Röövel

Jajah. eile üritasin naabri korterisse sisse murda. ei olnud joobnud, niisama môtteis. kôik oli ôige, ainult maja number oli vale... vöi noh ütleme nii siis et selle boksi number vöi trepikoja vöi kuidas iganes.  ja nii ma siis kruttisin oma vôtmega vôôra korteri ukse taga. siis kui taipasin, oli juba pisut hilja. aga no korteri omanik paistis môistev olevat.
ei tea...lisaks olin välja minnes köögi akna lahti jätnud..esimene korrus. ja üldse oli köik kuidagi viltu. vöibla oli lihtsalt päiksepiste. oktoberfesti spurt oli ka juba üleelmisel päeval olnud. aga no see oli ka päris korralik. ei hakka siin detailidesse laskuma, aga no söbrants oli Berliinist siin ja kuna me olime hilja platsis ja pidime seega ölle-telki sisse saamiseks lausa pisut vöitlema, siis vötsime ka viimast. ölle läks kiirelt, lisaks saime lauda väga toredate Kölni noortega. pärast mötetega miski aftekas otsida, kiilus meiega kampa kohe üks nunnu itaalia-sakslane. vöi ta vist jooksis niisama korraks möninga kavala pilgu peale järgi ja rohkem ta meist lahti ei saanudki. aga ses suhtes oli tore, et tal oli tutvused ühes lahedas kohas sees, kuhu me siis vahvalt ja tasuta sisse saime, pluss joogid jne. kuigi jooke küll enam vaja poleks olnud. igastahes me mingil hetkel siis otsustasime, et me lähme nüüd mölemad selle kutihakatise juurde magama, sest lihtsa matemaatika tulemusena lihtsalt selgus, et ta elab köige lähemal. vaene poiss näitas üsna tülpimuse märke juba üles, aga oli ikka löpuni viisakas ja kannatas meid välja. hommikul hiilis iga roju oma koju. ei miskeid fantaasiaid nüüd. meil oli töesti väga praktiline plaan lihtsalt kuskile ja kiirelt magama saada.