Freitag, 30. September 2011

Nädalast

No et kuidas siis oli. Algas hoogsalt dirndlis ja oktoberfestiga. soojendasin end sulnilt komplimendi ja meeste muigel pilkude all ja peale tööd siis oktoberfesti ölle saatel. Väga vinks-vonks oli, sest tegelikult sattusime täiesti kogematta prominentide nurka istuma.. aga poliitilised prominendid siis, mistöttu oli teenindus väga kiire ja korralik (tegelt see teenindus festil on niikuinii nagu kellavärk), saime hoobilt laua-reservatsiooni, millel on üsna suur tähendus festi jaoks. Firmad ikka tegelevad sellega aasta enne pidu juba. Lisaks väga meeldivad lauanaabrid, kes siis andsid prominentidest ülevaate (mina ju neid ei tea). pluss kogu värk ümbritsetud kaunite turvameestega. ja tagatipuks ronis televisioon ka üle. väga muhe. peale seda käisin veel ennast J-le demonstreerimas, kes imetles ka mu dirndlit ja naeris mu joobnud oleku üle üsna mönuga,  ja kasutas seda muidugi üsna mönuga ka ära. mitte et mul midagi selle vastu muidugi oleks olnud... pöhimötteliselt. tahtis et jääksin ööseks, aga no jeerum... järgmine päev taas dirndliga tööle..no see oleks juba liiga särav 'walk of shame' olnud eks. koperdasin koju, metroos jagasin veel noortele itaalia poisukestele Müncheni suhtes näpunäiteid ja skoorisin köigi nende telefoninumbrid. ja siis äratus..(kell 6!). mötlesin, et suren ära. aga ei surnd, sain jalule. ja avastasin, et kohvi pole enam! siis olin juba rohkem kindel, et löpp on lähedal. ok kasisin ikka rongile. aga rong jäi öige pea kahe peatuse vahele vahtima ja seisis seal tund aega! TUND! siis ma küll jätsin möttes kogu armsate ja kallmatega juba hüvasti. siis söitis kodupeatusse tagasi ja kamandas köigil reisijatel metrood kasutada. möni purjus oktoberfestiline oli rongiliikluses ilmselt taaskord miski jama tekitanud. seega reisisin tööle kaks tundi. aga oh imet, äkkisee kuluski ära, sest tööle jöudsin juba üsna selge ja normis olekuga. sain tehtud asjad, millega eelmine päev olin terve päev pead murdnud ja lisaks oli veel väga meeldiv löunatamine ja pärst löunat veel kunagi jäätis ka oma lemmik-töökaaslasega. miski kellla 18ni pidasin vastu ära ja loivasin siis öndsalt ja rahulolevalt koju. kolmap. hakkas tuju langema ja muudkui langes. J-le kes tahtis kolmapäeval ka näha sai kiirelt ära öeldud, aga siis veel nähvama ei kipund. neljapäeval langus jätkus... kui ma nüüd järele mötlen, eks palju asju on praegu koos ka. ema ehmatas uudisega, et ta on haiglas. ja siis teatati, et vennaga ei lähe ka asjad sugugi hästi. ..lisaks hakkas mu enda organismi jupsima... väga veidrad käigud löid järsku välja. eks seal on nii möningaidki pöhjuseid... ja ehk poolmaraton ka omamoodi. pole ka asi, millega keha igapäev harjunud on eks. arsti juurde sain aja ka, aga ülejärgmiseks nädalaks..daaa. nojah oleks ise rohkem ringi sebind oleks varem ka ehk, aga ehk on ka nii parem tegelt. pikali ma maas ju pole, ja mingeid erilisi häired siiski pole. verd mul taaskord ei vöetud, aga olgem ausad, parameetrid olid siiski törts paremad juba.
töö suhtes väike vahetus, ehk siis kolmap. oli esimene päev uues kohas, kus mind köik nii närvi ajas! firma, kus tegelikult enamus annaks teab mida, et saaks jala ukse vahele..ja mina pirtsutan. muidugi sel nädalal olin ikka veel vanas kohas, kus projektiga said asjad lihtsalt ühele poole. igastahes oli mul sellest ülimeeldiv kogemus igas suunas, ja nüüd tutvused ka. täna andis ülemus veel paar kontakti ja olevat minust juba nii mönelegi maininud ka. ja nahk on järjest paksem. öigemini emotsioonid on ju endiselt tugevad, aga lihtsalt tead paremini kuhu soppi need peitu paigutada. täna veel jooksin tegelt söna otseses möttes kahe töö vahet. aga vajalikud asjad said aetud/löpetatud/alustatud. Uuest nädalast siis uue hooga. täna on laip olla. ja täna oli önneks nii palju jooksmist, et tuju suhtes miskit langust vöi töusu täheldama ei hakanud. homme uus päev!
J suhtes mul muidugi kahetsus töuseb iga sekundiga...  Loll tüdruk ma ütlen. Aga ma ei saa oma psühopaatlike meeleolude vastu kuidagi...  ja kui ma nüüd järele mötlen siis need tekivad mul just siis kui keegi hakkab liiga lähedaseks muutuma..mingi alateadlik sörgade vastu ajamine. üldse ei saa aru. aga no tüüp on nüüd ülejärgmise nädalani Miamis löbutsemas niikuinii. Mina ka plaanisin oma aja siin ära.. Ok magama! homme vaja tervem välja näha!
No ja nädalast siis veel nii palju, et Heidi viskas ka otsad vahepeal. See kurikuulus loom, kes mingeid trikke silmadega tegi, ma ei saandki aru mida. aa vöi tal olid lihtsalt köördsilmad..? Üleüldse nägin sellist esimest korda ja kust ma peaks teadma, miuke ta normaalsena siis välja peaks nägema..nojah RIP

Keine Kommentare: