High Voltage!

Hommikukohv... mis saaks veel mônusam olla. Eriti kui juua seda eelmisest ôhtust täispugimata kôhu peale. Uskuge mind, päev algab mônevôrra positiivsemalt, kui oled suutnud ôhtustest söömissoovidest uhkelt üle olla... ja kerge see pole. Igasugu vabandused kerkivad järsku esile, millega päeva peale ära väsinud meelekindlus ka tihtilugu enam toime ei tule.
Tunne puhas nagu kristall! Eks sellele aita kaasa ka mingismôttes siiski viimase aja tervislik eluviis. Shokolaadi pole homsest juba kaks nädalat käperdanud, saiatooteid ka mitte... aga nendega maiustan üleüldiselt harva. tubakat ammugi mitte. Ah selle värgiga on üldse nii, et ega ma tava-sigaretti suhu ei pistagi (pistnudki), ajab ja on alati öökima ajanud. ainult seda mentooliga. ja pigem oli väike söltuvus sellest mentoolist tekkinud. ja shokolaadist läheb ainult snickers letti. ja seda isu mul ka enam pole... organismil ongi ju miski 2-3 nädalat vaja, et mingi muudatusega ära harjuda.
Alkoholiga on lood teised... Haah sellest ma olen köigest kaks päeva puhas nagu purikas. Täitsa hämmastusega sai tödetud, et viimasel ajal on pea iga päev väike öllesööm vöi vein vöi muu spirituoos organismist läbi imbunud. Koguaeg on miskit teoksil ja öhtuti käib igasugu üritustega ikka ka väike apperitif kaasa ju. Aga seda ikka enamasti siuksel üsna vähese koguse kaupa, nii et magamaminekuhtekeks on juba köik enamasti seeditud.
Treenimise suhtes on lood aga siuksed, et ma viimase minuti ähmas olen end vist pisut üle treeninud. Aga täna ikkagi teen vist väikse jooksu veel ja siis lasen lihased puhkama. Lihases olen igastahes küll, nagu miski raudnaine juba! Eile J-ga (J on mu viimaseid vallutusi siis) fashion tv pörnitsedes arvas, et ma kölbaks ka modelliks küll. no vaevalt et seal 168m midagi ära saaks teha ja kindlasti peaks oma 5-10 kilo ka maha veel raputama. ja vaevalt ma selle tuima näoga kaamerate ja rahva ees patseerimisega hakkama saaks eks :)   muide toona kui ma kuskil seal 50 kilo kanti olin, arvasid söbrad, et liiga niru olen ja et varem oli parem. Mu ex-G arvas ka parimail päevil, et sobiks modelliks küll...pesumodelliks :D

Söönud olen ka nagu peab, hoolega süsivesikuid muidugi. Punast liha sai nädal aega tagasi grillitud-söödud ja vist lausa proteiini-mürgituseni välja. Ma ei tea kas sellest vöi mönest muust tegurist tulenevalt olin järgmisel päeva ikka laip mis laip. Olgu mainitud, siis et punast liha ma töesti söön harva, sellisel suvisel ajal kohe eriti. Kala sai ka veel paar päeva tagasi hoolega manustatud. Pasta ja riis ja gemüse aga on iga päev peaaegu laual olnud, seega sellest ka vaikselt juba mürgitus. Pluss meeletult puuvilja ja iso-jooke. Nii et ma olen maratoniks valmis küll jah. ja eriti sellele järgnevale Oktoberfestiks! Sel laupäeval lüüakse öllekraanid valla ja show läheb lahti! Muide poolmaraton on imeilusas kohas ümber ühe järve, alpid taamaks. Koht olevat oma ilu töttu ka asustatud läbi ja löhki miljonäridest, puhas statistika (alumine pilt).

Ja muidu on ka pönev. Meelelahutust jätkub ;) Mu matcho & designer J (no töesti väga veider kombinatsioon tegelikult), kellele möeldes (mida juhtub viimasel ajal liigagi tihti) alati automaatselt miski totter muie näole viirastub... no mis teha. Nii löbus on koos! Kaks segast kokku pörgand taaskord. Kaks friiki :)) Ja tema oskus pisiasjade peale vaimustuda on mind ka taas üles raputanud... siuke asi oli mingi muu jama varju ära kadunud.

Täna hakkan kôigele lisaks juukseid ka värvima! Pole oma 10 aastat (väikse liialdusega) seda teinud. Oma näruste juuste tervise nimel. Aga kuna nad mul niikuinii periooditi välja köik langevad, siis vahet pole eksju. Mida kuradit ma siin säästan. Värv on tagasihoidlik, karamell. Ehk annab pisut tooni pealispinnale  juurde lihtsalt.

Aga üldiselt tahan ilusaid asju! Läikivat ja kölisevat...kvaliteetselt ja maitsekalt muidugi. kingitusi üllatusi..