatasin uurivalt oksa järgi ringi, mille otsda ennast üles puua. Ma ei saa sinna lihtsalt midagi parata, et ma ei kannata sügist. Mul on karvad ja kogu olemine nii turris kogu selle aastaaja suhtes. Üritan küll end ümbermeelestada, aga see pole nii lihtne miskit. Igastahes täna päike sirab nagu kullakera. Ja mina ka ja köik kes vastu tulevad ei saa ka ju muidu kui peavad vastu särama, kui siuke röömurull (seelik ka veel seljas) mööda sirab.
Pluss see hüplema panev telefoniköne...
Pluss esmaspäeval eesootav massage kuumalt mehelt. Kuna mu kael täna hommikul oli väga streikiv, siis pidin selle lihtsalt välja pinnima... No ei olnd seal tegelt mingit ära rääkimist tarviski. Esmasp. seepärast alles, et J on Münchenis ainult nädala sees. Aga oktoberfestil külgekleebitud itaalia-sakslane on ka aktiivsemalt suhtlema hakanud... kuigi ma olin kindel , et ta ei taha peale me söbrannaga talle kaela kakerdamist ühestki eestlasest enam kuuldagi :D Äkki peaks ta nüüd hoopiski omakasupüüdlikult taas ette vötma.. ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar