Kirju-Mirju

Ei noh vingu ja ahasta veel, et igav ja astu juba ühe jalaga ahastusse ja palju kardetud kibestumusse, kui kogu see jama pühitakse  nagu vôluväel sootumaks.. puhtalt paari luuatômbega. Ja eks see vist ole ôige, et môtete ja soovidega tuleb ettevaatlik olla. Vôi siis ikkagi mitte. Issand kui hakkaks iga môtesähvatuse peale pikalt vaagima kas see nüüd on ikka môtekas môte, mis siis veel saama hakkaks. Ma isegi ei suuda välja môelda mis. Aga enamasti juhtub kôik ka alles siis, kui oled asjale käega visanud ja no teate küll. Vahel sobib, vahel on lihtsalt liiga hilja.
Lisaks oma lähedale sattunud pônevatele karakteritele, inglise mustast huumorist jamaika chilloudini, pluss sakslase hoolitsev meel, istub töö juures kôrval ruumis üks pilt-lahe sakslane. No pakun et läheneb 40le, edukas, soprtlik, imeilusa hääletämbriga ja mônusa huumoriga. Vürts töömellu mis muud. Aga no seda jätkub siin niikuinii.
Igastahes on august ju käes, ja tähed sajavad (vôi sadavad... vôi no langevad). Üritasin täna balkonil peale biergartenit mediteerides ka mônda langevat tähte püüda ja môtlesin isegi soovi välja, aga midagi langevat ma küll ei tabanud. Üks tôusis hoopiski... aga see oli ikkagi lennuk vististi. Soovi soovisin ikkagi ära, egas seda saand ju tuulde lasta. Üsna jabur soov jällegi kui nüüd môtlema hakata.

Ja nüüd täiesti spontaansest peast tellisin endale Economisti 3ks kuuks testida. Spiegel ei meeldinud. Vaatab kuidas sellega siis läheb.