ma pole oma kassiahastusest veel eriti üle saanud. aga hea meel on, et siuke piir nii konkreetselt ette löi. töö suhteks oleks igastahes veel palju areneda... vöimalus on hetkel täitsa olemas laineid lüüa, kui ise asja rohkem energiat panna ja öigeid küsimusi küsida. samas kogumus on see parim öpetaja..minul see loomulikku intelligentsi ja tarkust puudub.. ma olen ikka siuke, kes areneb tehtud vigade kaudu.
Aga nii armas juhtum oli öhtul.. Läksin oma kudend olemisega söbranna kampsunit ühest pubist ära tooma, mille ta laupäeval sinna oli unustanud. Päeval olin helistanud ka, ja öeldi et on siuke kamps leitud küll. Kohale jöudes vöttis "tuttav" ettekandja mees (see on siuke korralik bayeri koht, seega ettekandjad ona ka üldjuhul mehed... kes ikka neid taldriku hunnikuid ja liitriseid klaase tassida jöuavad) suure naeratusega vastu nagu vanale söbrale. Tegelt on asi nii, et suvel käisin seal kohas isaga ja siis ma rääkisin temaga pisut juttu jah... tegi paar komplimenti ja vsjo. Nüüd siis laupäeval läksime, no oma neli kuud hiljem, vöttis mees nagu vana söbra vastu. Ja täna ka. Nojah aga kampsuni asjus saadeti mind omaniku juurde, kes seal ka ringi sebis. Tema ei teadnud kampsist enam midagi, et sealkohas pole kommetki kuhugile körvale asju panna, jäetakse lihtsalt nagisse rippuma. kes tuleb otsima, see tuleb. soovitati lihtsalt natu nagisid pidi ringi vaadata.  No ma siis natu nöutu olemisega olin seal, ära ei kippund minema..  mötlesin, et tsekkan siis nati neid nagisid.. aga ei viitsind ka nagu. Koht on ikka päris suur. Ja siis oli tuttav mees jälle juures ja embas mind soojalt :D lihtsalt niisama heast peast. Kuidagi väga armas oli siukselt vöhivööralt siukest sooja kallistust järsku saada :) Aga siis tuli juba omanik ka, oli kampsi ikka kuskilt kassa tagant leidnud ja andis selle ka laia naeratusega üle. Tänasin siis hoolega ja  jätsin laia naeratusega meestega, endal veelgi laiem naeratus ees, kenasti hüvasti. Ja see muie jäi veel möneks ajaks ette.