Ja nüüd ma siis olen oma môtetes enamus vabadest aegadest ühe tômmu seksapiili küljes kinni... Taaskord üks pisut liiga palju môtlev ja omajagu (varjatud) melanhoolne tüüp. Muidugi pole ta kunagi siis melanhoolne kui koos oleme, aga näha on, et omajagu on see mees läbi elanud ja môelnud. Ja otsekohene. Ütleb mida môtleb ja see on köitev ja lihtsustav..isegi kui see kohati tuleb kui külm vesi selga.
Ideena ma ju midagi just sellist endale suvel Eestist tagasi siia sôites salamisi soovisin. Sain veel vürtsikama...Vaba ja vallatu..kuigi siuke asi, kui keegi tahab mu juurde ööseks jääda vôi tahab, et ma tema juurde jääks, see teeb kuidagi ettevaatlikuks. Vôi südaöised sônumid..vôi mingid suvalised hetke emotsioonide teadaanded mingist shopingu tulemusest kuskil keset Inglismaad (disaineri hing noh)... no on korraks tore ikka, aga teeb nagu öeldud ettevaatlikuks. See teema ongi loodud teatud staadiumisse jääma. Mingitest hetkedest hakkavad sôrad ikka vastu. Lihtsalt, et ma talle nii palju môtlen pane muretsema :) Aga no ju siis vaja oma ajaga paremat ette vôtta!!
Oeh aga kôige rohkem olen ma ikka siia Müncheni linna ära armunud. Kui tuju null, siis väike jalutuskäik läbi linna ja meel jälle hea. Selline teraapiline môju. Ja eriti praegu oktoberfesti ajal, kui rôômust rahvariietes rahvast on linn täis ja ilm ka veel üle 20 ja päikseline.
Aga järgmine nädal tuleb tihe juhuu. Tuligi juba siuke elu-maha-magamise ja teadmatuse hirmutav tunne jälle peale... mis on nii masendav-hirmutav. Sealt vist kôik need jubedad unenäod ka... v.a. arvatud üks imelus vahepala, kus peategelaseks see neetud uus G. Tôeline talvine romanns. Ma olen pragugi veel omajagu selle lummuses. Aga järgmine nädal siis, üks asi saab lôpetatud ja teise uhiuuega alustatud taas. Aga paralleelselt... ja uskuge mind see pole lihtne. Eriti pônev olen ma muidugi selles suhtes, et kuidas ma ajajaotusega hakkama saan?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar