Eelmine nädal algas juba esmaspäeva öhtul paari prantslannast söbrannaga kokteilibaaris kokteilide saatel. Teisipäeval kolmapäeval sai erinevaid kortereid üle vaadatud. Neljapäeval sushi baar ühe teise armsa söbrannaga. Jälle üks väärt leid Münchenis. Reedel öhtusöök oma vene härraga. Laupäeval date ja kokteilid. Pühapäeval teine date ja öhtusöök. Laupäeval pühapäeval käisin jooksmas ka. Lisaks oli Münchenis paras krahh nädal see eelmine. Neljapäeva hommikul kella 7-8 vahepeal oli pea kogu linn elektrita. Kuskil alajaamas olevat plahvatus olnud ja lisaks sellele et majapidamistes polnud elektrit, polnud seda ka tänavatel ja metroo ja trammiliikluses muidugi. Valgusfoorid ei töödanud, trammid-rongid-ja-muu värks seisis. Linn oli tuletörje autosid täis. Täielik segadus ajal mil enamus inimesi tööle vöi kooli ruttavad. Loomulikult ei olnd ligipääsu ka infokanalitele, kuna mul miskit patarei pealt just polnud ja mobiilimastid olid ka maas. Mind tabas see järsk blackout just hetkel kui olin dushi alla suundumas. Üleüldse oli siuke udune hommik... siuke omajagu sürr peaks mainima..
Korteri otsingu juurde nii palju, et ma ei neid on nüüd päris hulgi üle vaadatud. Ja ei teagi kas nüüd toetuda oma irratsionaalsusele vöi pigem ratsionaalsele meelele. Üks korter völus mu tegelt kohe ära, ühe toaline, väga armas planeering ja meeletult ilusas piirkonnas. Seetöttu mjuidugi jube kallis ka. Aga tunne oli kuidagi väga hea kohe selle suhtes. Samas kas tasub maksta ca 900 euri miski 40 ruudu eest? Ja balkonit pole ka. Aga lux pisike korter, luksus-piirkonnas! Kole raske on siukest parajat leida. Üks oli ilusa planeeringuga, suur tuba lahtise köögiga, suur balkon, magamistuba lisaks. Aga maja milles see korter on, näeb röve välja, ümbrus ka...samas ikkagi väga kesklinnas. Ah kole keeruline. Önneks mul mingit survet selle ümberkolimisega pole.. samas kui ma selle vanalinna kauni korteri saaks... vist vötaks selle küll.
Meestest nii palju, et eelmise nädala esimene pool sai ennast Chrisi peale taas peaaegu haigeks möeldud. Nägin teda ka veel reedelgi tööle söites. Väga tore oli muidugi taas. Täielik müstika see meie teema. Ma arvan, et meil on eelmistes eludes mingi jant koos olnud :)) No whatever, selles elus meist miskit asja ei saa. Ma isegi oskan vist seda ära seletada, et miks mitte, aga praegu ei viitsi.
Ja siis, et tobedad mötted peast välja saada, sai käitutud nagu ma miskipärast alati teen. Teised tüübid sihikule vöetud. Laupäevane kokteili öhtu ühe pögusa tuttavaga oli kuidagi eriti meeliköitev ja sümpaatne :) Tüüpiline Bayerlane oma bayeri dialektiga. Ütles, et ta seda hoch-deutschi üldse ei oskagi :))) Laupäevane date oli ka täitsa ok, töötame tüübiga ühel alal. Vöi noh tema tegeleb ka lennukitega veits. Ainuke jama, et väga armunud sönumid tulevad sealt poolt nüüd järsku.
Igastahes oli asjast kasu! Täna hommikul nägin Chrisi, ja pölved ei läind raasugi nörgemaks. Pealegi ajasin just ühe teise tüübiga juttu ja ei teinud kaunist Chrisist väga väljagi.. üsna külma köhuga. Siuke bitch siis.
Söön ka päris normaalselt...ma küll ei tea, mida see kaal näitab. Aga tunne on kindlasti törts saledam. Maiustustest olen üsnagi loobunud ja öhtuti üritan ka vähem ja lahjamalt süüa. Eks see ringi tiirutamine ole ka üks plusspunkt muidugi.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen